21.05.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-136312
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi K. M. K.i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
774,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: K. M. K. (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 22.01.2025 Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja AS I ja kostja vahel 24.01.2022 sõlmitud ja 11.07.2022 muudetud laenulepingust nr xxxx (endine nr xxxx) tulenev põhivõlgnevus 531,38 eurot, intress 37,17 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 55,99 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 23.01.2025 kuni põhinõude (531,38 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas.
2.Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.
2.1.AS I ja kostja sõlmisid 24.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 1400 eurot. 11.07.2022 sõlmiti kokkulepe lepingu nr. xxxx muutmiseks, leping hakkas kokkuleppe jõustumisest kandma numbrit xxxx.
Lepingu nr nr. xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,94% aastas ja intressimäär 18,9% aastas.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: verified_monthly_income 1416,01, verified_income_periods 12. Krediidiandja omandab muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1389 eurot, igakuised kohustused 650 eurot. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.3.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.08.2022 – 10.10.2024. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.4.Krediidiandja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile (Lisa 6).
2.5.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 538,79 eurot, seega on tasumata põhiosa 651,04 eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi peale lepingu lõppemist kokku 119,66 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 531,38 eurot (1189,83-538,79-119,66). Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 10.11.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 19. osamakseni s.o 10.02.2024 summas 37,17 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingu kokkuleppele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 1,50 eurot kuus. 27.02.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.11.2023 - 10.02.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot. Hagejal nõuab peale lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulusid lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel ning selgitab sissenõudmiskulude 40 eurot kujunemist: 01.03.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 06.06.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.06.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 531,38 eurot viimase laekumise päevale järgnevast päevast alates s.o 03.07.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18,9%.
2
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Ka hageja ise on hagis palunud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 06.02.2025. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Hageja on esitanud nõude aluseks oleva lepingu (dtl 43) ja lepingu muutmise kokkuleppe (dtl 51), kostja on mõlemad digiallkirjatanud (lepingu 24.01.2022 ja lepingu muutmise 25.07.2022). Digiallkirjastatud konteineris on laenu põhitingimused, maksegraafik, laenulepingu tingimused, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Hageja ei ole vaatamata menetlusse võtmise määruses kohtu poolt antud põhjalikele selgitustele tarbijakrediidilepingu vorminõude kohta esitanud mingeid väiteid selle kohta, kas lepingudokumendid peale lepingu sõlmimis kostjale ka püsival andmekandjal kättesaadavaks tehti. Hageja on esitanud maksekorralduse (dtl 49) kostjale 1400 euro välja maksmise kohta 24.01.2022. Kohus kontrollis maksegraafiku tagasimaksete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (50,85%).
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. 3
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.2. toodud väited ning tõenditena faili „taotlus“ (dtl 73) ning krediidiandja koostatud selgituse (dtl 74). Laenutaotlusest nähtub, et krediidiandja on võimaldanud kostjal laenu taotlemisel jätta täitmata andmeväljad „ülalpeetavate arv“, „tööandja“, igakuiseid majandamiskulusid ei ole üldse küsitud. Krediidiandja selgituses ei ole võrreldes hagiga rohkem faktiväiteid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid väidetud päringute kohta registritesse. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kogunud kostja konto väljavõtte. Seega andis krediidiandja laenu kostja poolt avaldatud sissetuleku numbri põhjal. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.
4
Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust raskelt rikkunud.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud krediidisumma katteks.
6.2.Hageja esitas kohtu ettepanekul nõude ümberarvestuse ning märgib, et kostja sai laenu 1400 eurot ning on teinud tagasimakseid krediidiandjale kokku 1301,66 eurot (Lisa 1-2) ning hagejale kokku 119,66 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Hageja märgib, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue rahuldamata, sest VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvestuse tulemusel kostjal võlga ei ole.
7.Menetluskulud Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 07.05.2025. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 5
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.