Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

27.06.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X Xlt 1145,65 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2017 makseettepaneku, mis ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.11.2017 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Kohtu nõudmisel hageja esitas 06.12.2017 oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt xx xx xxxx hageja sõlmis kostjaga töölepingu nr xxxxxxx, mille alusel kostja asus hageja juurde tööle autojuhi-ekspediitori ametikohale. Lisaks kostjale tutvustati ja poolte poolt allkirjastati ametijuhend, mis oli töölepingu nr xxxxxxx lahutamatu osa. Kostja autojuhi-ekspedeerija ametijuhendis olid täpsemalt määratletud kostja töökohustused. Samal kuupäeval kirjalikult vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kostjale üle veok ja poolhaagis. Aktil oli puuduseks märgitud: veokil „tiivad puuduvad (2 tk), esiklaasil täke“. Muid puudusi sõidukil (veokil ja poolhaagisel) ei esinenud. Hageja oli kostjale üle andnud tehniliselt ja väliselt korras sõiduki. xx xx xxxx kuni xx xx xxxx oli kostja tööreisil. Tööreisi ajal kostja, täites töökohustusi, tahtlikult kahjustas hagejale kuuluvat vara. Nimelt kostja on kahjustanud poolhaagise Xxxxx xxx xx (reg.nr xxxxx) katusekelku, ukse ülemist sulgurit, lukuvastust. Kostja on põhjustanud hagejale kahju kokku summas 954,72 eurot (käibemaksuga 1145,65 eurot), mis on Xxxxx xxx xx poolhaagise xxxxx remonditööde maksumus vastavalt Trailer Service OÜ 27.04.2017 tehtud kalkulatsioonile, mis on pakutud kalkulatsioonidest kõige väiksem. 28.04.2017 on hageja kostjale teatanud, et kostjaga sõlmitud tööleping on TLS § 88 lg 1 p 7 kohaselt üles öeldud. Samas teates on hageja edastanud kostjale kahju nõude, millele kostja ei ole reageerinud. Töölepingu nr xxxxxxx punkti 6.7 kohaselt „töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Töötaja vastutab tööandja vara säilimise eest, mis on tema kasutusse antud seoses tööülesannete täitmisega. Töötaja peab tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses. Lisaks hageja ja kostja vahel sõlmitud ametijuhendi punkti 5.3 kohaselt töötaja vastutab tema kasutusse antud töövahendite heaperemeheliku kasutamise ja hoidmise eest. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus töölepingut, kahjustades hageja omandis olevat vara, millega põhjustas hagejale kahju summas 954,72 eurot. Kostja töötajana peab lepingujärgsete kohustuste täitmisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult ning püüdma kahju tekkimist ära hoida. Kostja mahalaadimisel (täites töökohustusi) on rikkunud ametijuhendit, täites oma töökohustusi lohakalt ning jättes kõrvale poolhaagise katte eemaldamise tehnikat. Kostja ametijuhendi p-de 2 ja 9 alusel olid kostja tööülesanded muu hulgas kauba peale- ja mahalaadimistööde teostamine ja osalemine laadimise/mahalaadimise juures, vajadusel laadima ise, kas roklaga (tõstukiga) või käsitsi. Sellest tuleneb, et kostja täitis tööülesanded mitte nõuetekohaselt ja lohakalt. Kostjal olid oskused ning kostja oli teadlik, kuidas tuleb mahalaadimiseks poolhaagise kate nõuetekohaselt eemaldada, kuid hagejale teadmata asjaolude tõttu otsustas kostja eemaldada poolhaagise katet viisil, mis ei vasta üldtunnustatud praktikale. Kostja täitis tööülesandeid lohakalt. xx xx xxxx hageja töötaja tegi poolhaagise ülevaatuse (kostja ei viibinud ülevaatuse ajal) ja tuvastas, et poolhaagise katuse tagumine osa on kõverdunud. Ülevaatuse kohta akti vormistamisel oli hageja töötaja poolt tehtud ka poolhaagisest fotod. CMR-id (saatelehed) tõendavad, et kostja täitis

tööülesandeid poolhaagisega , mille registrimärk on xxxxx. Hageja leiab, et kostja ei hoidnud hageja vara heaperemehelikult, tuvastatud kahjustused ei ole tekkinud veoki tavapärase kasutamise ja kulumise tagajärjel, vaid kostja kahjustas katusekelku, ukse sulgurit ja luku vastust tahtlikult. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

