Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) kaebus kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.12.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230
Tsiviilasja hind
341,82 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) (asukoht Mustamäe tee 5, Tallinn 10616); Avaldaja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (e-post: [email protected]); Puudutatud isik I: kohtutäitur Kaire Põlts (e-post [email protected]); Puudutatud isik II: sissenõudja Aktsiaselts TESATRANS (registrikood 10105013; asukoht Paneeli tn 2, Tallinn 11415; e-post: [email protected]); Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Marina Smirnova (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) kaebus kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.12.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230 rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 17.11.2017.a kaebuse. Kohtutäitur on teinud 04.12.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata.
2.Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) esitas 18.12.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.12.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230. Avaldaja nõue ja põhjendused
3.Avaldaja leiab, et vaidlusalune arestimisakt riivab oluliselt tema õigusi, jättes ta sisuliselt ilma seadusega ettenähtud arestist vaba miinimumita. Avaldaja lisab, et TMS kehtiv redaktsioon ei tee antud juhul vahet füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgniku vahel.
4.Võlgnik ei ole eelnevalt (enne täitemenetluse algatamist) saanud kätte teadet võla loovutamise kohta, teade saadi alles koos kaebuse läbivaatamise teatega. TSÜS § 81 ja 82 kohaselt peab dokument olema notariaalselt tõestatud, mitte allkirjade tõestamisega tehtud. Kohtutäitur on ebaõigesti asendanud sissenõudja.
5.Teade nõue loovutamise kohta on avaldaja/kaebaja poolt kätte saadud e-posti teel
02.10.17.Avaldaja/kaebaja on kinnitanud RTLG OÜ-le vastavasisulise e-kirja kättesaamist. Samal päeval esitas avaldaja/kaebaja RTLG OÜ nimele vastuse nõude loovutamise ja võimaliku tasaarveldamise kohta. Avaldaja/kaebaja ei nõustunud nõuete tasaarveldamisega ning asus seisukohale, et nõuete loovutamine on algusest peale tühine, kuna RTLG OÜ poolt on algatatud täitemenetlus Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) vastu.
6.Märkimisväärne on asjaolu, et täitmisavalduse on sissenõudja nimel esitanud isik, kellel puudus volikiri. Toimiku sisukorrast ei nähtu vastava dokumendi olemasolu.
7.Kohtutäitur on aktsepteerinud mittenõuetekohaselt vormistatud nõude loovutamise lepingut ning asendanud selle dokumendiga olemasoleva täitedokumendi ehk jõustunud kohtulahendi.
8.06.10.17.a esitas Tesatrans AS kohtutäiturile e-kirja sissenõudja muutumise kohta. Seejuures ei näe TMS ette sissenõudja muutmise võimalust kohtutäiturile e-kirja esitamise teel. Seega jääb täiel määral arusaamatuks kohtutäituripoolne avalduse rahuldamine.
9.Kaebaja väidete õigsust kinnitab ka otsuses nimetatud asjaolu sellest, et Tesatrans AS on kohtutäiturile esitatud omakorda ka 27.112017.a notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu, millega RTLG OÜ loovutas AS-ile Tesatrans täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu. Seega kinnitas nii Tesatrans AS, kui ka kohtutäitur oma käitumisega, et enne 27.11.17.a esitatud nõude loovutamine ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Seetõttu on tühine ka 01.11.2017.a nõude arestimise akt, mis oli koostatud vale sissenõudja huvides.
10.Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 04.12.17.a otsus täiteasjas nr 025/2016/4230; kohustada kohtutäiturit tühistama 01.11.2017.a rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 025/2016/4230 kolme tööpäeva jooksul; jätta võlgniku käsutusse seadusega ettenähtud mittearestitav miinimum; peatada täitemenetluse (alus TMS § 46 lg 2 p 1); jätta võlgnikule arestimisele mittekuuluvat summat; tuvastada, mis õiguslikel alustel asendas kohtutäitur omal algatusel sissenõudja. Kohtutäituri seisukoht
11.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-3-1-04 p 9 ei ole asjakohane, kuna kohtutäitur on võlgniku kaasanud kaebuse läbivaatamisele, samuti on kohus kaasanud võlgniku kaebuse kohtulikku menetlusse seoses võlgniku kaebuse menetlemisega. Viidatud lahendi kontekstis viitas Riigikohus, et võlgniku kaebuse lahendamisel tuleb menetlusse kaasata ka võlgnik, millele Riigikohtu viidatud kaasuses
tähelepanu juhiti. Seega ei ole nimetatud Riigikohtu lahendile tuginemine antud tsiviilasjas asjakohane, kuivõrd võlgnikule on olnud tagatud nii ärakuulamisõigus jm menetlusosalisele seadusega sätestatud õigused.
