nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Euronurk Spedition (registrikood 11270599, likvideerimisel), tehinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II: Aktsiaselts TESATRANS (registrikood 10105013), tehinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.10.2018.a määruse resolutsioon jätta muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.13.11.2017.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse kohaselt riivas kohtutäituri arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi, jättes avaldaja ilma seadusega ettenähtud arestivabast miinimumist. Kaebuses väitis avaldaja, et TMS §-d 130–136 kehtivad ka avaldaja suhtes, kuna arestimisvaba miinimumi arvestamisel ei tee TMS vahet füüsilisel ja juriidilisel isikul. Kohtutäitur eksis, kui leidis, et sissenõudja asendamine on võimalik kohtutäituri otsuse alusel. Avaldaja palus kohtutäituril tühistada rahalise nõude arestimise akt kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud mittearestitav 1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-18923
miinimum, peatada täitemenetlus ja selgitada, millistel õiguslikel alustel asendas kohtutäitur sissenõudja. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Harju Maakohtusse.
2.Harju Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik II esitas 20.09.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta lepingulise esindaja menetluskulusid 300 eurot (käibemaksuga). Puudutatud isiku II lepinguline esindaja osutas õigusabi kokku 3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 0,5 tundi kohtutäituri vastu esitatud kaebuse analüüsimiseks, 1,5 tundi kaebusele seisukoha koostamiseks ja esitamiseks, 0,5 tundi Harju Maakohtu 17.05.2018.a määruse peale esitatud määruskaebuse analüüsimiseks ning 0,5 tundi määruskaebusele seisukoha koostamiseks ja esitamiseks. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku II menetluskulud hüvitamata. Avaldaja leidis, et hagita menetluses tuleb kohtuväliste kulude hüvitamisel lähtuda TsMS § 172 lg-st 8. TsMS § 172 lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku II menetluskulusid hüvitada. Samuti leidis avaldaja, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusele seisukoha koostamiseks kulunud aeg 1,5 tundi oli ülepaisutatud. 15.01.2018.a seisukoht oli kolm lehekülge pikk ning sisaldas peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535 ja nr 2-15-6664. Lisaks väitis avaldaja, et toimingud, mis seondusid menetlusdokumentide analüüsimisega, olid tõendamata.
3.Harju Maakohus leidis, et kõik puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud olid märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kohtule ei nähtunud, et lepinguline esindaja kulutas aega põhjendamatult. Samas leidis kohus, et lepingulise esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnihind oli 80 eurot ning mitte 100 eurot. Seega mõistis kohus puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot (3 h × 80 eurot/h = 240 eurot) koos käibemaksuga.
4.Harju Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot. Määruskaebuses nõustub avaldaja maakohtuga selles, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 80 eurot. Samas väidab avaldaja, et maakohus ei hinnanud lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aja põhjendatust. Avaldaja on seisukohal, et lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi õigusabitoimingutele on ülepaisutatud. Samuti väidab avaldaja, et puudutatud isiku II toimingud, mis seonduvad menetlusdokumentide analüüsimisega, on tõendamata. Lisaks leiab avaldaja, et hagita menetluses tuleb kohtuvälised kulud, sh lepingulise esindaja menetluskulud, kindlaks määrata TsMS § 172 lg 8 alusel, ehk samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku II menetluskulusid hüvitada.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-18923
Määruse põhjendused
6.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata.
