Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-10820
Tsiviilasi
Proplast Group OÜ hagi Haki Arenduse OÜ ja Toomas Tillisoni vastu võla ja viivise saamiseks 4399,28 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Proplast Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. detsember 2018 Apellant: Proplast Group OÜ (hageja), rk 12798865; esindaja advokaat Marko Paabumets
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad: 1) Haki Arenduse OÜ (kostja I), rk 11231719; esindaja Kuldar Kirt 2) Toomas Tillison (kostja II), ik XXX; esindaja Kuldar Kirt
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja ei ole lepingut kohaselt täitnud ning ei ole kostjale I üle andunud ehitusmaterjali vastavussertifikaate ja toimivusdeklaratsioone. Seetõttu on kostja I kasutanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist kuni hageja täidab kostja I sissenõutavaks muutunud dokumentide üleandmise nõude. Viivise tasumise kokkulepe on tõendamata. Seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist ei ole lepitud kokku. Kui kohus peab põhinõuet põhjendatuks, tuleb kohaldada VÕS §-s 113 sätestatud viivise määra. Kui kohus kohaldab lepingulist viivist, tuleb viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostjaga II sõlmitud käendusleping on tühine, sest selles puudub käendaja vastutuse maksimumsumma.
ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele ning eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist. Ka eelpool viidatud määruse nr 115 § 15 lg 6 näeb ette, et ehitisregistrile esitatakse ehitusdokumendid elektrooniliselt. Kostjate vastuväited dokumentide nõudmise eesmärgi kohta – võimaldada kauba käsutamiston ebakohased ning kaupa oli võimalik käsutada ilma kostjate nimetatud dokumente üle andmata. Seega ei ole hageja rikkunud seadusest tulenevat lepingu täitmise kohustust. Ei ole tõendatud, et pooled leppisid nimetatud dokumentide üle andmise kokku. Tunnistaja M. Merilaineni väitel olevat seda lubatud, kuid hageja esindaja sellist erikokkulepet vande all ei kinnitanud ja andis teavet, et need on internetis olemas ja näitas neid ostja esindajale. Kuna ütlused on omavahel vastuolus, ei saa kokkuleppe olemasolu kinnitada. Kirjalikku tõendit kokkuleppe kohta ei ole. Hagejal puudus eraldi kohustus anda kostjale I reaalselt üle või saata meilile ehitusmaterjali vastavusstertifikaadid või toimivusdeklaratsioonid. Seega ei ole hageja rikkunud oma kohustusi müüjana ning kostjal I puudub õigus kasutada VÕS § 111 lg 1 sätestatud kohustuse täimisest keeldumise õigust. Käendusleping on VÕS § 143 lõike 2 alusel tühine, kuna kokku ei ole lepitud vastutuse maksimumsummas. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, ning sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Maakohus märkis viidates Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-144-09, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes. Kostja I ei ole arvele isegi allkirja andnud, seetõttu ei ole lepitud kokku seadusjärgselt viivisest kõrgemas viivisemääras. Viivise määra ei ole tunnustatud ka sellega, et arvele pole esitatud vastuväiteid. Välja tuleb mõista VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivis.
allkirjastatud lepingu tagasi. Seega aktsepteeris kostja I temale saadetud dokumente ning oli nõus pakutava kokkuleppega. Kuigi kostja I oli tutvunud dokumentidega, sealhulgas ka viivisemäära 0,3% päevas sisaldava arvega, ei väljendanud ta mittenõustumist arvel kajastatud viivisemääraga. Hageja esindaja vande all antud ütlused on TsMS § 229 lg 2 alusel tõendiks. Kostja ei ole vastuväidet tõendanud.
maksame ikka seadusest tulenevalt ja vastavalt lepingule. Kuna lepingus viivise kokkulepet ei olnud, siis tõlgendas maakohus ka viidatud e-kirja õigesti, kui leidis, et viiviseid tuleb tasuda seadusjärgses määras.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.