Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-11833
Tsiviilasi
Aiandusühistu Sigula Üheksa hagi T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Hagihind
146,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aiandusühistu Sigula Üheksa (registrikood 80076017, asukoht Kuusalu vald, Vahastu küla, Pargimetsa üldmaa, 74620 Harjumaa) Hageja esindaja: Marina Smirnova (e-post XXX) Kostja: J T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Andrei Tšerednik (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
J
Resolutsioon
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista J T põhivõlgnevus 90,12 eurot ja viivis 8,79 eurot Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks. Välja mõista J T Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks viivis põhinõudelt (90,12 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta 28% osas Aiandusühistu Sigula Üheksa kanda ja 72% osas J T kanda. Määrata kindlaks, et Aiandusühistu Sigula Üheksa hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 371 eurot. Määrata kindlaks, et J T hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 400 eurot. Mõista J T Aiandusühistu Sigula Üheksa kasuks välja menetluskulu summas 267,12 eurot. Mõista Aiandusühistult Sigula Üheksa J T kasuks välja menetluskulu summas 112 eurot.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastab hageja 05.07.2015 üldkoosoleku protokolli (eestikeelne protokoll osaliselt lk 8-9, lk 37-37p, venekeelne protokoll lk 59-61p, tõlge lk 62-63) alusel, et hageja üldkoosolek võttis 05.07.2015 vastu otsuse, et kõik hageja liikmed peavad tasuma 50 eurot majanduskulude katteks hiljemalt 31.08.2015. Samuti tuvastab kohus hageja 07.08.2011 üldkoosoleku protokolli (lk 10-12, tõlge lk 13; sama lk 38-39, 39p) alusel, et hageja üldkoosolek on 07.08.2011 otsustanud, et iga-aastane liikmemaks on 15 eurot. Hageja on esitanud hagi nõudmaks kostjalt nimetatud otsuste täitmist. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Hageja põhikirja (lk 5-7, sama lk 35p-36p) p 3.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled vaidlevad, kas kostja on hageja liige. Nähtuvalt hageja 05.07.2015 üldkoosoleku protokollist (venekeelne protokoll lk 59-61p, tõlge lk 62-63) on üldkoosolek 05.07.2015 otsustanud kostja välja arvata hageja liikmete hulgast. Hageja on välja toonud, et kostja väljaarvamise kohta tehti 22.06.2015 ka juhatuse otsus. Hageja põhikirja p 2.10 kohaselt langetab otsuse ühistu liikme väljaarvamise kohta juhatus, kes viivitamatult teatab sellest kirjalikult ühistust väljaarvatud liikmele. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 4 I lause järgi kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kohus leiab, et üldkoosolek on 05.07.2015 sisuliselt kinnitanud kostja väljaarvamise otsuse. MTÜS § 16 lg 4 II lause järgi kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Pooled vaidlevad, kas kostja on avaldanud soovi tema väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja väitel pöördus 12.08.2015 hageja poole kostja esindaja R N, kes esitas vastuväiteid üldkoosoleku 05.07.2015 otsusele ning nõudis kostja liikmelisuse taastamist. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja esitanud R. N 03.09.2015 e-kirja (lk 91). Nähtuvalt nimetatud e-kirjast on selles viidatud, et kostja on 12.08.2015 saatnud ühistule kirja nõuetega. Kostja esindaja küsib e-kirjas, miks plaanitakse uus üldkoosolek korraldada alles oktoobri lõpus, et tunnistada kehtetuks 05.07.2015 otsus seoses kostja ühistust väljaarvamisega; seadus näeb ette, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab hagiga nõuda kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus leiab, et 03.09.2015 e-kirjast on arusaadav, et kostja soovis uue üldkoosoleku kokku kutsumist enne kui möödub aeg, millal on võimalik esitada hagi otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes, mis omakorda viitab sellele, et kostja sooviks oli esitada hagi 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui hageja tema liikmelisust ei taasta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et R. N oli kostja esindaja ning suhtles hagejaga esindades kostjat. Kohtu hinnangul on 03.09.2015 e-kirjaga tõendatud, et kostja nõudis hagejalt tema liikmelisuse taastamist ning soovis, et üldkoosolek tunnistaks kehtetuks oma otsuse kostja väljaarvamise kohta. Kohus nõustub