Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.
1(7)
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse eelnev käik
1.Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr 025/2016/4230, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 22.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-62535, millega mõisteti avaldajalt RTLG OÜ kasuks välja võlg. Otsus jõustus 17.10.2016. 08.12.2016 esitas RTLG OÜ otsuse sundtäitmiseks avalduse kohtutäitur Kaire Põltsile. Kohtutäitur edastas Osaühingule Euronurk Spedition (avaldaja) 01.11.2017 rahalise nõude arestimise akti, millega arestis Tallinna kohtutäiturite Katrin Velleti ja Elin Vilippuse juures võlgnikule kuuluvad rahalised nõuded kokku summas 341,82 eurot (tl 7). Arestimisaktis oli sissenõudjana märgitud Aktsiaselts TESATRANS (sissenõudja). Täitedokumendi (kohtuotsuse) alusel on sissenõudjaks RTLG OÜ. Esialgne sissenõudja RTLG OÜ loovutas nõude praegusele sissenõudjale 27.11.2017 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepinguga. Kusjuures eelnevalt oli vormistatud 31.08.2017 notariaalselt kinnitatud leping nõude loovutamise kohta (lk 46-47).
2.13.11.2017 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele 01.11.2017 rahalise nõude arestimisel. Kaebuse kohaselt riivab arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi, jättes ta ilma seadusega ettenähtud arestist vabast miinimumist. TMS §-d 130–136 kehtivad ka avaldaja suhtes, kuna arestivaba miinimumi arvestamisel ei tee TMS vahet füüsilisel ja juriidilisel isikul. Kohtutäitur eksis, kui leidis, et sissenõudja asendamine on võimalik kohtutäituri otsuse alusel. Avaldaja palus kohtutäituril tühistada rahalise nõude arestimise akti kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud mittearestitav miinimum, peatada täitemenetluse ja selgitada, mis õiguslikel alustel asendas kohtutäitur omal algatusel sissenõudja.
3.Kohtutäitur jättis 04.12.2017 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldajale kui juriidilisele isikule ei kohaldu TMS §-d 130–136. Nimetatud sätted kohalduvad vaid füüsilisele isikule, kes vajab mittearestitavat sissetulekut enese ja oma ülalpeetavate elatamiseks/ülalpidamiseks. Kohtutäiturile esitati lisaks notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise lepingule ka notariaalselt tõestatud leping. Seega oli täidetud TMS § 18 lg-st 1 tulenev vorminõue. Kohtutäitur ei pidanud täitemenetluse peatamist põhjendatuks, kuna arestimisakt oli koostatud nõuetekohaselt, sissenõudja asendamine oli kehtiv ja avaldaja kaebus ei takistanud täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja nõue ja põhjendused
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 04.12.2017 otsuse peale, paludes selle tühistada, kohustada kohtutäiturit tühistama rahalise nõude arestimise akti kolme tööpäeva jooksul, jätta avaldaja käsutusse seadusega ettenähtud 2(7)
mittearestitav miinimum, peatada täitemenetlus ja tuvastada, mis õiguslikel alustel asendas kohtutäitur omal algatusel sissenõudja.
5.Maakohtule esitatud avalduse kohaselt riivab arestimisakt oluliselt avaldaja õigusi, kuna jätab avaldaja ilma seadusega ettenähtud arestist vaba miinimumita. Kohtutäituril puudub õigus arestida sissetulekut TMS § 132 lg 1 alusel, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud alampalga suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS-st ei tule, et nimetatud sätet ei saa kohaldada juriidilisest isikust võlgniku suhtes.