12.Võlgnikule kui juriidilisele isikule ei kohaldu TMS § 130 – 136 sätted. Võlgnik oma kohtule esitatud kaebuses ei ole põhjendanud (puuduvad viited asjakohasele kohtupraktikale), milles seisneb nimetatud osas kohtutäituri otsuse ebaõigsus, kuivõrd üksnes viited TMS § 130 – 133 sätestatule nende meelevaldse sobitamise teel käesoleva õigusvaidluse konteksti ei õigusta kuidagi juriidilise isiku õiguste rikkumist normide osas, mis on kohaldatavad vaid füüsilistele isikutele.
13.08.12.2016 sissenõudja RTLG OÜ (12366321) esitas kohtutäiturile täitmisavalduse Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) (11270599) summa 1226,92 euro sissenõudmiseks. Kohtutäiturile saabus 06.10.2017 sissenõudja esindaja teavituskiri, mille kohaselt, 31.08.2017 RTLG OÜ ja AS Tesatrans vahel oli sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel sissenõudja RTLG OÜ andis AS-le Tesatrans AS-le nõude võlgniku OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) vastu summas 1 226.92 eurot, mistõttu alates 31.08.2017 võlgniku OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) uueks sissenõudjaks on AS Tesatrans (registrikood 10105013). 31.08.2017 esitas AS Tesatrans OÜ-le Euronurk Spedition avalduse nõude summas 874.41 eurot tasaarvestamise kohta. Seega, alates 31.08.2017 OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) võlg sissenõudjale AS-le Tesatrans moodustab 374.84 eurot. Eeltoodu alusel AS Tesatrans palub vähendada võlgniku OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) nõue summa kuni 374,84 Euroni. Samal kuupäeval esitati kohtutäiturile ka lihtkirjalikuss vormis sõlmitud nõude loovutamise leping, mis on sõlmitud RTLG OÜ ja AS-i Tesatrans vahel. Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS § 18 sätestatule vastavas vormis nõude loovutamise lepingu, mistõttu esitas sissenõudja esindaja kohtutäiturile 13.10.2017 nimetatud äriühingute vahelise notariaalse kinnitusega nõude loovutamise lepingu - RTLG OÜ (12366321) loovutas AS-ile Tesatrans (10105013) täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu. Täiendavalt eeltoodud dokumentidele on kohtutäiturile esitatud omakorda ka 27.11.2017 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping, millega RTLG OÜ (12366321) loovutas AS-ile Tesatrans (10105013) täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu. Eeltooduga on täidetud TMS § 18 lg 1 sätestatud vorminõuded võlanõude loovutamise kohta ning täitemenetluses senise sissenõudja asendamiseks uue sissenõudjaga (AS-ga Tesatrans). Notariaalse nõude loovutuse vormi eesmärk täidab menetluslikku õiguskindlust eelkõige sissenõudja huvide kaitsel, eesmärgiga, et nõue täidetakse õigele sissenõudjale. Kui jätta kõrvale nõude loovutamisega seotud asjaolud (sissenõudja oleks sama, kes täitemenetluse algatamisel), siis tulnuks täitemenetluses igal juhul koostada sissenõudja võlanõude täitmisele suunatud rahalise nõude arestimise akt, kuid esmase sissenõudja kasuks ehk sissenõudja vahetumine ei muuda iseenesest täitemenetluslikku olukorda võlgniku vara arestimisel ning ka nimetatud asjaolusid arvestades puuduks ka menetlusökonoomiline motiiv ülalviidatud rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks.