11.06.2018 kostja saatis kohtule e-kirja teel oma vastuväited hagile (vene keeles). Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et seda ei oleks tulnud menetlusse võtta. Hageja haagisele ei ole tehtud seaduslikku ekspertiisi. Iga ekspert ütleks kohe, et see haagis peaks minema viivitamata pressi alla. Kuidas see üldse läbis tehnoülevaatuse. Haagis on nii roostetanud ja kulunud, et kui kostja tagasireisil xxxxxxxxx kinnitas plaatide pakke, siis tekkis tal kahtlus, kas konstruktsioon on suuteline kandma pakkide kinnitusrihmade survet, sest kõik oli niivõrd roostetanud. Haagise tehniliselt korras ülemine liikurosa (gardiin) avaneb ja sulgub 30 sekundiga ja seda võib iga reka juht praktilise eksperimendiga tõestada. Võimalik, et ükski hageja sõiduk ei läbiks tõelist tehnoülevaatust, tehnika ressursid on sedavõrd ammendunud. Kostja väidetel sõitis ta haagisega 500 km Karjalast Eestisse ilma piduriteta, teel oli 10 cm lund ja jää, sõiduki netokaal 24 tonni. Kostja saab aru, et rikkus reegleid, kuid oma kogemusele tuginedes leiab, et sooritas reisi edukalt, ei tekitanud teel hageja esindajale hr K-le probleeme ja võttis vastutuse endale. Kostja väidab, et on saatnud hr K-le mitmeid sms-e sõiduki tehniliste puuduste kohta, kuid nendele ei pööratud tähelepanu. Kostja tunnistab, et tal tuli katuse edasi liigutamiseks sikutada rihma, kinnitada see konsooli ja posti külge ja sikutada mingi vahemaa edasi, et saaks üldse laadimiskoha territooriumilt välja sõita. Selle tagajärjel konsool veidi deformeerus. Konsool läks veidi kõveraks, kuid selle parandamiseks kulub kõige rohkem 3 tundi tööd – tuleb see maha lõigata, sirgestada ja uuesti keevitada poolautomaatkeevitusega. Sellise töö maksumus on maksimaalselt 100 eurot. See 100 eurot katab kostja riski, mille ta võttis 500 km teekonna läbimisel ilma piduriteta haagisega, ja sellega seoses kogetud stressi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja kirjaliku vastusega, kuulanud ära hageja seisukohad kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt tööülesannete rikkumisega tööandajale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, et poolte vahel sõlmiti xx xx xxxx tööleping nr xxxxxxx, kostja samal päeval asus tööle autojuht-ekspediitorina ning kostjale anti tööülesannete täitmiseks aktiga üle veok ja poolhaagis. Kostja viibis xx xx xxxx – xx xx xxxx tööreisil. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et tööreisi ajal sai kahjustada hageja vara – poolhaagise katusekelk, ukse ülemine sulgur ja lukuvastus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kahjustas hageja vara tahtlikult ning vastutab sellega hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest, samuti on vaidlus kahju suuruse üle. Poolte vahel on töölepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. VÕS § 101 lg 1 p 3 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg-s 1 sätestatakse, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 72 järgi kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töölepingu seaduses ongi töötaja vastutus ette nähtud üksnes süü korral. Hageja käsitab lepingu rikkumisena tööandja vara kahjustamise fakti kostja poolt ning nõuab kogu tekitatud kahju kostjalt väljamõistmist. TLS § 74 lg-st 1 tulenevalt saab hageja kogu tekitatud kahju kostjalt nõuda üksnes tahtliku rikkumise korral. Lisaks tuleb arvesse võtta VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust puudutavaid reegleid, mille kohaselt sõltub kahju hüvitamise kohustuse tekkimine muu hulgas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgist, hooletuse astmes süü korral kahju ettenähtavusest lepingu sõlmimisel ning põhjusliku seose olemasolust. Hagi rahuldamise eeldusena tuleb kindlaks teha, kas kostja on lepingut rikkunud, kas hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega ning kas kostja on lepingu rikkumises süüdi. Hagiavalduses ja selle täienduses kirjeldatud asjaolude kohaselt kostja on rikkunud töölepingut ja ametijuhendit sellega, et täitis töökohustusi lohakalt ja ei järginud poolhaagise katte eemaldamise tehnikat. Kostja kohustus hoida tema kasutusse antud tööandaja vara heaperemehelikult ning täita vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi on sõnaselgelt sätestatud töölepingu nr xxxxxxx (toimikus lk 35 -39) punktis 6.7. Samasugune kohustus ja töötaja vastutus tema kasutusse antud töövahendite heaperemeheliku kasutamise ja hoidmise eest sisaldub töölepingu lahutamatuks lisaks oleva ametijuhendi (lk 40 – 43) punktis