6.Avaldaja ei saanud enne täitemenetluse algatamist kätte teadet nõude loovutamise kohta, vaid alles 02.10.2017. Nõude loovutamine peab olema notariaalselt tõestatud mitte kinnitatud. Samal päeval (02.10.2017) esitas avaldaja RTLG OÜ-le vastuse nõude loovutamise ja võimaliku tasaarveldamise kohta. Avaldaja ei nõustunud nõuete tasaarveldamisega ning asus seisukohale, et nõuete loovutamine on algusest peale tühine, kuna võlausaldaja RTLG OÜ poolt on algatatud täitemenetlus avaldaja vastu. Sissenõudja seisukoht
7.Avaldaja nõue arestimisakti tühistamiseks on põhjendamatu. RTLG OÜ esitas kohtutäiturile avalduse, milles palus end asendada uue võlausaldajaga, esitades kohtutäiturile 31.08.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu. Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS §-s 18 sätestatule vastavas vormis nõude loovutamise lepingu. 27.11.2017 esitas sissenõudja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu. Seega oli täitemenetluses sissenõudja asendamine seaduslik.
8.Ebaõige on avaldaja seisukoht, et TMS §-d 130–136 on kohaldatavad ka juriidilisele isikule.
9.Sissenõudja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri seisukoht
10.Kohtutäitur leidis, et kaebuses toodud asjaolud ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
11.Avaldajale kui juriidilisele isikule ei kohaldu TMS §-de 130–136 sätted. Nimetatud sätetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kehtivas menetluspraktikas on asutud seisukohale, et TMS § 130–136 on kohaldatavad üksnes füüsilisest isikust võlgnikule, kes vajab mittearestitavat sissetulekut enese ja ülalpeetavate elementaarseks elatamiseks/ülalpidamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse ajal. Lisaks on kuutasu alammäär sätestatud TLS-s vaid füüsilisest isikust töötajale. Juriidilisest isikust võlgniku õiguste rikkumine võlgnikule igakuise mittearestitava sissetuleku mittejätmise teel ei ole võimalik. Eeltoodu tõttu ei kehti praeguses asjas ka TMS § 133 lg 1 teine lause, mille järgi kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.
3(7)
12.06.10.2017 saabus kohtutäiturile sissenõudja esindaja teavituskiri, mille kohaselt oli 31.08.2017 RTLG OÜ ja Aktsiaseltsi TESATRANS vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel sissenõudja RTLG OÜ andis Aktsiaseltsile TESATRANS üle nõude võlgniku Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel) vastu summas 1226,92 eurot, mistõttu oli alates 31.08.2017 võlgniku Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) suhtes uueks sissenõudjaks Aktsiaselts TESATRANS. Samal kuupäeval (06.10.2017) esitati ka lihtkirjalikus vormis nõude loovutamise leping. Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS § 18 sätestatule vastavas vormis nõude loovutamise lepingu. 13.10.2017 esitas sissenõudja notariaalse kinnitusega nõude loovutamise lepingu ja 27.11.2017 täiendavalt notariaalselt tõestatud lepingu. Sellega oli täidetud TMS § 18 lg 1 sätestatud vorminõuded täitmisel oleva nõude loovutamise kohta.
13.01.11.2017 koostatud rahalise nõude arestimise aktis on sissenõudjaks Aktsiaselts TESATRANS ning kui kohus leiab, et sissenõudja asendamine ei olnud õiguspärane, siis toimub täitmine esmase sissenõudja RTLG OÜ kasuks, keda tuleb sellisel juhul lugeda mitteasendatuks. Järelikult ei ole alust vaidlusaluse arestimisakti tühistamiseks üksnes sissenõudja asendamise tõttu, sest esmane sissenõudja ei oleks sellisel juhul sissenõudjana oma õigusi täitemenetluses minetanud.
14.Kohtutäituril puudub täitemenetluses õigus hinnata tasaarvestuse õiguspärasust. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
15.Maakohus jättis 17.05.2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
16.Avaldaja on juriidiline isik, mistõttu ei kohaldu tema suhtes TMS §-de 130–136 sätted. Nimetatud sätted kohalduvad üksnes füüsiliste isikute suhtes, kuna juriidilisel isikul ei ole võimalik saada mittearestitavat sissetulekut TMS mõttes. Juriidiline isik võib saada tulu teenuste või kaupade müügist. TMS §-dest 130–136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (Riigikohtu 21.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13). Juriidilisel isikul puudub vajadus end või teisi seaduses sätestatud isikuid füüsilise isiku kombel ülal pidada. Seega on võlgniku kaebus selles osas alusetu ning kohtutäituri otsus õiguspärane.