14.Lisaks märgib kohtutäitur, et kuna 01.11.2017.a koostatud rahalise nõude arestimise aktis on nimetatud sissenõudjaks AS-i Tesatrans ning kohus leiab, et sissenõudja asendamine ei ole olnud rahalise nõude arestimisel õiguspärane, siis toimub täitmine arusaadavalt esmase sissenõudja ehk RTLG OÜ (12366321) kasuks, keda tuleb sellisel juhul lugeda mitteasendatuks. Järelikult ei ole alust nimetatud arestimisakti tühistamiseks üksnes sissenõudja asendamise tõttu, sest esmane sissenõudja ei oleks sellisel juhul sissenõudjana oma õigusi täitemenetluses minetanud. Samuti ei ole käesolevaks ajaks toimunud laekumisi 01.11.2017 koostatud Rahalise nõude arestimise akti alusel kohtutäituri kontole,
mistõttu toimuksid laekumised pärast nõude notariaalselt tõestatud loovutamist nagunii asendatud sissenõudja, AS Tesatrans, kasuks. Seega, kuna täitetoimikus 025/2016/4230 on täidetud sissenõudja asendamiseks vajalikud nõuded TMS § 18 järgi, vastavalt eelviidatule, siis puudub objektiivne vajadus ja menetlusökonoomiline motiiv käesolevaga võlgniku poolt vaidlustatud rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks.
15.Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku kaebuses tuginemine asjaolule, et avaldaja/kaebaja ei nõustunud nõuete tasaarveldamisega ning asus seisukohale, et nõuete loovutamine on algusest peale tühine, kuna RTLG OÜ poolt on algatatud täitemenetlus Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) vastu, ei ole kaebuse põhjendamine asjakohane. Kohtutäituril puudub täitemenetluses õigus hinnata tasaarvelduste õiguspärasust, lisaks on eelviidatu näol tegemist kitsalt võlgniku ja tasaarvelduse teostaja vahelise täitemenetluse välise õigussuhtega, mille sisulist õiguspärasust kohtutäitur ei hinda (kohtutäitur ei lahenda sisuliselt tasaarvelduse poolte vahelisi õigussuhteid vastava pädevuse puudumise tõttu, vastavuses TMS § 3 sätestatuga). Sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse nõude täitmise kohta (võlgnevuse osaline täitmine), mis on sissenõudja õigus.
16.AS Tesatrans esindaja on jooksvalt kinnitanud kohtutäiturile nimetatud juriidilise isiku esindaja õiguste olemasolu ning esitas kohtutäiturile asjakohase volikirja. Volikirja puudumise näol täitetoimikust on olnud tegemist tehnilise puudusega, mis on lihtsasti kõrvaldatav ning mis ei muuda iseenesest tehtud täitetoiminguid õigusvastaseks, arvestades ka käesoleva vastuse punktis 2.2. esitatut (sissenõudja mitteasendamisel saab täitetoimingud lugeda tehtuks esmase sissenõudja kasuks). Kohtutäitur lisab käesolevale vastusele ka AS Tesatrans volikirja, milline on esitatud kohtutäiturile tema nõudmisel. Lisaks on AS Tesatrans oma osalemisega täitemenetluses kiitnud heaks kohtutäituri menetlustoimingud, esindaja (Marina Smirnova) on kogenud õigusteadmistega isik. TSMS § 226 lg 3 on seaduse analoogia alusel kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas seoses uue sissenõudja täitemenetlusse astumisega ja tema esindaja volikirja hilisema (17.01.2018) esitamisega.
