nr 2-18-8313 MTÜ Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi SK hagi solidaarselt M T ja M T vastu 21.03.2017 sõlmitud suulisest lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1863 euro ning viiviste 1863 euro nõudes hagimenetlus kirjaliku lihtmenetlusena
Hagihind
3726 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
MTÜ Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi 80047843, aadress Vaksali 4, Viljandi)
Välja mõista MTÜ-lt Vana-Võidu Vibuklubi/Viljandi SK M T ja M T kasuks menetluskulud kokku summas 1296 eurot (sh km) ning alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178). Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Hageja on 30.05.2018 esitanud kohtusse hagi kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse 1863 euro ning viivise 1863 euro nõudes (tl 1-4p). Hageja on lähtuvalt kohtu 01.06.2018 puuduste kõrvaldamise määrusest hagiavaldust 18.06.2018 täiendanud (tl 40-44), täpsustades nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, kuid jäädes nõude juurde.
2.Hageja toob välja, et kostja I asus õppima Viljandi Spordikooli vibuosakonda 04.09.2008. Tema treenituse tase võimaldas tal alates 2014. aastast alates osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Hageja selgitab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saab sportlane osaleda, kui tasub ise oma võistluskulud. Üldjuhul korraldab eelnimetatud võistlustele sõidu Eesti Vibuliit ja esitab selle kohta arved sportlase klubile, kes omakorda esitab need sportlasele. Eesti Vibuliitu kui spordialaliitu liikmeteks võivad olla üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud. Viljandi Spordikool, kuhu kostja I asus õppima, on munitsipaalkool ega kuulu alaliitu. Tiitlivõistlustel, sh nii riigisisestel kui rahvusvahelistel, saavad osaleda üksnes alaliidu liikmesklubide (juriidiliste isikute) liikmed. Viljandi spordikooli osakondade õpilased kuuluvad spordikooli sisseastumisel automaatselt või eraldi avalduse alusel osakonnaga seotud spordiklubisse. Vastavast on teavitatud nii õpilasi kui nende vanemaid.
3.Kostja I on osalenud 2017. aastal noorte GP etappidel Kreekas, Horvaatias ning täiskasvanute etapil Poolas ning noorte MM-l Argentiinas.
4.Hageja tugineb oma nõudes hageja ning kostjate vahel 21.03.2017 sõlmitud suulisele kokkuleppele, mille kohaselt andis hageja kostjatele võimaluse tasuda Kreeka ja Poola GP osalemise kulud annetustena hageja pangakontole maksetähtajaga 18.08.2017. Samas lepiti hageja sõnul kokku, et kui 18.08.2017 ei ole hageja pangakontole laekunud 1863 eurot, väljastab hageja kostjale I arve ning annab uue tähtaja 10 kalendripäeva ning kui ka selleks arvel märgitud tähtajaks, s.o 29.08.2017 ei ole summa laekunud, hakkab alates 30.08.2017 jooksma viivis 0,4% päevas iga viivitatud päeva eest. Samas lepiti kokku, et nimetatud summa võib tasuda ositi vastavalt võimalustele ja annetuste tegija võib olla ka kolmas isik, kuid sellest tuleb eelnevalt hagejat teavitada.
5.Hageja märgib, et kostjad on samasisulise kokkuleppe alusel (erinevate maksetähtaegadega) varasemalt tasunud ka Antalya kevadlaagri Euroopa GP etapi eest Bulgaarias 2016. aastal, samuti varasematel võistlustel osalemiste eest. Seega tasus esialgu kostja I võistluskulud hageja ning hiljem pidid kostjad kulud hagejale hüvitama.
6.Hageja selgitab, et seoses asjaoluga, et kostja I õppis ajal, mil ta osales Noorte GP etapil Greekas ja GP etapil Poolas ja tal puudus sissetulek ning kostja II andis lubaduse võistlusega seotud kulutused hüvitada, tuleb kostjaid käsitleda solidaarvõlgnikena. Hageja esitas arve nr 221 kostja I nimele, sest arvel nimetatud kulu oli tekkinud seoses tema osalemisega võistlustel ning arve esitamise ajaks oli ta gümnaasiumi lõpetanud.
7.Viivist on hageja arvestanud põhivõlgnevuselt 0,4% iga viivitatud päeva eest alates 30.08.2018 kuni 30.05.2018, vähendades hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttest viivist põhivõlgnevuse suuruseni.
9.Suulise kokkuleppe tõendamiseks on hageja esitanud R. P ja J. R kirjalikud seletused (tl 69, 70, ).
10.Hageja on kohtule mh tõendina täiendavalt esitanud ka hageja juhatuse 03.10.2014.a. koosoleku protokolli, mille raames võeti vastu otsus, mille kohaselt avaldus Viljandi Spordikooli astumiseks on ühtlasi avalduseks hageja liikmeks astumiseks (tl 75-75p). Nimetatud otsus kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt liitunud õpilastele. Kohtueelselt on kostjate varasem esindaja esitanud kostja I nimel avalduse hageja liikmelisuse lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates 03.10.2014.a. (tl 76).