17.TMS § 18 lg 1 sätestab kohtulahendist tuleneva nõude puhul sissenõudja eriõigusjärgluse tõendamiseks selge vorminõude – õigusjärglus peab olema tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. 13.10.2017 esitati kohtutäiturile Tallinna notari Liivi Laosi poolt 12.10.2017 kinnitatud nõude loovutamise leping, mille puhul ei ole tegemist notariaalselt tõestatud dokumendiga, mistõttu nimetatud dokumendi alusel puudus kohtutäituril õigus lubada Aktsiaseltsil TESATRANS menetlusse asuda. Kohtutäituri tegevust ei õigusta ka asjaolu, et loovutustehingus osalenud juriidiliste isikute juhatuse liikmed on samad. Vaatamata sellele on kohtutäitur juba 01.11.2017 koostatud nõuete arestimise aktis 4(7)
käsitlenud Aktsiaseltsi TESATRANS sissenõudjana. Nõuetele vastav eriõigusjärglust tõendav dokument koostati alles 27.11.2017.
18.Arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine ei saanud rikkuda võlgniku õigusi, mistõttu on arestimisakti vaidlustamine nimetatud alusel põhjendamatu. TMS § 114 lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtuni ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse tühistada 01.11.2017 koostatud nõuete arestimise akti. Seadus ei näe ette, et arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine tooks kaasa nõuete arestimise tühisuse.
19.Maakohus ei käsitlenud nõuete tasaarvestamise õiguspärasust, kuna kaebemenetlus kohtutäituri otsusele seda ei võimalda. Kohus ei saa kohtutäituri otsuse õiguspärasuse analüüsimisel väljuda kohtutäiturile esitatud esialgse kaebuse raamidest. Avaldaja ei tuginenud kohtutäiturile esitatud kaebuses tasaarvestuse ebaseaduslikkusele. Samal põhjusel ei käsitlenud maakohus sissenõudja esindaja volituse küsimust. Määruskaebus ja selle põhjendused
20.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2016/4230 või alternatiivselt lubada täitemenetluse jätkamine tagatise vastu ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
21.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et menetlusosaliste vahel puudus vaidlus selles, et 31.08.2017 esitas RTLG OÜ avaldajale teate nõude loovutamise kohta (tlk 50 pöördel) ja 31.08.2017 esitas sissenõudja avaldajale avalduse nõude summas 874,41 eurot tasaarvestamise kohta (tlk 51 pöördel). Pärast tasaarvestust moodustas avaldaja võlg sissenõudja ees 374,84 eurot, millest sissenõudja informeeris ka kohtutäiturit. Avaldaja vaidles nõuete loovutamisele ja tasaarvestusele vastu. Maakohus ei nõudnud avaldajalt selle kohta tõendite esitamist ja asus seetõttu põhjendamatult seisukohale, et tasaarvestus on toimunud. Maakohus ei hinnanud kohtutäituri seisukohta, et temal puudub täitemenetluses õigus hinnata tasaarvestuse õiguspärasust.
22.Sissenõudja muutmine ei ole võimalik kohtutäiturile e-kirja saatmisega. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et nõude loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Sellist seisukohta kinnitavad ka kohtutäitur ja sissenõudja oma käitumisega, kuna sissenõudja esitas 27.11.2017 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu. 01.11.2017 nõude arestimise akt on tühine, kuna on koostatud enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist vale sissenõudja huvides.
23.Maakohus tuvastas õigesti, et 12.10.2017 kinnitatud nõude loovutamise lepingu puhul ei olnud tegemist notariaalselt tõestatud dokumendiga ja kohtutäituril puudus õigus lubada sissenõudjal menetlusega ühineda. Kohtutäituri tegevust ei õigusta ka asjaolu, et loovutustehingus osalenud juriidiliste isikute juhatuse liikmed on samad. Sellega on 5(7)
maakohus tuvastanud kohtutäituri rikkumise täitemenetluses ning see võib olla alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks.