17.Võttes aluseks asjaolu, et võlanõue ei ole täidetud, 01.11.2017 koostatud Rahalise nõude arestimise akti alusel ei ole laekumisi toimunud, TMS § 18 lg 1 kohaselt on AS Tesatrans astunud eelmise sissenõudja asemele, siis on täitemenetluse jätkamine jätkuvalt vajalik ja aktuaalne ning peatamiseks puudub sisuline motiiv. Motiiviks peatada täitemenetlus ei saa olla võlgniku soov vältida võlakohustus(t)e täitmist. Sissenõudja seisukoht
18.Avaldaja nõue arestimise akti tühistamise kohta on põhjendamatu. Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.06.2016 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse tsiviilasja nr 2-14-62535 alusel avaldajalt on välja mõistetud menetluskulud summas 1 226,92 eurot RTLG OÜ kasuks. Samuti poolte vahel puudub vaidlus, et 31.08.2017 RTLG OÜ ja Aktsiaselts Tesatrans vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel RTLG OÜ andis Tesatrans AS-le üle nõudeõiguse Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) vastu summas 1 226,92 eurot, mis on tekkinud avaldajal 21.06.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse tsiviilasja nr 2-14-62535 alusel. Avaldaja ei eita, et 31.08.2017.a RTLG OÜ esitas avaldajale teate nõude loovutamise kohta. Eelnimetatud nõude loovutamise lepingule avaldaja oma vastuväiteid ei esitanud. 06.10.2017.a RTLG OÜ esitas kohtutäiturile avalduse, mille kohaselt sissenõudja RTLG OÜ palus asendada teda uue võlausaldaja Tesatrans AS. Sissenõudja esitas kohtutäiturile 31.08.2017.a sõlmitud RTLG OÜ ja Tesatrans AS vahel nõude loovutamise lepingu. Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS § 18 sätestatule vastavas vormis nõude loovutamise lepingu. Kuna nii
RTLG OÜ kui ka Tesatrans AS seadusliku esindajaks on üks ja sama isik (juhatuse liige Sergei Tšizov), siis sissenõudja esitas kohtutäiturile sissenõudja esindaja nimetatud äriühingute vahelise notariaalse kinnitusega nõude loovutamise lepingu. Täiendavalt eeltoodud dokumentidele on kohtutäiturile esitatud omakorda 27.11.2017.a notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping. Seega, sissenõudja asendamisel nii sissenõudja, kui ka kohtutäituri poolt olid täidetud seaduse järgsed nõuded, mistõttu sissenõudja asendamine täitemenetluses on seaduslik.
19.Puudutatud isik II on nõus kohtutäituri arvamusega, et on põhjendamatu, kuidas kohalduks nt juriidilisest isikust võlgnikule kuutasu alammäär, kuivõrd kuutasu alammäär on sätestatud üksnes füüsilisest isikust töötajale (TLS § 1 lg 1, § 29 lg 5). Samuti seletas kohtutäitur avaldaja esindajale, et peale TMS kehtiva redaktsiooni on veel menetluspraktika, kuna mitte kõik elulised asjaolud võib seaduses ette näha. Avaldaja poolt ei ole tõendatud, et arestimise toiming on võlgnikule koormav ning ei vasta seaduse sätestatule. Eeltoodu alusel puudutatud isik II arvab, et avaldaja nõue konto arestimisest vabastamise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele kuuluva sissetuleku, on täies ulatuses põhjendamatu ja alusetu.
20.Avaldaja kinnitab, et tema suhtes kohtutäituri Kaire Põlts ́i poolt on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2016/4230. Eelnimetatud täitemenetluse alustamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-62535 ja täitemenetluse käigus toimus sissenõudja asendamine, mille tulemusel avaldaja uueks sissenõudjaks on puudutatud isik II. Nõude suurus täitemenetluse nr 025/2016/4230 alustamise seisuga oli 1226.92 eurot ja viivised apellatsioonastme menetluskuludelt 360 euro alates 17.10.2016 ning 01.11.2017 seisuga on 341,82 eurot. Kuna täitemenetluse käigus Tesatrans AS poolt oli vastastiku nõude summas 914,41 eurot avaldajaga tasaarvestatud, siis Tesatrans AS nõue avaldaja vastu on vähendatud kuni 341,82 euroni.
21.Kuna avaldaja ei nõustunud AS Tesatrans poolt teostatud tasaarvestusega, siis ta pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri Elin Vilippuse poole, kes alustas AS Tesatrans vastu täitemenetlust täiteasjas nr 022/2017/4961. Eelnimetatud täitemenetluse alustamise aluseks on 31.08.2017.a Tallinna Ringkonnkohus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-6664, mille alusel on AS-lt Tesatrans välja mõistetud OÜ Euronurk Spedition (likvideerimisel) kasuks 874.41 eurot, s.h. põhivõlg 720 eurot ja viivised summas 154,41 eurot.