pidi kostja ette nägema, et selle tagajärjel võib katusekelk või tendi materjal (või mõlemad) puruneda, seda enam, kui kostja hinnangul kuulunuks haagis juba ammu utiliseerimisele. Käibes tavalise hoolsuskohustuse täitmiseks tulnuks veokijuhil arvestada, et tegemist on kasutatud haagisega ning kulunud konstruktsioonide puhul võib tendi sulgemiseks olla vaja kasutada uue veokiga võrreldes teistsuguseid töövõtteid. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal oli tendi sulgemiseks kraana kasutamine ebakohane ja mittevajalik – kahjustatud haagisest tehtud fotodel on haagise katus suletud, seega ei saanud ka kostjal katuse sulgemist takistada mingi oluline puudus. Fotolt on näha ka katusekelgu veidi kõverdunud tagumine osa, kostja tunnistab, et selle põhjustas tema. Kohus leiab, et kostja on lepingurikkumises süüdi hooletuse vormis. Kostja jättis käibes vajaliku hoole järgimata ja sellega põhjustas kahju tekkimise tööandja varale. TLS § 74 lg 2 alusel tuleb kostja vastutuse ulatuse määramisel arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hageja kahjunõude suurus tuleneb poolhaagiste ametliku teeninduse, Trailer Service OÜ, 27.04.2017 hagejale esitatud tellimuse nr 11478 arvest, mille kohaselt katusekelgu ja lukuvastuse vahetuse remonttöö koos vahetatavate detailidega (komplektne katusekelk, ukse ülemise sulguri põhi, pisitarvikud) maksumus kokku on 954,72 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja viimasel istungil kinnitas, et haagis on remonditud, kuid hageja ei soovinud nõuet rajada tegelikult kantud kuludele. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt ei pea otsese varalise kahju nõudmiseks hageja tõendama kulude kandmist, nõuda saab ka kahjuga seoses tulevikus kantavate kulude hüvitamist. Seega hageja võib kahjunõude esitada remonttööde kalkulatsiooni alusel. Kostja töötas hageja juures xx xx xxxx – xx xx xxxx , ühe reisi ajal. Kostja võeti tööle katseajaga ning tema töötasuks oli kokku lepitud 470 eurot kuus. Töötaja töökohaks oli lepingu järgi Eesti ning töötaja välislähetuses viibimise ajal oli lepingus kokkulepe maksta töötajale välislähetuse päevaraha vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud määrusetele. Hageja sõnul kostjale mingit täiendavat juhendamist ega väljaõpet ei tehtud, sest kostja oli kogemustega, rahvusvahelistele vedudele spetsialiseerunud autojuht, tal olid olemas kõik vajalikud load ja tunnistused ning hageja eeldas, et kostjal on vajalikud oskused ja teadmised veoki ja haagisega töötamiseks. Kohus leiab, et arvestades kostja töötamise lühikest aega, alampalgas kokkulepitud töötasu ja hagejapoolse juhendamise puudumist, ei saa kostja hageja ees mingil juhul vastutada töötasuna teenitust suuremas summas. 2017.aastal kehtinud maksuvaba tulu määra (180 eurot kuus) ja töötaja maksukoormust (kogumispensioni II sammas, töötuskindlustusmakse, tulumaks) arvestades olnuks kostja netotöötasu 398,46 eurot kuus. 2017.a märtsis oli 23 tööpäeva, seega ühe tööpäeva tasu 17,32 eurot. Kostja töötatud 14 päeva tasuks kujuneks ümardatult 242,50 eurot. Samuti kohus arvestab VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, et asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus nõustub kostja kirjalikus vastusest nähtuva seisukohaga, et katusekelgu kõverdunud osa oleks olnud võimalik vähese vaeva ja rahaga parandada, komplektse uue katusekelgu kulu 800,80 eurot ei ole selle kahjustuse kõrvaldamiseks mõistlik kulu. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 150 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled kulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi asjaolusid ning rahuldamise ulatust (ca 15%), peab kohus õigeks jätta kostja

kanda hageja tasutud riigilõivust 75 eurot, s.o osa, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud osale vastava nõudega hagiavalduse esitamisel. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ega analüüsi hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.