Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 5. detsembril 2018. Kostja, kellele kohus on andnud kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on Placet Grupp OÜ ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX, XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX, XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX ja XX.XX.XXXX. a laenulepingu XXX. Placet Grupp OÜ andis kostjale iga laenulepingu alusel laenu 500 eurot. Kostja kohustis tagastama laenu ja tasuma intressi maksegraafikus ette nähtud ajal. Kostja jättis laenu ja intressi osamaksed osaliselt tasumata. Placet Grupp OÜ ütles sellest tulenevalt laenulepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 järgi üles: XXX alates 16.11.2017, XXX alates 15.11.2017, XXX alates 26.02.2018 ja XXX alates 04.07.2018. Placet Grupp OÜ loovutas 10. juulil 2018. a kostja vastase nõude hagejale. Hageja võib seega VÕS

§ 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenu tagastamist summas 1148,61 eurot ja intress maksmist summas 101,92 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 46,93% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 46,93% aastas. Hageja saab ajavahemiku 17. november 2017 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 73,96 (153,39 * 46,93 * 375/365 / 100) eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 43,02% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 43,02% aastas. Hageja saab ajavahemiku 16. november 2017 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 122,45 (276,31 * 43,02 * 376/365 / 100) eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 32,54% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 32,54% aastas. Hageja saab ajavahemiku 27. veebruar 2018 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 65,72 (270,02 * 32,54 * 273/365 / 100) eurot. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingust nr XXX tulenev intressimäär 37,82% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § § 113 lg 1 järgi nõuda laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 37,82% aastas. Hageja saab ajavahemiku 5. juuli 2018 kuni 26. november 2018 seega viivist nõuda 67,44 (448,89 * 37,82 * 145/365 /100) eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt 26. novembri 2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 329,57 (73,96 + 122,45 + 65,72 + 67,44) eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt 26. novembri 2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist suuremas summas kui 329,57 eurot. Alates 27. novembrist 2018 tuleb viivis VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagi on rahuldatud üle 99% ulatuses. Menetluskulud tuleb seega TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 225 eurot ja esindajakulu 960 eurot, kokku 1185 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 320 eurot (225 + 95). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 320 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.