22.Seega, täiteasja nr 025/2016/4230 järgi Tesatrans AS-l oli nõue avaldaja vastu kokku 1 238,39 eurot, sh põhinõue summas 1226.92 eurot ja viivised 11,47 eurot ning täiteasja nr 022/2017/4961 järgi avaldajal oli nõue Tesatrans AS vastu summas 919,85 eurot.
23.31.08.2017 Tesatrans AS teostas nõude summas 874,41 eurot ja 19.10.2017 nõude summas 40 eurot tasaarvestuse. Seega, Tesatrans AS seisuga 19.10.2017 teostas nõude tassarvestuse summas 914.41 eurot.
24.Vaatamata sellele, et Tesatrans AS teavitas kohtutäitur Elin Villipusele, et seoses teostatud vastastiku nõude tasaarvestusega Tesatrans AS-il puuduvad võlad avaldajale, siiski 21.11.2017 pidas kinni Tesatrans AS pangakontolt kokku 1256.24 eurot, s.h. avaldaja kasuks 919.85 eurot.
25.Seega, Tesatrans AS arvab, et tema poolt on kaks korda tasutud avaldajale võlg summas 914.41 eurot, mis tuleneb 31.08.2017 Tallinna Ringkonnkohus kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-15-6664.
26.Puudutatud isik II pöörab avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja vaidlustab Tesatrans AS poolt teostatud tasaarvestust, mis vähendab poolte vastastikud nõuded, ning nõuab kohtutäituri kaudu Tesatrans AS-lt oma võlakohustuste täitmist, kuid samal ajal ei soovi vabatahtlikult oma võlakohustusi täita.
27.10.11.2017 Tesatrans AS esitas Harju Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2017/4961. Kuna kohtutäituri Elin Vilippus ́e poolt oli teist korda kinni peetud Tesatrans AS-lt võlg summas 914.41 eurot avaldaja kasuks.
28.Kuna täitemenetluse nr 025/2016/4230 käigus Tesatrans AS-l on õigus nõuda avaldajalt tasumata jäänud 341,82 eurot, siis puudutatud isik II leiab, et on põhjendatud 01.11.2017 kohtutäituri Kaire Põltsi poolt tehtud rahalise nõude arestimise akt, mille alusel täitemenetluse nr 022/2017/4961 käigus põhjendamatult kinnipeetud puudutatud isikult II 341,82 eurot kuuluvad Tesatrans AS-le tagastamiseks.
29.Eeltoodu alusel puudutatud isik II palub jätta avaldaja kaebuse 04.12.2017 kohtutäituri Kaire Põlts ́i otsuse täiteasjas nr 025/2016/4230 tühistamise kohta ja täitemenetluse peatamise kohta rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
30.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
31.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
32.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 04.12.2017.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 18.12.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.12.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
33.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
34.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts on võlgniku Euronurk Spedition OÜ (rk 11270599; likvideerimisel) vara suhtes sissenõudja RTLG OÜ (12366321) avalduse (tlk 11-12)
alusel 12.12.2016.a algatanud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2016/4230. Täitedokumentideks on Harju Maakohtu 22.02.2016.a otsus ning Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2016.a otsus tsiviilasjas nr 2-14-62535; RTLG OÜ ja AS Tesatrans on 31.08.2017.a sõlminud lihtkirjaliku nõude loovutamise lepingu, millega RTLG OÜ andis Tesatrans AS-le üle Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) vastu täiteasjas nr 025/2016/4230 sundtäidetava nõude; 31.08.2017.a esitas RTLG OÜ avaldajale teate nõude loovutamise kohta (tlk 50 pöördel); 31.08.2017.a esitas AS Tesatrans OÜ-le Euronurk Spedition avalduse nõude summas 874.41 eurot tasaarvestamise kohta (tlk 51 pöördel). Pärast tasaarvestust moodustas avaldaja võlg sissenõudja ees 374.84 eurot, millest informeeris sissenõudja ka kohtutäiturit; 06.10.2017.a esitas RTLG OÜ kohtutäiturile avalduse, mille kohaselt palus end asendada uue võlausaldajaga Tesatrans AS. Kohtutäiturile esitati 31.08.2017.a RTLG OÜ ja Tesatrans AS vahel sõlmitud lihtkirjalik nõude loovutamise leping; Kohtutäitur kohustas sissenõudjat esitama TMS §-is 18 sätestatud vormis nõude loovutamise lepingu; 13.10.2017.a esitas sissenõudja kohtutäiturile Tallinna notar Liivi Laos poolt 12.10.2017.a kinnitatud allkirjadega nõude loovutamise lepingu (tlk 13-14); kohtutäitur koostas 01.11.2017.a rahalise nõude arestimise akti (tlk 7-8), millega arestis Tallinna kohtutäiturite Katrin Vellet ning Elin Vilippus juures võlgnikule kuuluvad rahalised nõuded 341,82 euro ulatuses; 27.11.2017.a on Tallinna notar Liivi Laos koostanud ja tõestanud nõude loovutamise lepingu (notari ametitegevuse raamatu reg nr 2108; tlk 47 pöördel - 50), millega RTLG OÜ andis Tesatrans AS-le üle Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) vastu täiteasjas nr 025/2016/4230 sundtäidetava nõude.
