lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-9400/32

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9400/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedVÕS § 1045 lg 2Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9400

Hagi ese

A.- H. -E. A. hagi R. K. i ja K. R. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

593 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.- H. - E. A.

XXX, XXX)

(isikukood XXX, elukoht

Kostja I R. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, eXXX) Kostja II K. R. (isikukood XXX, elukoht XXX) Viimane istung

18. detsember 2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.- H. -E. A. hagi R. K. i vastu kahju hüvitamiseks.
2.Mõista R. K. ilt A.- H. -E. A. kasuks välja 593 eurot.
3.Jätta A.- H. -E. A. hagi K. R. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
4.Jätta K. R. menetluskulud A.- H. -E. A. kanda ja A.- H. -E. A. ning R. K. i menetluskulud R. K. i kanda. Määrata K. R. menetluskulude suuruseks 0 eurot. Mõista R. K. ilt A.- H. -E. A. kasuks välja menetluskulu 125 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
5.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.A.- H. -E. A. (hageja) esitas 18. juunil 2018 Tartu Maakohtule R. K. i (kostja I) ja K. R. (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt enda kasuks välja mõista 593 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõhkusid kostjad 19. märtsil 2018 hageja auto kaks aknaklaasi ning tekitasid autole klaaspudelite viskamisega mitu mõlki, millest ühe kohalt tuli ka värv maha. Autoklaaside vahetus maksis 175 eurot ning mõlkide eemaldus ja pagasiluugi värvimine 418 eurot.
2.Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II väitel ei ole ta hageja autot kahjustanud.
3.Kostja I hagile kirjalikult ei vastanud. Suuliselt kohtuistungil tunnistas kostja I, et lõi hageja autol aknad sisse, kuid eitas mõlkide tekitamist. Kostja I väitel kaitses ta ennast hageja, hageja venna ja isa rünnaku vastu.

KOHTU SEISUKOHT

4.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagi kohaselt kahjustasid kostjad hagejale kuuluvat autot. Seega saab kostjate vastu esitatud nõue põhineda kahju õigusvastasel tekitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohaselt. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on sellest tulenevalt kostjate õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostjate õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Nimetatud asjaolusid peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama hageja.
5.Kostja I on omaks võtnud asjaolu, et ta lõhkus hageja auto aknad. Seega on nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg 2 kohaselt kostja I omaksvõtuga tuvastatud, st kostja I on toime pannud teo, mille tulemusena tekkis hagejal kahju ning teo õigusvastasus tuleneb hageja omandi kahjustamisest. Ilmselgelt on täidetud ka VÕS § 127 lg-test 2 ja 3 tulenevad kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kostja I ei ole vaielnud vastu, et ukseklaaside vahetamise kulu oli 175 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja esitatud Sixklaasid OÜ arvest.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I tekitas hageja auto pihta pudelite loopimisega ka autole mõlgid. Kostja I eitas hageja auto pudelitega loopimist väites, et kasutas pudelit ainult löögivahendina aknaklaaside purustamisel. Samas on kostja I ise väärteoasjas nr XXX protokollitud ütlustes kinnitanud, et ta loopis hageja autot pudelitega. Ka väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud Paul-Hendrik Asso ütluste kohaselt viskas kostja I pudeliga hageja autot. Tunnistaja Kristel Joosti ütluste kohaselt ei näinud tunnistaja, et kostja I oleks hageja autot pudelitega pildunud, kuid tunnistaja kinnitas, et kostja I pildus hagejat pudelitega. Hageja autol mõlkide olemasolu tõendavad nii hageja esitatud fotod kui ka politsei poolt väärteomenetluse raames tehtud fotod. Kostjad on küll välja toonud, et mõlgid võisid hageja autol olla varasemalt, kuid kohtu hinnangul on siiski usutav, et olukorras, kus on tuvastatud, et kostja I on hageja autot pudelitega loopinud ning sellel aknad sisse löönud, et autol pärast seda ilmnenud mõlgid on põhjustanud kostja I oma tegevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et ühelt hageja esitatud fotolt nähtub, et mõlgi kohalt on värv maha tulnud, kuid roostet ei esine, millest võib järeldada, et tegu on tõenäoliselt hiljutise mõlgiga. Arvestades asjaolu, et kostja I on ise tunnistanud, et lõi sisse mõlemal autopoolel

