2-18-16432/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

14.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik L J esitas 01.11.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik L J on sündinud x, isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx. Töökoht puudub. Eesti Töötukassa otsusega 31.10.2018 on isik võetud töötuna arvele alates 03.07.18. Igakuine sissetulek puudub. Perekonnaseis vallaline. Võlgnikul on üks ülalpeetav, tütar K J. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste summana märgitud 5 079,16 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud üheksa täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on 5 548,72 eurot. Kõikides algatatud täitemenetlustes on sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet. Valdavas osas on võlad tekkinud perioodil kui isik töötas füüsilisest isikust ettevõtjana. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt on võlgniku nõuete saldod summas 7 687,33 eurot ja arvestuslik intress summas 4 177,44 eurot, kokku koos intressiga 11864,77 eurot. Tulenevalt Harju Maakohtu kohtumäärusest 26. november 2018 on ajutise pankrotihalduri avalduse ja Harju Maakohtu kohtumääruse alusel täitemenetlused peatatud. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas umbes 12 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul rahalisi vahendeid krediidiasutustes summas 236,21 eurot. Võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile 2016.a ja 2017.a kohta residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning ei ole saanud perioodil 01.01.2018 – 31.10.2018

maksustatavat tulu. Seisuga 04.12.2018 ei ole L J registreeritud töötamise registris. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikule kuulunud sõiduk x reg. nr x, esmane registreerimine 2000, on võõrandatud mais 2017 ning sõiduk on registrist kustutatud juulis 2018 seoses lammutamisega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (Swedbank Pensionifond K3, osakute väärtus 1593,98 eurot), maksete kinnipidamise algus 01.01.2003. Täitemenetluse seadustik § 132 (12) alusel( jõustunud 10.06.2018) võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kokkuvõtteks võib hinnata esialgselt võlgniku vara suuruseks pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas 236,21 eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub, ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik töötades füüsilisest isikust ettevõtjana ei suutnud tasuda sotsiaalmaksu, mistõttu tekkisid maksuvõlad. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS. § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur välja kuulutada L J, isikukood xxx, pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku L J pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid umbes 12 000 eurot, kuid vara vaid 236,21 eurot rahaliste vahendite näol.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning kinnitada kulutused summas 29,96 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning kinnitada kulutused summas 29,96 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik