Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-102971 möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõuded, väited ja tõendid Kostja (edaspidi nimetatud ka müüja) ja hageja (edaspidi nimetatud ka ostja) sõlmisid 03.11.2017 müügilepingu, mille esemeks sõiduk xxxxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx (VIN kood: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Müügilepingu eseme hinnaks leppisid pooled kokku 750,00 eurot. Müügilepingu eseme valduse andis müüja esindaja (K.K. isikukood xxxxxxxxxxx) ostjale üle 03.11.2017. Pooled allkirjastasid digitaalselt müügilepingu 06.11.2017 (lisa 1), et saaks teha omanikukande maanteeameti e-teeninduses. Ostja viis müügilepingu eseme autoteenindusse Xxxxxxx OÜ aadressil Xxxxxxxx xxx xx xxxxx, eesmärgiga kontrollida sõiduki tehniline seisukord ning vajadusel teostada sõiduki remont. 15.11.2017 teatas Xxxxxxx OÜ ostjale, et sõidukil esinevad sellised puudused, milliste esinemisel ei ole sõidukiga liiklemine ohutu ning esialgse orienteeruva puuduste kõrvaldamise hinna summas 420 eurot. Ostja pöördus 15.11.2017 müüja esindaja poole teatega puudustest ning pakkus kohtuvälise kompromissina jagada puuduste kõrvaldamise kulud kaheks või siis tehing tagasi täita. Samuti pakkus ostja, et müüja võib viia sõiduki ise mujale tehnilisse kontrolli (lisa 2). Müüja esindaja ettepanekuga ei nõustunud ning leides, et ostja oma viga, et ta enne ostu sooritamist ei käinud sõidukit kuskil kontrollimas. Xxxxxxx OÜ tuvastas müügilepingu esemel kokku järgmised puudused: juhipoolne küljeaken ei sulgu korrektselt – viga juhiukse lülitis; tagumised amortisaatorid on katki ja õlist tühjaks jooksnud; tagumise stabilisaatori pikendused lõtkuga; esisilla õõtshoova puksid 4tk katki; parema šarniiri kaitsekumm katki. Põhjuseks nimetas Xxxxxxx OÜ pikema aja jooksul teostamata hooldustööd ning samuti tõi välja, et viidatud puudused esinesid lepinguesemel pikemajaliselt enne 03.11.2017. Ühtlasi tõi Xxxxxxx OÜ välja, et sõiduki tehniline seisukorda ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele ning see on liiklemiseks ohtlik (lisa 3). Sõiduk on seisnud kuni käesoleva ajani Xxxxxxx OÜ-s Xxxxxxxx xxx xx xxxxx linn, kuna see ei vasta liikluses osalemiseks vajalikele miinimumnõuetele ohutuse seisukohalt. Hageja edastas 01.12.2017 kostjale teate, milles andis tähtaja müügilepingu kohaseks täitmiseks ehk puuduste kõrvaldamiseks ning lepingust taganemise avalduse juhuks kui kostja täiendava tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata (lisa 4). Kostja puuduseid antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud ega ole üles näidanud tahet vaidlust kuidagi kohtuväliselt lahendada. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas avaldusele vastuväite ning kohus edastas asja lahendamiseks hagimenetluses. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summa 750 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 21,21 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94. Samuti mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Kostjate seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ja vaidleb täielikult neile vastu.