7.Ringkonnakohus käsitleb esmalt, millisel õiguslikul alusel tuleb käesolevas menetluses puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud kindlaks määrata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses tuleb puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud, sh esindajakulud, kindlaks määrata TsMS § 175 lg 1 alusel ning mitte TsMS § 172 lg 8 alusel. TsMS § 172 lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Määruskaebuses leidis avaldaja, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb hagita menetluses menetluskulud kindlaks määrata TsMS § 172 lg 8 alusel (vt RKTKm 3-2-1-89-10, p 14; RKTKm 3-2-1-18-11, p-d 1920). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika ei ole enam aktuaalne. Viimatise Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hagita menetluses esindajakulud üldjuhul kindlaks määrata TsMS § 175 lg-te 1-3 1 alusel, milles põhiline kindlaksmääramise kriteerium on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (vt RKTKm 3-2-1-58-13, p 14; RKTKm 3-2-1-93-13, p 11; RKTKm 3-2-1-145-13, p 13). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 19. juuni 2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 p-s 14, et mõni hagita menetluse liik on sisuliselt vaidlusmenetlus ning sellistes menetlustes ei taga TsMS § 172 lg 8 isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb TsMS § 172 lg-st 8 lähtuda näiteks siis, kui vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Ringkonnakohtu hinnangul oli käesolev hagita menetlus vaidlusmenetluse iseloomuga eraõigussuhtes olevate isikute vahel. Käesolevas menetluses esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis tühistamata arestimisakti ja peatamata täitemenetluse, mis toimus puudutatud isiku II kui sissenõudja huvides. Puudutatud isik II ja avaldaja olid omavahel eraõigussuhtes. Puudutatud isikul II tuli menetluses esitada vastuväited avaldaja seisukohtadele ja tõendid, et kaitsta oma huvisid ning vältida kaebuse rahuldamist (vt nt puudutatud isiku II 15.01.2018.a seisukohta koos lisatud tõenditega, t lk 41-52). Seega esines menetluses eraõigussuhtes olevate isikute vaheline vaidlus. Järelikult tuleb Riigikohtu praktikat arvestades puudutatud isiku II esindaja menetluskulud käesoleval juhul kindlaks määrata TsMS § 175 alusel.
8.Järgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid seoses puudutatud isiku II menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Avaldaja väitis määruskaebuses, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aeg oli ülepaisutatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus rakendas esindajakulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 alusel diskretsiooni. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta ainult siis, kui maakohus ületas enda diskretsioonipiire. Maakohus määruse punktis 11 leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Maakohtule ei nähtunud, et õigusabi osutaja kulutas aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei rakendanud maakohus oma diskretsiooni jälgitavalt ning hindab puudutatud isiku II 20.09.2018.a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ning neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 alusel ise. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulu, mis tekkis seoses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse analüüsimisega 0,5 tundi, oli põhjendatud ja vajalik kulu. Kaebuse analüüsimine oli 3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-18923
vajalik selleks, et puudutatud isik II saaks esitada oma seisukoha. Arvestades kaebuse mahtu (7 lehekülge), oli kaebuse analüüsimiseks 0,5 tundi põhjendatud ajakulu. Samuti oli põhjendatud ja vajalik 1,5 tundi 15.01.2018.a seisukoha koostamiseks ja esitamiseks, arvestades seisukoha mahtu ja vaidluse õiguslikku keerukust. Määruskaebuses väitis avaldaja, et nimetatud ajakulu oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna puudutatud isiku II seisukoht sisaldas peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535 ja nr 2-15-6664. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isiku II seisukoht koosnes peamiselt viidetest nimetatud tsiviilasjadele. Lisaks oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal seoses avaldaja määruskaebuse analüüsimisega 0,5 tundi, arvestades määruskaebuse mahtu (9 lehekülge). Viimaseks oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal määruskaebusele seisukoha koostamisega 0,5 tundi, arvestades seisukoha mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud. Määruskaebuses väitis avaldaja lisaks, et menetluskulud, mis seondusid avaldaja menetlusdokumentide analüüsimisega, olid tõendamata. Ringkonnakohus selgitab, et kõnealuseid menetluskulusid ei pea esindaja tõendama. TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Viidatud sättest tulenevalt eeldab kohus, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud tekkisid esindajal ka tegelikult. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ning määruskaebusest, et puudutatud isiku II esindajal ei tekkinud menetluskulusid seoses avaldaja menetlusdokumentide analüüsimisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt eelnes menetlusdokumentide analüüsimine seisukohtade esitamisele. Selleks, et seisukohti esitada, pidi puudutatud isik II eelnevalt avaldaja menetlusdokumente analüüsima. Järelikult on eluliselt usutav, et puudutatud isiku II esindajal tekkisid menetluskulud seoses menetlusdokumentide analüüsimisega.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määrus muutmata. Käesoleva määruskaebuse menetlusega seotud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.