2/3

olevad aknad, ei muuda kohtu järeldust ka asjaolu, et mõlgid asuvad hageja autol erinevates külgedes. Seega leiab kohus, et on tõendatud, et kostja I põhjustas enda tegudega ka hageja autole mõlkide tekkimise. Ilmselgelt on täidetud ka VÕS § 127 lgtest 2 ja 3 tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Auto parandamise kulu 418,01 eurot on tõendatud Entar auto OÜ kalkulatsiooniga.

7.Kostja I väitis, et ta tegutses ennast kaitstes. Iseenesest ei ole VÕS § 1045 lg 2 p 3 kohaselt kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt toimus enne hageja auto kahjustamist konflikt kostjate ning hageja, tema venna ja isa vahel. Samas peab hädakaitseseisundi korral isik, kes ründajale kahju tekitas, olema tegutsenud enda või teise isiku kaitsmise tahtlusega. Kostja I ei ole suutnud kohtule usutavalt selgeks teha, kuidas oli tema tegevus hageja auto pudelitega loopimisel ja auto klaaside sisselöömisel seotud enda kaitsmisega. Pigem nähtub nii kostja I enda kui ka tunnistaja ütlustest ning väärteoasja materjalidest, et kostja I kahjustas autot konflikti vaheajal ja pärast konflikti konfliktist tingitud viha ajel ja selleks, et hagejale kätte maksta. Asjas ei ole välja toodud ka asjaolusid, mis välistaksid kostja I süü.
8.Hagi kostja I vastu tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja hageja autole tekitatud kahju 593 eurot (418+175). Kohus märgib, et kuigi kostja I tõi esimesel kohtuistungil välja soovi esitada hageja vastu tasaarvestusavaldus seoses sellega, et kostjat I löödi konflikti ajal pudeliga, ei esitanud ta seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Samuti ei ole kostja I esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks talle omakorda kahju tekitanud. Ka kostja I enda ütluste kohaselt ei tea ta, kes teda toimunud konflikti ajal lõi.
9.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks hageja autot kahjustanud. Nii tunnistaja K. Joosti antud ütlustest kui ka väärteoasjas kostja I ja P.-H. Asso protokollitud ütlustest nähtub, et hageja autot loopis pudelitega ning lõhkus aknad üksnes kostja I, mitte aga kostja II. Kostja II osalemist hageja auto kahjustamisel ei kinnita ükski tõend. Ka hageja enda väärteomenetluses antud ütlustest nähtub, et hageja ise ei näinud, kes ta autot lõhkus ja üksnes arvab, et seda tegi kostja II. Asjaolu, et kostja II hageja autot kahjustas, ei nähtu ka sündmuse toimumise ajal hageja politsei hädaabinumbrile tehtud kõne salvestusest. Pigem võib sellest salvestusest järeldada, et hageja oli sündmuse ajal sellises seisundis, et ei pruukinud adekvaatselt toimunut tajuda, mis selgitab tema ütluste mõningast vastuolu tunnistaja ja väärteoasjas ärakuulatud teiste isikute ütlustega. Kuivõrd kostja II osalemine hageja auto kahjustamises ei ole tõendatud, jääb hagi tema vastu rahuldamata.
10.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb hageja ja kostja I menetluskulud jätta hagi kostja I vastu rahuldamise tõttu kostja I kanda. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 125 eurot, mis tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Kostja II menetluskulud jäävad tema suhtes hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Samas on kostja II kinnitanud, et ta ei ole menetluskulusid kandnud, mistõttu tuleb tema menetluskulude suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja