2-25-100401
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Viru Maakohus Tamara Šabarova 21. mai 2025, Narva 2-25-100401 Bigbank AS hagi P.R-i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
3836,86 eurot Kirjalik menetlus Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757) Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja P.R (isikukood XXX)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 1/4
2-25-100401 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 19.03.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis menetlusse 20.03.2025 määrusega. Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 14.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt võimaldati kostjale krediitkaardiga krediidilimiiti kuni 3000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16.9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Lepingu põhitingimuste kohaselt tasub krediidisaaja kasutusse võetud krediidi põhiosa, intressi ja mistahes kohalduvad tasud lepingus sätestatud limiidikontole. Krediidisaaja tasub kasutusse võetud krediidilt arvestatud intressi ja muud tasud limiidikontole üks kord kuus hiljemalt lepingus sätestatud maksepäeval. Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 18,46% Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 3000 eurot, intress on 16,90% aastas ning kogu krediit võetakse krediidisaaja poolt kasutusse koheselt ja 2/4
2-25-100401 täies mahus ning tagastatakse ühe maksena 12 kuu pärast alates krediidi kasutusse võtmisest ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lepingus on väljendatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma maksumus Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 2, lepingu põhitingimuste peatüki all ning maksegraafiku viimasel real. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 3508,41 eurot. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 16,90% (s.o 0,04694% päevas). Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus viivisemäär 16,90% (s.o 0,04694% päevas). Kostja võttis ajavahemikul 02.06.2024 kuni 09.07.2024 kokku kasutusele krediiti 2998,88 eurot krediitkaardi kontole XXX. Kokku tasus Kostja hagejale 103,90 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 0,6 eurot, intressi katteks 43,40 eurot ja sularaha väljavõtte tasu katteks 59,90 eurot. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise intressimaksega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks: 10.09.2024 osamakse summas 43,64 eurot; 10.10.2024 osamakse summas 42,23 eurot; 10.11.2024 osamakse summas 43.63 eurot; 10.12.2024 osamakse summas 42,23 eurot. Hageja hoiatas 12.11.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 12.12.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 998.28 (2998,88-0,6) euro, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 187,21 eurot, viivis seisuga 19.03.2025 summas 134,66 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 10 eurot. Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks kokku 1500 eurot - töötasu ettevõttest M E OÜ. Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1525 (veebruar 2024 – aprill 2024) eurot kuus (veebruaris arvestati ka Tervisekassa töövõimetushüvitist). Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 287 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 289 eurot. Samuti oli kostjal kohustusi püsivaid finantskohustusi 497 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 533,23 eurot. Krediidilepingu XXX kuumakseks arvestati 74.53 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1 525,00 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed 3/4
2-25-100401 kohustused) ca 58,80 ((533.23+289,00+74.53)/1 525,00*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 41,2% sissetulekutest ehk siis 328,24 eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutas kolme kuu keskmiselt (veebruar 2024-aprill 2024) regulaarsetele majapidamiskuludele (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja eluasemekuludele järgnevalt: kindlustusmaksetele 43,96 eurot keskmiselt kuus; üürimaksetele 166 eurot keskmiselt kuus; telekommunikatsioonile 176,41 eurot keskmiselt kuus. Seega jäi Kostja kasutusse piisavalt vahendeid, et kanda majapidamiskulusid. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid ning kostja elab isiklikus korteris. Krediidiandja omandas ka infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Krediidiandja leidis, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Viru Maakohus 20.03.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 05.04.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi rahuldamist takistavaid asjaolusid. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94 lg 1, § 100, § 101, 108, § 1132 lg 2, § 367. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 455 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.