11.Hageja on samuti tõenditena esitanud L. N tunnistuse (tl 87), mille kohaselt osales kostja I noorte GP etapil Kreekas ning M. R tunnistuse, mille kohaselt osales kostja I GP etapil Poolas (tl 88).
12.Hageja taotleb, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud oma nõude alust ega ümber lükanud kostjate seisukohti, taotleb ta järgnevate tunnistajate ülekuulamist: R. P, J. R, I. T, L. N, M. R ja K. R.
13.Kohus on võtnud hagi 18.07.2018 menetlusse.
14.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad märgivad, et hagiavaldus on täielikult põhjendamatu ning kostjate solidaarne vastutus hageja ees puudub. Kostjale II jääb arusaamatuks, miks on haginõue üldse tema vastu esitatud, sest kostja II ei ole sõlminud hagejaga ühtegi suulist kokkulepet ning samuti pole kostja II hageja väidetud teenuseid tarbinud. Kostja II ei ole hageja liige, ei ole tellinud Kreeka ja Poola GP etapil osalemise teenuseid ega lennupileteid. Kostja II ei ole hagejal palunud tema nimel või eest tegutseda. Kostja II ei vastuta oma täiskasvanud lapse ehk kostja I eest. Kostja I sai täisealiseks 04.08.2016. Kohtuväliselt pöörduti nõudega üksnes kostja I poole.
15.Hageja ning kostjad ei ole sõlminud suulist kokkulepet kulude kandmise kohta ning see on tõendamata. Vastav on hageja paljasõnaline väide, kostjad sellist kokkulepet omaks ei võta ning sellega ei nõustu. Ka varasemalt ei ole mingeid võistluskulusid hageja kirjeldatud viisil tasutud ja kõik maksed olid üksnes annetused hagejale. Kumbki kostja ei ole hageja liige, neil pole vibuklubiga lepingut ega sisseastumisavaldust, mis kohustaks neid võistluskulusid tasuma. Kostja I on astunud spordikooli, mitte hageja liikmeks. Kostjaid ei ole teavitatud nö automaatsest hageja liikmelisusest ning vastav on tõendamata. Ühtegi avaldust hageja liikmeks astumiseks ei ole esitatud.
16.Asjaolu, et kostja I avaldas soovi osaleda noorte GP etappidel ei tähenda, et ta sellega automaatselt nõustus hageja poolt nõutavate kulude katmisega. Hageja esitatud 19.08.2017 arvelt nr 221 ei nähtu, kuidas kujunesid sellel märgitud summad, kulutusi ei ole tõendatud. Hagile lisatud Reisiekspert AS-i arvelt ei nähtu mingit seost kostjatega. Tõendamata on asjaolu, et kostja I oleks neid teenuseid tarbinud ning kostjad seda omaks ei võta. Kostjaid ei ole informeeritud Kreeka ja Poola võistluste eelarvest, nendega ei ole sõlmitud lepinguid ega muid kokkuleppeid eelnimetatud teenuste maksumuse hüvitamiseks. Kostjatele teadaolevalt kaeti sportlaste võistluskulud alati toetuste põhjal.
17.Viivisenõude osas märgivad kostjad, et tegemist on ebamõistlikult suure viivisemääraga ja seda pole poolte vahel kokku lepitud.
18.Täiendavas vastuses märgivad kostjad, et kolmandad isikud R. P ja J. R ei saa kinnitada kostjate teadmisi kuludest, nende suurusest või nende kandmise vajadusest. Mh ei selgu nendest tunnistustest, millal ja kus kostja II väidetava kokkuleppe hageja esindajaga sõlmis. Asjaolu, et kolmandad isikud on selliseid kokkuleppeid hagejaga sõlminud ei tähenda, et kostjad oleks seda teinud.
19.Kostjat II ei ole teavitatud 03.10.2014 koosolekust ega sellel vastu võetud otsustest. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II oleks nõustunud kostja I hageja liikmeks saamisega. Kostjad on hagejat teavitanud, et ei soovi sellist tagaselja liikmelisust. Samuti ei saa teiste vanemate teadmist liikmeks olekust omistada kostjatele, kes ise koosolekul ei osalenud ning kellele koosoleku protokolli ei edastatud. Kostjatele ei saa tuleneda automaatseid rahalisi kohustusi spordiklubi ees.
20.Isegi kui kostja I oleks esitanud EOK-le oma eesmärgina osaleda GP etappidel ja noorte MM-il ei tähenda see, et ta oleks automaatselt nõustunud hageja poolt nõutavate kulude katmisega ning hageja ei ole seda tõendanud. Kostja I on väljendanud hageja esindajale FB-vestlustes vastuseisu võistlustel osalemise osas, kuid hageja esindaja surus oma tahtmist peale ning organiseeris mineku kostjate teadmata.
21.L. N ning M. R kirjalikud selgitused on loodud kohtumenetluse tarbeks ega tõenda tegelike kulutuste suurust. Hageja poolt kostjatele esitatud arvest ei ole maha arvestatud EOK noorsportlase toetust 1000 eurot.
