Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Pärnu Maakohtu 5. novembri 2018. a otsuse peale esitatud XX apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid XX-lt välja.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX (hageja) esitas 5. veebruaril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) 763 euro 15 sendi saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24. aprillil 2018 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 21 eurot 21 senti ja viivise põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja (müüja) ja hageja (ostja) 3. novembril 2017 müügilepingu, mille esemeks oli sõiduk MAZDA 323F (registreerimismärgiga XXXXXX, VIN kood: XXXXXXXXXXXXX). Müügilepingu eseme hinnaks leppisid pooled kokku 750 eurot. Sõiduki valduse andis müüja esindaja (CC) ostjale üle 3. novembril 2017. Pooled allkirjastasid digitaalselt müügilepingu 6. novembril 2017, et saaks teha omanikukande Maanteeameti e-teeninduses.
3.Ostja viis sõiduki autoteenindusse Nevocar OÜ, eesmärgiga kontrollida sõiduki tehniline seisukord ning vajadusel teostada sõiduki remont. 15. novembril 2017 teatas Nevocar OÜ hagejale, et sõidukil esinevad sellised puudused, milliste esinemisel ei ole sõidukiga liiklemine ohutu ning esialgne orienteeruv puuduste kõrvaldamise hind on 420 eurot.
4.Hageja pöördus 15. novembril 2017 kostja esindaja poole teatega puudustest ning pakkus kohtuvälise kompromissina jagada puuduste kõrvaldamise kulud pooleks või tehing tagasi täita. Samuti pakkus hageja, et kostja võib viia sõiduki ise mujale tehnilisse kontrolli. Kostja esindaja ettepanekuga ei nõustunud ning leidis, et see on kostja enda viga, et ta enne ostu sooritamist ei käinud sõidukit kontrollimas.
5.Nevocar OÜ tuvastas müügilepingu esemel kokku järgmised puudused: juhipoolne küljeaken ei sulgu korrektselt – viga juhiukse lülitis; tagumised amortisaatorid on katki ja õlist tühjaks jooksnud; tagumise stabilisaatori pikendused lõtkuga; esisilla õõtshoova puksid 4tk katki; parema šarniiri kaitsekumm katki. Põhjuseks nimetas Nevocar OÜ pikema aja jooksul teostamata hooldustööd ning tõi välja, et viidatud puudused esinesid lepinguesemel pikemajaliselt enne 3. novembrit 2017. Ühtlasi tõi Nevocar OÜ välja, et sõiduki tehniline seisukord ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ning see on liiklemiseks ohtlik. Sõiduk on seisnud kuni käesoleva ajani Nevocar OÜ-s (Tallinna mnt 70, Pärnu linn), kuna see ei vasta liikluses osalemiseks vajalikele miinimumnõuetele ohutuse seisukohalt.
6.Hageja edastas 1. detsembril 2017 kostjale teate, milles andis tähtaja müügilepingu kohaseks täitmiseks ehk puuduste kõrvaldamiseks ning lepingust taganemise avalduse juhuks kui kostja täiendava tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata. Kostja puuduseid antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud ega ole üles näidanud tahet vaidlust kuidagi kohtuväliselt lahendada. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Kostja hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mistõttu ei ole hageja taganenud poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt ning sellest tulenevalt on ka hagiavalduses esitatud nõuded alusetud ja põhjendamatud (VÕS § 116).
9.Asjas puuduvad müügilepingust taganemist õigustavad eeldused eelkõige neil faktilistel põhjustel, et: a) hageja ostis kostjalt teadlikult olulises ulatuses tehnilise ja tarbimisressursi kaotanud, peaaegu amortiseerunud sõiduki, mille valmistamise aasta on 1998; b) müügitehingu eelsetel läbirääkimistel kostjat esindanud ja hagejaga müüja nimel enne tehingu sõlmimist suhelnud CC informeeris hagejat, millised puudused 2(6)
sõidukil esinevad; CC selgitused hõlmasid mitte üksnes neid puudusi, mida hageja on toonud välja hagiavalduses ja selle lisades, vaid hõlmasid ka hulganisti muid puudusi; CC soovitas hagejal hästi läbi mõelda, milliseks otstarbeks hageja peaks sellises seisundis sõidukit vajama, arvestades et lähiajal tuleb sõidukile teha ka uus tehnoülevaatus, mille käigus ilmnevad osutatud puudused ka Maanteeametile, kes võib nõuda nende kõrvaldamist ja keelata seniks sõiduki kasutamise; c) CC ülalmärgitud selgitustele vastas hageja, et ta soovib toimetada sõiduki Tallinnast Pärnusse, mistõttu ei olevat sõiduki teeliiklusnõuetele vastavus talle tähtis; d) hageja veendus enne müügilepingu sõlmimist isiklikult 3. novembril 2017 Tallinnas sõidukiga proovisõitu tehes, et CC (kes osales samuti proovisõidul) osutatud tehnilised puudused tõepoolest sõidukil esinevad ja kauples kõnesolevatele puudustele tuginedes esialgselt küsitud müügihinnast alla, mille tulemusel jäi sõiduki kokkuleppeliseks müügihinnaks 750 eurot.