35.Esmalt analüüsib kohus avaldaja väidet, mille kohaselt on kohtutäitur arestimisakti koostanud ebaseaduslikult, kuna avaldajale ei ole jäetud ühe kuu töötasu alammääras mittearestitavat sissetulekut. Kohus leiab, et avaldaja väide on asjakohatu. Käesoleval juhul on võlgnikuks juriidiline isik, mistõttu ei kohaldu TMS § 130 – 136 sätted. Täitemenetluse seadustiku 7. peatüki 2. jaos so TMS §-des 130-136, on sätestatud sissetuleku arestimise erisused. Nimetatud sätted saavad kohalduda üksnes füüsiliste isikute suhtes, kuivõrd juriidilisel isikul ei ole võimalik saada sissetulekut TMS mõttes. Juriidiline isik võib saada tulu teenuste või kaupade müügist, kuid juriidilisel isikul ei ole sissetulekut. TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks nt võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. TMS §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt RKTKm nr 3-21-36-10, p 13). Juriidilisel isikul puudub vajadus end või teisi seaduses sätestatud isikuid füüsilise isiku kombel ülal pidada. Seega on võlgniku kaebus selles osas alusetu ning kohtutäituri otsus õiguspärane.
36.Järgmisena analüüsib kohus sissenõudja asendamise õiguspärasust. TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. TMS § 18 lg 12 sätestab, et sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega. Tavapäraselt ning selguse huvides peaks kohtutäitur
ühinenud sissenõudja menetlusse lubamise kohta vormistama otsuse. Käesoleval juhul ei ole kohtuni toodud ega ka tõendatud, et kohtutäitur oleks sellise otsuse teinud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et sissenõudja õigusjärglane Tesatrans AS on lubatud menetlusse pärast 13.10.2017.a, mil esitati kohtutäiturile Tallinna notar Liivi Laos poolt 12.10.2017.a kinnitatud allkirjadega nõude loovutamise leping või siis hiljemalt 01.11.2017.a, mil koostati Tesatrans AS-i kui sissenõudja kasuks vaidlusalune nõuete arestimise akt.
