Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

10.12.2018 esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, milles leiab, et praegusel juhul on J. T.e poolt esitatav mittevaralise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. Esindaja leiab, et riigi õigusabi andmine ei ole eesmärgipärane, kuna isik soovib tsiviilkorras maksma panna nõuet, mis ei ole andnud halduskorras tulemust. Sisuliselt on tuvastatud, et haldusakti andmine oli õiguspärane ja isiku terviseseisundit võeti arvesse. Seega ei ole alust arvata, et otsus tsiviilkorras oleks teistsugune. Esindaja ei arva, et maakohtus saaks tuvastada arsti sõltumatust. Dokumentidest nähtub, et isiku seisundit võeti arvesse, arstile olid teada töövõime hindamise asjaolud ajaks, mil ta andis oma kooskõlastuse. Riigi õigusabi andmine isikule, kes ei ole rahul tema suhtes tehtud haldusasja otsusega, ei ole otstarbekas ega põhjendatud riigi raha kasutamine. Käesolevalt ei ole perspektiivi hagil, mida riigi õigusabi saaja soovib esitada, kuivõrd olemasolevate materjalide pinnalt on alust hinnata, et hagi jääb rahuldamata. Seega leiab esindaja, et käesolevalt puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve nõude perspektiivituse tõttu. Seeläbi leiab esindaja, et enne kui kaebajat saadab edu haldusasjas nr 3-17-2049 on perspektiivitu esitada mittevaralise kahju nõuet tööle määramise eest. Vajadusel on võimalik kaebajal esitada oma nõue hiljem, kui on leidnud kinnitust, et tööle määramine ei olnud põhjendatud ja samuti on võimalik isikul esitada nõue kartseris veedetud aja eest. Nimetatud võib olla põhjendatud isiku tervisliku seisundiga, mis võis tingida tavapärasest suuremad üleelamised piiratud ruumis ja tingimustel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, arvestades hagis esile toodut ja määratud esindaja seisukohta, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. /hagi on perspektiivitu. J. T. esitas Viru Maakohtule 11.07.2018 hagi O. S. vastu mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõudes ning tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tuvastamise nõudes. 25.09.2018 hageja täpsustas, et hagi ei ole mitte Viru Vangla vaid O. S. vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 1 lg 21 järgi käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. Mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda seega eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1) rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Tervisekahjustuse tekkimise korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 3-2-1-37-17 p 13). Hageja tõendama terviskahjustuse tekkimises, selle et tervishoiuteenuse osutaja rikkus kohustust ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Arvestada tuleb ka kahju ettenähtavuse põhimõttega (VÕS § 134 lg 1), mille puhul tuleb välja selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Hagejale määrati riigi õigusabi ja riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud kohtule, 10.12.2018 seisukoha, milles leidis, et J. T.e poolt esitatav nõue on perspektiivitu. Kohus nõustub hagejale määratud esindaja seisukohaga, et hagi on esitatud kujul perspektiivitu, st sellega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, seega ei ole mõistlik

hageja nõudeid menetleda, ning tekitada nii hagejale endale, kostjale ja riigile põhjendamatuid menetluskulusid. Kui hageja leiab, et osutatav tervishoiuteenus on ebapiisav, või ebakvaliteetne, võib hageja pöörduda TTKS § 502 sätestatud korras eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes annab sõltumatu hinnangu osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. Tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 40 lg 1 on patsiendil õigus ka teisesele arvamusele. Lisaks on hagejal õigus pöörduda kaebusega Terviseameti poole, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust tulenevalt TTKS § 60. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Olev Mihkelson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.