Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018 Tallinn Tsiviilasja number
2-18-16473
Tsiviilasi
XXX’i hagi XXX’i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
729,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX; e-post: XXX); esindajad Kostja: XXX (isikukood XXX, XXX). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus hagiavalduse taotluste osas kanda kahjusumma hageja XXX’i arveldusarvele XXX selgitusega „koera ravikulude hüvitamine“. Seetõttu tuleb kohustada kostjat XXX’i tasuma resolutsiooni p-s 2 märgitud kahjuhüvitis hageja XXX’i arveldusarvele XXX selgitusega „koera ravikulude hüvitamine“. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg 1 kohaselt rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. RakKKS § 322 lg 2 kohaselt rakenduskõrgkooli diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Hageja palus oma 28.11.2018 menetluskulude nimekirjas kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 311,50 eurot, mis sisaldab riigilõivu ja õigusabi teenustasu. Kohus märkis oma 06.11.2018 e-kirjas hagejale, et kui hageja soovib menetluses kasutada (sh hagiavalduse esitamiseks) lepingulist esindajat, siis tuleb kohtule tõendada hageja lepingulise esindaja XXX magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu vastavalt TsMS § 218 lg 1 p-le 2 ja selleks esitada kohtule esindaja kvalifikatsiooni tõendava diplomi koopia. Kohtunõudele reageerides märkis XXX oma 08.11.2018 e-kirjas kohtule, et mõeldud on TsMS §-st 228 tulenevat
nõustaja rolli. XXX esitas kohtule oma kvalifikatsiooni kohta diplomi. Kohus märgib, et hageja ega XXX pole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et XXX on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kohus märgib, et XXX rakenduskõrgkooli õigusteaduse diplomiõppe kvalifikatsioon ei vasta magistrikraadile. Kohus leiab, et kuna hageja pole kasutanud menetluses kvalifitseeritud lepingulist esindajat ning nõustaja kulusid ei hüvitata, siis on hageja põhjendamatult nõudnud kostjalt oma õigusabikulu hüvitamist. Seetõttu mõistab kohus kostjalt põhjendatud menetluskuluna välja üksnes hagiavalduselt tasutud riigilõivu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.