Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-113547
Tsiviilasi
OÜ JTK hagi XX vastu kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHING JTK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
804,72 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ JTK (registrikood 10195068, asukoht Männiku tee 106/2, Tallinn), seaduslik esindaja SK ja lepinguline esindaja Anne-Jana Prantsuzova Kostja (vastustaja): XX XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda OSAÜHING JTK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ JTK esitas 27.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt 1145,65 euro saamiseks. 15.11.2017 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ JTK (hageja) esitas 06.12.2017 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu 954,72 euro saamiseks. Hagiavalduse ja selle 18.04.2018 täienduse kohaselt sõlmisid pooled 17.03.2017 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle autojuhiekspediitori ametikohale. 17.03.2017 üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kostjale üle veok ja poolhaagis. 17.03.2017 - 30.03.2017 tööreisil olles kahjustas kostja tahtlikult hagejale kuuluvat vara - poolhaagise Krone SDP 27 (reg. nr 950GS) katusekelku, ukse ülemist sulgurit, lukuvastust – ning on põhjustanud sellega hagejale kahju summas 954,72 eurot (remonditööde maksumus). 28.04.2017 ütles hageja töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 7 kohaselt üles ning esitas kostjale ka kahjunõude, millele kostja ei ole reageerinud.
3.30.03.2017 tegi hageja töötaja poolhaagise ülevaatuse ja tuvastas, et poolhaagise katuse tagumine osa on kõverdunud. Kostja on rikkunud töölepingut (p 6.7) ja ametijuhendit (p 5.3) sellega, et täitis töökohustusi lohakalt ja ei järginud poolhaagise katte eemaldamise tehnikat. Kostja ei hoidnud hageja vara heaperemehelikult, hageja poolt tuvastatud kahjustused ei ole tekkinud veoki tavapärase kasutamise ja kulumise tagajärjel, vaid kostja kahjustas katusekelku, ukse sulgurit ja luku vastust tahtlikult. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja haagisele ei ole tehtud seaduslikku ekspertiisi. Haagis ei ole heas korras. Haagis on nii roostetanud ja kulunud, et kui kostja tagasireisil Karjalast kinnitas plaatide pakke, siis tekkis tal kahtlus, kas konstruktsioon on suuteline kandma pakkide kinnitusrihmade survet, sest kõik oli niivõrd roostetanud. Kostja sõitis haagisega 500 km Karjalast Eestisse ilma piduriteta, teel oli 10 cm lund ja jää, sõiduki netokaal 24 t. Kostja saab aru, et rikkus reegleid, kuid oma kogemusele tuginedes leiab, et sooritas reisi edukalt, ei tekitanud teel hageja esindajale probleeme ja võttis vastutuse endale. Kostja saatis hageja esindajale mitmeid sms-e sõiduki tehniliste puuduste kohta, kuid nendele ei pööratud tähelepanu.
5.Kostja tunnistab, et tal tuli katuse edasi liigutamiseks sikutada rihma, kinnitada see konsooli ja posti külge ja sikutada mingi vahemaa edasi, et saaks üldse laadimiskoha territooriumilt välja sõita. Selle tagajärjel konsool veidi deformeerus. Konsool läks veidi kõveraks, kuid selle parandamiseks kulub kõige rohkem 3 tundi tööd – see tuleb maha lõigata, sirgestada ja uuesti keevitada poolautomaatkeevitusega. Sellise töö maksumus on maksimaalselt 100 eurot. Esimese astme kohtu lahend
6.Pärnu Maakohtu 30.10.2018 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 150 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (v.a hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75, mis jäi kostja kanda).
7.Hageja nõuab kostjalt tööülesannete rikkumisega tööandajale tekitatud kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kahjustas hageja vara tahtlikult ning vastutab sellega tekkinud kahju hüvitamise eest, samuti on vaidlus kahju suuruse üle.
8.Hageja kahjunõude suurus tuleneb Trailer Service OÜ 27.04.2017 arvest summas 954,72 eurot (ilma käibemaksuta).
9.TLS § 74 lg-st 1 tulenevalt saab hageja kogu tekitatud kahju kostjalt nõuda üksnes tahtliku rikkumise korral. TLS §-s 72 on töötaja vastutus ette nähtud üksnes süü korral.