2/6

2-18-102971 Kostja teadmise ja veendumuse kohaselt ei ole käesoleval juhul täidetud müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mis tõttu ei ole hageja taganenud poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt ning sellest tulenevalt on ka hagiavalduses esitatud nõuded alusetud ja põhjendamatud (VÕS § 116). Asjas puuduvad müügilepingust taganemist õigustavad eeldused eelkõige neil faktilistel põhjustel, et: a) hageja ostis kostjalt teadlikult olulises ulatuses tehnilise ja tarbimisressursi kaotanud, peaaegu amortiseerunud sõiduki, mille valmistamise aasta on 1998; b) müügitehingu eelsetel läbirääkimistel kostjat esindanud ja hagejaga müüja nimel enne tehingu sõlmimist suhelnud K.K. informeeris hagejat, s. o selgitas hagejale enne müügitehingu sõlmimist – millised puudused sõidukil esinevad; K.K.’ selgitused hõlmasid mitte üksnes neid puudusi, mida hageja on toonud välja hagiavalduses ja selle lisades, vaid hõlmasid ka hulganisti muid puudusi; K.K. soovitas hagejal hästi läbi mõelda – milliseks otstarbeks hageja peaks sellises seisundis sõidukit ikkagi vajama, arvestades et lähiajal tuleb sõidukile teha ka uus tehnoülevaatus, mille käigus ilmnevad osutatud puudused ka maanteeametile, kes võib nõuda nende kõrvaldamist ja keelata seniks sõiduki kasutamise; c) K.K. ülal märgitud selgitustele vastas hageja, et ta soovib toimetada sõiduki Tallinnast Pärnusse (millisel põhjusel, seda hageja ei seletanud), mis tõttu ei olevat sõiduki teeliiklusnõuetele vastavus talle tähtis; d) hageja veendus enne müügilepingu sõlmimist isiklikult 03.11.2017 Tallinnas sõidukiga proovisõitu tehes, et K.K.’ poolt (kes osales samuti proovisõidus) osutatud tehnilised puudused tõe poolest sõidukil esinevad ja kauples kõnes olevatele puudustele tuginedes müüja (kostja) poolt esialgselt küsitud müügihinnast alla, mille tulemusel jäigi sõiduki kokkuleppeliseks müügihinnaks 750,- eurot. Kostja on seega seisukohal, et hagejal ei olnud pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist põhjendatavaid õiguslikke aluseid esitada kostjale 01.12.2017 müügilepingu täitmise, sellest taganemise ja kahju hüvitamise nõuet, mis tõttu puudub esitatud hagil tõendatav faktiline ja õiguslik alus, mis võimaldaks selle rahuldamise. Kostja, leides et ta ei ole rikkunud sõiduki müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi ja see tõttu ei ole ka hageja taganemine müügilepingust kehtiv, palub kostja jätta H.T. hagi täielikult rahuldamata ja jätta poolte menetluskulud pärast nende kindlaksmääramist hageja kanda, mõistes kostja menetluskulud välja hagejalt.

Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). 2. lõikes on ära toodud, mida peetakse eelkõige oluliseks lepingu rikkumiseks. 3/6

2-18-102971

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõidukil esinesid järgmised puudused: juhipoolne küljeaken ei sulgu korrektselt – viga juhiukse lülitis; tagumised amortisaatorid on katki ja õlist tühjaks jooksnud; tagumise stabilisaatori pikendused lõtkuga; esisilla õõtshoova puksid 4tk katki; parema sarniiri kaitsekumm katki. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas müüja informeeris ostjat enne autoostu puudustest või mitte, sest õiguspärane on müüa ka remonti või teatud remonti vajavat asja, kui müüja poolt on ostjat sellest eelnevalt informeeritud. Kostja kinnitas kohtule, et ostjat teavitati nimetatud puudustest enne ostu-müügilepingu sõlmimist suuliselt. Hageja vaidleb sellele vastu. Et otsustada selle üle, kas müüja on antud lepingut oluliselt rikkunud ja kas esinesid lepingust taganemise nõutavad alused VÕS § 116 lg 2 järgi, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Kirjalikus ostu-müügilepingus ei ole pooled välja toonud, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk pidi vastama. Hagejal oli võimalus auto enne ostmist üle vaadata ning samuti tegi hageja enne auto ostmist proovisõidu ja toimus vestlus ostja ning hagejat müügitehingus esindanud K.K.i vahel. Lepingu kohaselt nõutavad omadused on eelkõige määratud lepingupoolte kokkulepete kaudu. Kokkulepped eseme nõutavate omaduste kohta võivad tuleneda ka lepingu sõlmimise asjaoludest ning müüja ühepoolsetest avaldustest müüdud asja kohta. Tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et ta osundas puudustele ja selgitas ostjale H. T.le enne müügilepingu sõlmimist auto seisukorda – et remonti vajavad amordid, õõtshoova puksid ees ja taga, šarniirid, stabilisaator. Lisaks üks aken ei töötanud. Sõiduki müügikuulutustest nähtuvalt ei reklaaminud kostja sõidukit ei heas ega halvas korras olevana. K.K.i ütluste kohaselt juba proovisõidul, kui A. T. viitas, et midagi on ülemise tagumise silla juures valesti, märkis ka tunnistaja K.K., et kindlasti on vaja vaadata üle tagumine sild ja muud kuluvad osad. Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt oli sõiduki esmase registreerimise aeg 1999.a, seega oli müügilepingu sõlmimise ajal tegemist 19 aasta vanuse sõidukiga. Kuulutuselt nähtuvalt sisaldas hind ka suverehve ja uusi talverehve ning autol oli kehtiv ülevaatus. Kohus leiab, et K.K.i kui müüja esindaja poolt selgitati enne tehingu sõlmimist hagejaga piisavalt üle puudused, mida on siiski hiljem ette heidetud lepingu olulise rikkumistena hageja poolt kostjale. Tunnistaja K.K.i ütluste kohaselt puuduste arutamisel andis kostja müügikuulutusel olevast hinnast alla ning sõiduki ostuhinnaks oli 750 eurot ja see on hind on põhjendatud, sest hinna sisse läksid sõidukiga lisaks kaasa ka uued talverehvid. Tunnistaja K.K.i ütluste kohaselt uued 4/6