10.Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist põhjendatavaid õiguslikke aluseid esitada kostjale müügilepingu täitmise, sellest taganemise ja kahju hüvitamise nõuet. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
11.Pärnu Maakohus jättis 5. novembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 720 eurot.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus selles, et sõidukil esinesid hagis esile toodud puudused. Pooltel oli maakohtus erimeelsus selles, kas müüja informeeris ostjat enne autoostu puudustest või mitte, sest õiguspärane on müüa ka remonti või teatud remonti vajavat asja, kui müüja on ostjat sellest eelnevalt informeerinud.
13.Et otsustada selle üle, kas müüja on antud lepingut oluliselt rikkunud ja kas esinesid lepingust taganemise nõutavad alused VÕS § 116 lg 2 järgi, pidas maakohus vajalikuks tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama.
14.Maakohus tuvastas, et kirjalikus ostu-müügilepingus ei olnud pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk pidi vastama. Hagejal oli võimalus auto enne ostmist üle vaadata ning samuti tegi hageja enne auto ostmist proovisõidu ja toimus vestlus ostja ning hagejat müügitehingus esindanud CC vahel. Tunnistaja CC ütlustega on tõendatud, et ta osundas puudustele ja selgitas ostjale enne müügilepingu sõlmimist auto seisukorda – et remonti vajavad amordid, õõtshoova puksid ees ja taga, šarniirid, stabilisaator. Lisaks üks aken ei töötanud. Sõiduki müügikuulutustest nähtuvalt ei reklaaminud kostja sõidukit ei heas ega halvas korras olevana. CC ütluste kohaselt juba proovisõidul, kui hageja viitas, et midagi on ülemise tagumise silla juures valesti, märkis ka tunnistaja CC, et kindlasti on vaja vaadata üle tagumine sild ja muud kuluvad osad.
15.Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt oli sõiduki esmase registreerimise aeg 1999. a. Seega oli müügilepingu sõlmimise ajal tegemist 19 aasta vanuse sõidukiga. Kuulutuselt nähtuvalt sisaldas hind ka suverehve ja uusi talverehve ning autol oli kehtiv ülevaatus. Kohus leidis, et CC kui müüja esindaja poolt selgitati enne tehingu sõlmimist hagejaga piisavalt üle puudused, mida on siiski hiljem ette heidetud lepingu olulise rikkumistena hageja poolt kostjale.
16.Tunnistaja CC ütluste kohaselt puuduste arutamisel andis kostja müügikuulutusel olevast hinnast alla ning sõiduki ostuhinnaks oli 750 eurot ja see hind on põhjendatud, sest hinna sisse läksid sõidukiga lisaks kaasa ka uued talverehvid. 3(6)
Tunnistaja CC ütluste kohaselt moodustasid uued talverehvid märkimisväärse osa auto müügihinnast. Proovisõidu lõppedes avaldas hageja, et soovib auto ära osta. Tunnistaja CC väitel oli hagejal ostuga kiire ja soovis autoga samal päeval Tallinnast Pärnusse sõita.
17.Hagejaga proovisõidul kaasas olnud tunnistaja HH ütlused ei kummuta CC asjaolusid täpsustavaid ja täiendavaid ütlusi. Kohus leidis, et tunnistaja HH ütlused ei tekita kohtul veendumust, et teatud elukogemusega ostja ja müüja puhul 19 aastat vana auto korral vigadest juttu üldse ei tehta. Apellatsioonkaebus
18.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
19.Hageja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige materiaalõiguse kohaldamise ja vale kohtuotsuse.
20.Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, hinnates ebaõigesti tõendeid. Kohus on ilmselgelt ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi, jätnud tähelepanuta kostja tunnistaja ütluste omavahelise vastuolu ning kõrvutamata tunnistajate ütlused asjas esitatud teiste tõenditega.
21.Maakohus on rikkunud TsMS § 2681 lg-t 1, jättes istungil rahuldamata hageja taotluse, selgitades sealjuures, et ei esine olukorda, kus hagejal oleks tõendamiskoormis ja esiletoodud asjaolud ei oleks tõendatud.
22.Eeltooduga rikkus maakohus TsMS § 230 lg-t 2 ja TsMS § 329 lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustust poolte esitatud tõendite suhtes, mille eesmärgiks on muuhulgas üllatusliku kohtuotsuse vältimine. Praeguses asjas kinnitas kohus istungil, et ei esine olukorda, kus hagejal oleks vaja midagi tõendada ning kohtuotsus vastupidiselt leidis, et hagejal on asjaolud tõendamata.
23.Tunnistaja CC ütluste hindamisel on maakohus jätnud tähelepanuta, et tegemist on kostja lapsega. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja kohtuistungil antud ütlustes esinevatele vastuoludele. Samuti sellele, et tunnistaja ütlused ei ole eluliselt usutavad ja ei lähe kokku asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Eluliselt usutav ei ole kostja versioon justkui müügikuulutuse järgi sõidukorras autot osta sooviv isik oleks nõus jätkuvalt tegema tehingut, kui ette on loetud terve nimekiri sõiduki ohtlikest vigadest. Ühestki teisest asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks teavitanud asjal esinevatest puudustest.