37.TMS § 18 lg 1 sätestab kohtulahendist tuleneva nõude puhul sissenõudja eriõigusjärgluse tõendamiseks selge vorminõude - õigusjärglus peab olema tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kuivõrd käesoleval juhul seisneb eriõigusjärglus nõude loovutamise tehingus, siis ei ole võimalik õigusjärglust tõendada avaliku registri väljavõttega. Samuti ei ole teada, et nõude loovutamise tehingu osas oleks tehtud mõni kohtulahend. Seega on ainsana asjakohane eriõigusjärgluse tõendamine notariaalselt tõestatud dokumendiga. Tehingu tõestamine on notari ametitoiming, mille tulemusena valmib notariaalakt. Tehingu notariaalsel kinnitamisel kinnitab notar üksnes tehingu allkirjastaja isikusamasust. Notarile esitatud või notaribüroos koostatud dokumendile tehakse notariaalmärge, tegemist ei ole notariaalaktiga. 13.10.2017.a esitati kohtutäiturile Tallinna notar Liivi Laos poolt 12.10.2017.a kinnitatud nõude loovutamise leping, mille puhul ei ole tegemist notariaalselt tõestatud dokumendiga, mistõttu nimetatud dokumendi alusel puudus kohtutäituril õigus lubada Tesatrans AS-il menetlusega ühineda. Kohtutäituri tegevust ei õigusta ka asjaolu, et loovutustehingus osalenud juriidiliste isikute juhatuse liikmed on samad. Siiski on kohtutäitur juba 01.11.2017.a koostatud nõuete arestimise aktis Tesatrans AS-i sissenõudjana käsitlenud. Nõuetele vastav eriõigusjärglust tõendav dokument on koostatud alles 27.11.2017.a.
38.Seega peab kohus järgnevalt analüüsima, kas sissenõudja õigusjärglase menetlusse lubamine enne õigusjärgluse nõuetele vastavat tõendamist on sedavõrd raske rikkumine, et toob endaga kaasa 01.11.2017.a koostatud nõuete arestimise akti tühisuse. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 1 sätestab, et nõude arestimisaktis peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sissenõutava summa suurus; 2) arestitava nõude üldine kirjeldus; 3) viide täitedokumendile; 4) korraldus täita kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtuni ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse tühistada 01.11.2017.a koostatud nõuete arestimise akti. Nõuete arestimise akt on koostatud kohustuslikke vorminõudeid järgides, kehtiva täitedokumendi alusel. Puuduvad andmed, et võlgnikule oleks jäetud täitmisteade kätte toimetamata või teda ei oleks teavitatud tema õigustest. Vara on arestinud kohtutäitur, kes on vara arestimiseks pädev isik. Seadus ei näe ette, et arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine tooks kaasa nõuete arestimise tühisuse. Veelgi enam olukorras, kus tegemist on nõuete arestimisega, mille raames peab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik kandma rahalised vahendid just kohtutäituri arveldusarvele, mitte sissenõudja arveldusarvele. Seega on kohus seisukohal, et arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine ei saanud rikkuda võlgniku õigusi, mistõttu on arestimisakti
vaidlustamine nimetatud alusel põhjendamatu. Seega ei ole arestimisaktis ebaõige sissenõudja nimetamine selline rikkumine, mis tooks kaasa arestimise tühisuse.
39.Kohus märgib, et ei käsitle käesolevas määruses nõuete tasaarvestamise õiguspärasuse küsimust, kuivõrd käesolev õiguslik instrument (s.o kaebemenetlus kohtutäituri otsusele) seda ei võimalda. Samuti ei ole võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses tasaarvestuse ebaseaduslikkusele tuginenud, mistõttu ei ole kohtul võimalik väljuda kohtutäiturile esitatud esmase kaebuse raamidest. Samuti ei käsitle kohus AS Tesatrans esindaja volituste küsimust, kuivõrd volituse puudumist ei ole kohtutäiturile esitatud kaebusega vaidlustatud. Kohus märgib veel kord, et ei saa kohtutäituri otsuse õiguspärasuse analüüsimisel esialgse kaebuse raamidest ja selle osas tehtud otsuse raamidest väljuda. Isegi, kui kohus peaks esindusõiguse küsimust sisuliselt analüüsima, oleks võlgniku väited alusetud, kuna sissenõudja esindajal oli esindusõigus olemas juba 06.04.2016.a ning ta on esindusõiguse olemasolu nii kohtule kui ka kohtutäiturile tõendanud (tlk 44, volikiri Marina Smirnova’le).
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel) kaebus kohtutäitur Kaire Põlts’i 04.12.2017.a otsusele täiteasjas nr 025/2016/4230 rahuldamata.
41.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
42.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et avaldaja taotleb käesoleva avaldusega arestimisakti tühistamist täiteasjas, kus sundtäidetava nõude jääk on 341,82 eurot, on tsiviilasja hinnaks 341,82 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku
§ 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.