2-18-102971 talve rehvid moodustasid märkimisväärse osa auto müügihinnast. Proovisõit tehti hageja, H. J. ja K.K.iga, proovisõidu lõppedes avaldas K.K., et soovib auto ära osta, kuid vahepeal peab ära viima H.J.. Nimetatud kohtumisel seega selgitati müüa poolt üle ka hilisemalt müüjale ette heidetud puudused. Tunnistaja K.K.i väitel oli hagejal ostuga kiire ja soovis autoga samal päeval Tallinnast Pärnusse sõita. Hagejaga proovisõidul kaasas olnud tunnistaja H. J. ütlused ei kummuta K.K.i asjaolusid täpsustavaid ja täiendavaid ütlusi. Tunnistaja H. J. on öelnud: „Ma väga ei mäleta vestlust, müüja rääkis, et see auto on vähe kasutatud, see kuulus tema emale, ja see oli ka üks põhjus, miks ta oli vähe kasutatud. Ma ei mäleta, et ta oleks vigu välja toonud, oli näha, et auto ei olnud uus aga vigadest ei olnud juttu. Samuti ei mäleta ta, kas kuulda oli naginat, kolinat, kriipimist. Kohus leiab, et tunnistaja H. J. ütlused ei tekita kohtul veendumust, et teatud elukogemusega ostja ja müüja puhul 19.a vana auto korral vigadest juttu üldse ei tehta. Loogiliselt absoluutselt kategooristeks ehk tõsikindlateks väiteks ei saa pidada väiteid, mis on seotud H. J. puhul teatud mittemäletamise kvaliteediga. Antud juhul on andnud kindlaid ja üheselt mõistetavaid ütlusi tunnistaja K.K., kes ei ole viidanud olulistes küsimustes, et eksisteerib või võib eksisteerida veel mingi osa asjaolusid või selgitusi, mida müüa esindaja andis ja mida ta ei mäleta. Antud juhul leiab, kohus, et tunnistaja K.K.i ütlused ei ole vastuolus ka J.J. ütlustega, vaid neid pigem täiendavad ehk mida ei mäleta J. J., tuleb pöörduda selles osas K.K.i ütluste poole. EelT.st juhindudes kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingu tingimusi ja et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu esitatud tõendid - 15.11.2017 meil; sõiduki tehnilise seisukorra hindamise akt; 01.12.2017 lepingu täitmise nõue, taganemise avaldus ja kahju hüvitamise nõue - ei ole asjasse puutuvad, sest puudub oluline lepingu rikkumine ning seetõttu ka eeldused kehtivalt lepingust taganemiseks ja kahjunõude esitamiseks. Eeltoodud alusel tuleb jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja esindaja seoses tema advokaadibüroo arvutite tehniliste probleemide tõttu, palus kohtult korduvalt pikendust lõpliku seisukoha esitamiseks, kohus loeb viivitust mõjuvalt põhjendatuks. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema kuludeks: 1) hagiavaldusele vastuse koostamine ja kostja selgituste kuulamine – 3 tundi, 2) 27.09.2018 istungil osalemine - 2 tundi ja 20 minutit ja 3) 27.09.2018 istungiprotokolliga tutvumine - 40 minutit. Kokku on kulunud 6 advokaadi töötundi ja kulu suurus koos käibemaksuga on 720 eurot. 5/6

2-18-102971

Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 120 eurot oleks liiga kõrge, mistõttu tuleb taotlus rahuldada. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist TsMS § 177 lg-st 4 juhinduvalt. Antud taotlus kuulub rahuldamisele, sest TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik

Pärnu Maakohtu 06.11.2018 vea parandamise määruse resolutiivosa tsiviilasjas 2-18-102971:

RESOLUTSIOON

Täpsustada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 05.11.2018.a kohtuotsuse sissejuhatust ning lisada sinna kostja lepingulise esindaja nimi ja andmed – vandeadvokaat Heldur Otti (e-post [email protected]).

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.