24.Ühtlasi on maakohus jätnud osa tõendeid üldse tähelepanuta ja nimetanud neid asjasse puutumatuks (15. novembri 2017. a e-kiri; sõiduki tehnilise seisukorra hindamise akt; 1. detsembri 2017 lepingu täitmise nõue, taganemise avaldus ja kahju hüvitamise nõue). Maakohus ei ole neid tõendeid kõrvutanud tunnistajate ütlustega.
25.Hinnates asjas esitatud müügikuulutust, on kohus lihtsalt nentinud, et selles ei ole esile toodud, kas sõiduk on heas või halvas. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et kui sõidukil on märgitud kehtiv tehnoülevaatus, mis andis hagejale mõistliku eelduse, et sõiduk on vähemalt õigusaktidega sätestatud miinimumnõuetele vastavas korras ja sellega võib osaleda liikluses. Kui kostja oleks väidetavalt nii aus ja detailselt kõik puudused üles lugenud, siis oleks see olnud märgitud nii müügikuulutuses kui ka müügilepingus.
26.Hageja on seisukohal, et hagi alusena esile toodud asjaolud on leidnud tõendamist asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja HH ütlustega. Hageja on seisukohal, et vaidlust ei ole asjas selles, et müügilepingu esemel avastati puudused, mida ei olnud võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Hageja tunnistaja HH andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei teavitanud CC hagejat sõiduki puudustest. 4(6)
Ringkonnakohtu seisukoht
27.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
28.TsMS § 405 lg 1 esimese lause sätestab, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, on kohtul õigus menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 750 eurot ja seaduse järgse viivise. Põhinõue koos kõrvalnõudega ei ületa 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
29.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
30.Maakohus luba edasikaebamiseks otsuses andud ei ole. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Seega ei ole kolleegiumi arvates põhjust apellatsioonkaebust menetleda.
31.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud ning sõiduk ei vastanud lepingutingimusele. Selles osas kordab hageja suures osas juba maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingu tingimusi, samuti seda, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Iseenesest on küll õige, et juhul kui müügilepingus ei ole asja kvaliteedi osas kokku lepitud mingeid eritingimusi, peab üldjuhul sõiduk olema keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes, kuid praegusel juhul on maakohus põhjendatult müügilepingu võimaliku rikkumise hindamisel lähtunud eelkõige sellest, mida ja millise hinnaga kostja müüs. Tegemist ei olnud lihtsalt kasutatud sõidukiga, vaid 19 aasta vanuse autoga, mille müügihinnast moodustas olulise osa varustusena kaasa antud uued talverehvid (tl 4445). Asjaolu, et müügikuulutuses olevast hinnast tingis hageja veel alla 400 eurot, kinnitab, et müügilepingu sõlmimise eelselt peeti läbirääkimisi sõiduki kvaliteedi ja hinna tasakaalu leidmiseks (tl 17). Seetõttu on maakohus teinud põhjendatud järelduse, et hageja pidi olema teadlik sõiduki tegelikust seisukorrast ning puudub alus müüjale lepingu rikkumist ette heita.
32.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses tõendite ebaõige hindamisega märgib kolleegium, et TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Üksnes hageja mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuses tõendite hindamist piisavalt põhjendanud ning lisaks õigesti selgitanud, et tunnistajate CC ja HH ütlused ei ole omavahel vastuolus, vaid CC ütlused täiendavad 5(6)
HH ütlusi osas, milles viimane täpseid läbirääkimiste asjaolusid ei mäletanud. Kuna proovisõitu kaasa teinud HH ei suutnud hageja ja CC vahelise vestluse sisu meenutada, on maakohus müügilepingu tingimuste tuvastamiseks lähtunud põhjendatult eeskätt CC ütlustest. Samuti on maakohus piisavalt selgitanud, miks ei ole põhjendatud ülejäänud hageja esitatud tõenditega otsuse langetamisel arvestada.
33.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette TsMS § 2681 lg 1 rikkumist, kuna maakohus jättis kohtuistungil taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus on 27. septembri 2018 kohtuistungil jätnud taotluse hageja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna hageja ei põhjendanud maakohtu hinnangul asjakohaselt, mida ta soovib vande all seletusega tõendada (tl 55 pöördel). Kui hageja leidis, et maakohus rikkus sellega menetlussätteid, tuli hagejal esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungil, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2). Kuna hageja ei ole seda teinud, on ta minetanud õiguse tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3, § 652 lg 6).
34.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 267 lg 1 kohaselt saab pool taotleda üksnes vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist ning TsMS § 268 järgi võib kohus omal algatusel kuulata poole ära, kui peab seda asja lahendamiseks vajalikuks. Lisaks saab kohus lihtmenetluse asjas tugineda vajadusel ka menetlusosalise seletusele, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).
35.Eeltoodut kokku võttes on maakohus teinud seaduspärase ja põhjendatud kohtulahendi ning kolleegiumil puudub TsMS § 637 lg 21 järgi põhjus apellatsioonkaebuse menetlemiseks.
36.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
37.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
38.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.