10.Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus töökohustusi tahtlikult. Töökohustuste rikkumist ei saa automaatselt järeldada hageja haagise katusekonstruktsiooni kahjustumisest. Haagise seisund fikseeriti 30.30.2017 hageja töötaja SK koostatud napisõnalise aktiga (tl 55 – 56), haagisest on tehtud fotod (tl 25 – 26). Fotol varjab haagise numbrimärki küll osaliselt redel ja näha on ainult numbrid 9 ja 5, kuid kohtul ei ole alust kahelda, et tegemist on sama haagisega, reg. nr. 960GS, millega kostja rahvusvahelise veoselehe (tl 24) kohaselt Venemaal tööreisil käis.
11.Hageja selgitas, et haagisel on liikuv katus (tent), mis liigub mööda katusekelku; kostja ei saanud Venemaal laadimiskohas olles tenti kinni ja lahendas probleemi ise, mõtles hagejaga kooskõlastamata ja hageja loata välja konstruktsiooni, kuidas tenti sulgeda; tendil on all aasad, mõnikord läheb aas tagasi ja jääb kinni, haagises sees olles seda ei näe; siis ei tule tent enam edasi, on vaja aasad natukene lahti võtta ja siis edasi lükata. AS „Finngrad“, kelle juures laadimine toimus, selgitas vastuses hageja päringule, et kostja kasutas tendi sulgemiseks laadimiskohas olnud kraanat: kinnitas tendi kuidagi selle külge ja siis kraanaga vedas, selle tagajärjel läks katusekelgu tagumine osa kõveraks. Kostja võttis sisuliselt oma vastuses sellise teguviisi omaks.
12.Kohus nõustus hagejaga, et tendi kinnivedamiseks kraana kasutamine ei ole õige töövõte. Kostja väidetel ei õnnestunud tenti tavapärasel viisil sulgeda, sest haagis oli nii vana ega vastanud tehnilistele nõuetele; kostja pidi leidma mooduse tendi sulgemiseks, et saaks laadimiskohalt ära sõita. Kohus leidis, et tendi sulgemiseks suurema jõuallika kasutamisel võis ja pidi kostja ette nägema, et selle tagajärjel võib katusekelk või tendi materjal (või mõlemad) puruneda, seda enam, kui kostja hinnangul kuulunuks haagis juba ammu utiliseerimisele. Käibes tavalise hoolsuskohustuse täitmiseks tulnuks veokijuhil arvestada, et tegemist on kasutatud haagisega ning kulunud konstruktsioonide puhul võib tendi sulgemiseks olla vaja kasutada uue veokiga võrreldes teistsuguseid töövõtteid. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal oli tendi sulgemiseks kraana kasutamine ebakohane ja mittevajalik – kahjustatud haagisest tehtud fotodel on haagise katus suletud, seega ei saanud ka kostjal katuse sulgemist takistada mingi oluline puudus. Fotolt on näha ka katusekelgu veidi kõverdunud tagumine osa, kostja tunnistab, et selle põhjustas tema.
13.Töötaja hoolduse määr on sätestatud TLS §-s 16. Kohtu hinnangul on kostja lepingurikkumises süüdi hooletuse vormis. Kostja jättis käibes vajaliku hoole järgimata ja põhjustas sellega kahju tekkimise tööandja varale. TLS § 74 lg 2 alusel tuleb kostja vastutuse ulatuse määramisel arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
14.Kostja töötas hageja juures 17.03.2017 – 30.03.2017, ühe reisi ajal. Kostja võeti tööle katseajaga ning tema töötasuks oli 470 eurot kuus. Töötaja töökohaks oli lepingu järgi Eesti ning välislähetuses viibimise ajal maksti töötajale välislähetuse päevaraha. Hageja sõnul ei tehtud kostjale mingit täiendavat juhendamist ega väljaõpet, sest kostja oli kogemustega, rahvusvahelistele vedudele spetsialiseerunud autojuht, tal olid olemas kõik vajalikud load ja tunnistused ning hageja eeldas, et kostjal on vajalikud oskused ja teadmised veoki ja haagisega töötamiseks.
15.Arvestades kostja töötamise lühikest aega, alampalgas kokkulepitud töötasu ja hagejapoolse juhendamise puudumist, ei saa kostja hageja ees mingil juhul vastutada töötasuna teenitust suuremas summas. 2017. aastal kehtinud maksuvaba tulu määra
(180 eurot kuus) ja töötaja maksukoormust (kogumispensioni II sammas, töötuskindlustusmakse, tulumaks) arvestades olnuks kostja netotöötasu 398,46 eurot kuus. 2017. a. märtsis oli 23 tööpäeva, seega ühe tööpäeva tasu 17,32 eurot. Kostja töötatud 14 päeva tasuks kujuneks ümardatult 242,50 eurot.