24.Maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei andnud avaldajale tähtaega kohtutäituri ja sissenõudja vastustele omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Selgitamiskohustuse täitmisega selgitab kohus välja ja täpsustab menetlusosaliste puudustega esitatud asjaolusid ja nõudeid. Maakohtu määrus on avaldaja suhtes ebaproportsionaalselt kahjulik. Menetluse edasine käik
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses märgituga, et maakohus luges tasaarvestuse toimunuks. Maakohus ei käsitlenud tasaarvestamise õiguspärasuse küsimust. Kohus on seotud kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud nõuete ja asjaoludega ning kohtule esitatud avalduses ei saa esitada uusi asjaolusid ega nõudeid. Kohtutäiturile esitatud kaebuses avaldaja ei vaidlustanud tasaarvestusega seonduvat, seega ei saa ta sellele tugineda ka kohtumenetluses ning kohtul ei ole võimalik tasaarvestuse õiguspärasuse küsimust käesolevas asjas hinnata.
29.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et 01.11.2017 koostatud rahalise nõude arestimise akt ei ole tühine, vaatamata sellele, et see oli koostatud varem kui notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ebaõige sissenõudja nimetamine ei ole selline oluline rikkumine, mis tooks kaasa arestimise tühisuse. Lisaks ei ole vaidlust, et 27.11.2017 on esialgne võlausaldaja loovutanud notariaalselt tõestatud lepinguga nõude avaldaja vastu puudutatud isikule II ja alates sellest ajast on puudutatud isik II sissenõudja.
30.Avaldaja heitis maakohtule ette, et maakohus ei küsinud avaldaja seisukohta kohtutäituri ja sissenõudja vastuste osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normi vastu. TsMS § 477 lg 1 ja § 396 koostoimest tuleneb, et kohus küsib avaldajalt teiste menetlusosaliste poolt esitatud vastuste kohta seisukoha, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Kolleegiumi arvates ei olnud vastuse küsimine käesolevas menetluses vajalik.
6(7)
31.Maakohus selgitas 20.12.2017 määruses avaldajale avalduses esinevaid puudusi ja palus need kõrvaldada. Pärast puuduste kõrvaldamist asus maakohus lahendama avaldaja poolt esitatud nõuet asjaoludel, millele oli avaldaja tuginenud. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist. Selgitamiskohustuse raames ei ole kohtul kohustust selgitada avaldajale, milliseid nõudeid ja millistel alustel saaks ta esitada. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kohus on seotud avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud nõude ja asjaoludega ning avaldaja ei saa kohtule esitada teistel asjaoludel põhinevat kaebust, kui ta oli esitanud kohtutäiturile, mistõttu puudus kohtul alus ja vajadus selgitada avaldajale võimalust avaldust uute asjaoludega, mida ei olnud esile toodud kohtutäiturile esitatud kaebuses, täiendada.
32.Maakohtu määrus ei ole ebaproportsionaalselt kahjulik avaldaja suhtes. Pelgalt asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtade ja järeldustega, ei tähenda, et need oleksid valed. Kuna kaebuses esitatud asjaolud ei andnud põhjust kohtutäituri 04.12.2017 otsuse tühistamiseks, ei saanud maakohus teha teistsugust lahendit.
33.Määruskaebuse esitaja taotlus täitemenetluse peatamiseks või selle jätkamiseks tagatise vastu tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset hagita asjas kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 368 lg 1 p 6 järgi saab kohus hagi tagamisena täitemenetluse peatada, täitemenetluse jätkamist lubada tagatise vastu või täitetoimingu tühistada juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seadusest ei tulene, et kohtutäituri otsuse vaidlustamisel oleks võimalik kohaldada avaldaja poolt soovitud tagamisabinõusid.
34.Maakohus jättis õigesti menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega avaldaja kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu selle esitaja, s.o avaldaja, kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.