22.Kostjad paluvad jätta hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Tunnistajad on esitanud oma kirjalikud selgitused. Hageja ei ole põhistanud, milliseid asjaolusid soovib hageja tunnistajate ütlustega tõendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus on lähtunud sama lõike p-des 5 ja 7 esitatud täpsustusest lihtmenetluse erisuste kohta ning menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt kaldunud kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustanud tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh erinevate isikute kirjalikke seletusi. Samuti loobus kohus kohtuistungi korraldamisest, kuivõrd mõlemad pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks.
24.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tunnistajate R. P, J. R, I. T, L. N, M. R ja K. R ülekuulamiseks, kuivõrd kõik neist, v.a K. R, on andnud oma seletused kirjalikult ning hageja ei ole
täpsustanud, mida K. R ütlused tõendamiseseme kontekstis käesolevas menetluses saaksid täiendavalt lisada.
25.TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus lihtmenetlusotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Muud tõendid, mida kohus käesolevas otsuse osas ei märgi, kohtu hinnangul lepingu sõlmimise fakti kui tõendamise eset puudutavalt tõendamisväärtust ei omanud.
26.Käesolevas menetluses on põhiküsimuseks, kas hagejate ning kostjate vahel on hageja väidetud lepinguline võlasuhe, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt suulise lepingu täitmist, s.o põhivõlgnevuse 1863 euro ning lepingujärgse viivise 1863 euro tasumist. Kuivõrd hageja on tuginenud üksnes lepingulise suhte olemasolule (VÕS § 3 p 1), siis sellest tulenevalt ei analüüsi kohus võimalikke muid pooltevahelise võlasuhte aluseid (vt RKTKo 09.03.2011. a nr 3-2-1-169-10, p 11).
27.Tsiviilkohtumenetluses valitseva põhimõtte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230). Seega lasus hagejal tõendite esitamise koormus oma väidetud ning kostjate poolt vaidlustatud faktiväidete osas. Tõendid peaksid kinnitama tema hagiavalduses esitatud faktiväiteid. Hageja põhiväide oli, et tema ning kostjate vahel sõlmiti 21.03.2017 suuline leping võistluskulude summas 1863 eurot tasumise osas koos täiendava lepingutingimusega, mille kohaselt kuulus tasumisega viivitamisel maksmisele viivis 0,4% põhivõlalt (hagiavalduse täienduse p 8, tl 41). Samas ei ole hageja välja toonud, kus konkreetselt, millises olukorras ning kelle juuresolekul vastav kokkulepe sõlmiti. Hageja ei ole faktiliste asjaoludena välja toonud lepingu sõlmimise juures viibinud isikuid, et kohus saaks hinnata, kes üldse said olla vastava pooltele siduva kokkuleppe tunnistajateks. Nt ei tuvasta kohus R. P ega J. R selgituste (tl 6970) alusel, et 21.03.2017 oleks ühes ruumis viibinud hageja seaduslik esindaja, kostja I ja kostja II, kes omavahel kolmekesi sõlmisid hageja väidetud tingimuste ja sisuga suulise lepingu, mille kohaselt tuli kostjatel tasuda hiljemalt 18.08.2017 annetusena 1863 eurot või hilisemalt arve alusel hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul (s.o 29.08.2018) sama summa. R. P ja J. R selgitustest ei nähtu, et kostja I oleks mingisuguste kokkulepete sõlmimise juures viibinud, nagu seda on aga väidetud hagiavalduses. Kohtu hinnangul ei saanud vastavat hageja kirjeldatud kokkulepet ka summaliselt 21.03.2017 sõlmitud olla, kuna hageja enda esitatud tõendite alusel (tl 10, tl 12 – MTÜ Eesti Vibuliit 04.07.2017 ja 03.05.2017 arved hagejale summas vastavalt 1880 eurot ja 1730 eurot) on tuvastatav, et MTÜ Eesti Vibuliit esitas arved hagejale tasumiseks hiljem, kui oli väidetava kokkuleppe sõlmimise kuupäev. Seega pole kohtu hinnangul usutav, et hageja teadis märtsis 2017 väidetavate võistluskulude summat, et sõlmida kostjatega vastav hagis kirjeldatud konkreetne summaline kokkulepe, milline faktiväide on hagis kohtule avaldatud.
28.Kuna kohtu hinnangul on 21.03.2017 sõlmitud suuline leping hageja kirjeldatud tingimustel tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata, nii põhi- kui viivisenõude osas.
29.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostjad on esitanud oma menetluskulude nimekirja ning taotlevad menetluskuludena hagejalt 1296 euro (sh käibemaks) väljamõistmist (tl 108-109). Samuti taotlevad kostjad, et hageja maksaks tasumata menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja hinnangul tuleb menetluskulude taotlus jätta rahuldamata (tl 117-118).
30.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostjate lepingulise vandeadvokaadist esindaja tasumäär vastab turuhinnale ja tekkinud õigusabikulud on kohtule esitatud dokumentide mahtu ning sisu arvestades usaldusväärsed
ja põhjendatud. Kohus rahuldab kostjate taotluse ning mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud kokku summas 1296 eurot (sh käibemaks).
31.Kostjate taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel kohustub hageja tasuma menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.