16.Samuti arvestas kohus VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, et asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus nõustus kostja kirjalikus vastusest nähtuva seisukohaga, et katusekelgu kõverdunud osa oleks olnud võimalik vähese vaeva ja rahaga parandada, komplektse uue katusekelgu kulu, 800,80 eurot, ei ole selle kahjustuse kõrvaldamiseks mõistlik kulu.
17.Kõike eeltoodut arvesse võttes rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 150 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja palub 26.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 150 eurot (s.o resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
19.Maakohus on rikkunud TsMS-i § 32 lg-t 1 ja § 33 lg-t 1, kuna ei ole kohustanud kostjat tõlkima vastust hagiavaldusele eesti keelde. Maakohus on rikkunud TsMS § 306 lg-t 1 ja § 394 lg-t 6, kuna hageja esindaja (RK) sai alles kohtuistungil teada, et kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Maakohus ei andnud hagejale aega kostja vastusega õigeaegselt tutvumiseks. Maakohus on rikkunud TsMS § 329 lg-d 1 ja 2, kuna kohus pidi kostja vastuse hagiavaldusele esitama nädal enne kohtuistungit. Kohus jättis kostja vastuse toimikusse lisamata (TsMS § 56 lg 1 rikkumine).
20.Maakohus rikkus TsMS § 2, mille alusel on kohus kohustatud menetleme asja mõistliku aja jooksul, kuna esimene eelistung asjas pidi toimuma 12.06.2018, kuid kuna kohus ei saatnud kellelegi istungi kutseid, ükski pool istungile ei ilmunud.
21.Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on ebaõigesti tuginenud kostja vastusele, mis ei vasta menetlusnormidele ja milles puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et uue katusekelgu kulu on 800,80 eurot. Menetlustoimikus puudub kostja vastus, milles kostja kinnitab tõendiga, et uue katusekelgu kulu on 800,80 eurot. Kohus on jätnud põhjendamata, mille alusel kohus otsustas nõuet vähendada ja mõistis kostjalt välja 954,72 eurot asemel 150 eurot. Alus hageja nõude vähendamiseks puudub.
22.Kostja ei ole tõendanud järgmisi väiteid ning seega puudus ka maakohtul alus nendele tugineda „Haagis on nii roostetanud ja kulunud, et kui kostja tagasireisil Karjalast kinnitas plaatide pakke, siis tekkis tal kahtlus, kas konstruktsioon on suuteline kandma pakkide kinnitusrihmade survet, sest kõik oli niivõrd roostetanud“ ja „Kostja väidetel sõitis ta haagisega 500 km Karjalast Eestisse ilma piduriteta, teel oli 10 cm lund ja jää, sõiduki netokaal 24 tonni. Kostja saab aru, et rikkus reegleid, kuid oma kogemusele tuginedes leiab, et sooritas reisi edukalt, ei tekitanud teel hageja esindajale hr Karaninile probleeme ja võttis vastutuse endale. Kostja väidab, et on saatnud hr Karaninile mitmeid sms-e sõiduki tehniliste puuduste kohta, kuid nendele ei pööratud tähelepanu.“ning „Sellise töö maksumus on maksimaalselt 100 eurot. See 100 eurot katab kostja riski, mille ta võttis 500 km teekonna läbimisel ilma piduriteta haagisega, ja sellega seoses kogetud stressi.“ Ringkonnakohtu põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 954,72 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
24.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kahju hüvitise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja esindaja on 30.08.2018 istungil kostja vastusega tutvunud ja esitanud samal istungil ka oma arvamuse vastuse osas. Hageja esindaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ta ei saa dokumendist aru, kuna see ei ole eesti keeles ning ei ole palunud kohtult ka täiendavat tähtaega vastusega tutvumiseks. Hageja palus ise asja lõplikult ära lahendada (tl 96-97). Seega ei ole kaebuse asjaolud, et kostja vastus oli venekeelne ning et see tehti hagejale kättesaadavaks alles istungil, antud juhul sellised menetlusnormi rikkumised, mis tingiksid asja tühistamise. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
26.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
27.Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.