hagejaga, et ka kostja käitumine viitab tema soovile jätkuvalt hageja liige olla, kuigi kohtumenetluses väidab kostja vastupidist. Hageja on esitanud kohtule kostja e-kirjad 2015.a. novembrist ja detsembrist (lk 92p-94), milles kostja nõuab hageja juhatuselt dokumentide tutvumiseks esitamist, seejuures on 17.12.2015 e-kirjas kostja viidanud nimelt hageja liikmete õigusele tutvuda dokumentidega tulevasel koosolekul, kus ka kostja soovib dokumentidega tutvuda. Seejuures soovib kostja tutvuda „selle aasta aruandlusega“, mis peab olema valmis 31.12.2015. Seetõttu ei ole usutav kostja väide, et tema e-kirjad puudutasid õigust saada teavet hageja tegevuse kohta enne kostja väljaarvamist. 09.11.2015 e-kirjaga (lk 83) on hageja nõudnud
dokumente seoses 06.09.2015 üldkoosolekuga. Nähtuvalt hageja esitatud 12.06.2016 üldkoosoleku protokollist (lk 70-71p, tõlge lk 72-73), osales kostja 12.06.2016 üldkoosolekul, sh küsis küsimuse, nõudis endale aastaaruande saatmist ning osales hääletamisel. 23.07.2017 üldkoosoleku protokolli (lk 73p-75, tõlge lk 75p-76) järgi osales kostja ka 23.07.2017 üldkoosolekul, sh võttis sõna, küsis küsimuse, tegi ettepaneku ja osales hääletamisel. Kostja on osalenud ka hageja 03.06.2018 üldkoosolekul (protokoll lk 15-18, sama lk 40p-42), sh osalenud hääletamisel. Seega on kostja jätkanud ka pärast 05.07.2015 liikmeõiguste teostamist. Kostja väide, et ta osales koosolekutel juhuslikult, kuna ta juhtus mööda minema, kui külarahvas midagi arutas, ei ole tõsiseltvõetav. Iga koosoleku puhul allkirjastas kostja oma nime nimekirjas, millel oli märgitud, et tegemist on hageja liikmete koosolekuga (lk 71p, lk 75, lk 18). Hageja on välja toonud, et kostja on osaliselt ka liikemaksu tasunud pärast 2015.a., mille tõendamiseks on hageja esitanud 01.03.2018 maksuteatise (lk 82) ja oma konto väljavõtte (lk 82 p). Nimetatud tõenditest aga ei nähtu, et kostja oleks teinud makseid liikmemaksu tasumiseks. Väljavõtte kohaselt on kostjalt laekunud 2018.a. kaks makset, millest üks on makse selgituse kohaselt maamaksu ning teine koopiate maksumuse hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et on tõendamata, et kostja on tasunud pärast 2015.a. liikmemaksu, leiab kohus, et asjaolu, et kostja jätkas pärast 05.07.2015 liikmeõiguste teostamist, viitab sellele, et kostja soovis oma liikmelisuse säilimist ning toetab kaudselt kohtu järeldust, et kostja nõudis hagejalt oma liikmelisuse taastamist. Nähtuvalt 06.09.2015 hageja üldkoosoleku protokollist (lk 94p-95, tõlge lk 95p) on hageja üldkoosolek 06.09.2015 otsustanud tühistada 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse ja taastada kostja hageja liikmeks. Kohtu hinnangul on tegemist väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamisega MTÜS § 16 lg 4 II lause tähenduses. Kuna 05.07.2015 otsus kostja väljaarvamisest on 06.09.2015 otsusega tunnistatud kehtetuks, on kostja jätkuvalt hageja liige, tema liikmelisus ei lõppenud 05.07.2015 otsusega. Kuna kohus tuvastab, et kostja liikmelisus ei ole lõppenud, ei ole asjassepuutuvad kostja väited selle kohta, et ta ei ole esitanud avaldust uuesti hageja liikmeks astumiseks. Vaidlus puudub, et kostja ei ole tasunud 50 eurot, mille tasumise kohustus tuleb 05.07.2015 üldkoosoleku otsusest, samuti, et kostjal on tasumata liikmemaksud, mille tasumise kohustus tuleneb 07.08.2011 üldkoosoleku otsusest, vastavalt 12,29 eurot 2015.a. eest, 12,83 eurot 2016.a. eest ja 15 eurot 2017.a. eest. Tulenevalt MTÜS § 12 lg 4 ja hageja põhikirja p 3.2.1 ja 3.2.2 on hageja üldkoosoleku otsused varaliste kohustuste kohta liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Seadus ega hageja põhikiri ei näe täitmisnõude esitamise eeldusena ette, et võlgnikule oli määratud täitmiseks täiendav tähtaeg. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. 05.07.2015 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli 50 eurot tasuda hiljemalt 31.08.2015. Hageja on välja toonud, et liikmemaksu tasumise tähtaeg on iga aasta 31. detsember. Kuna hageja esitas hagi 07.08.2018, ei ole nõuded 50 euro sihtotstarbelise makse ning 2015.-2017.a. liikmemaksude tasumiseks aegunud. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 90,12 eurot hageja põhikirja p 3.2.2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist määraga 0,07% üldkoosoleku 07.08.2011 otsuse alusel. Kohus hagejaga ei nõustu. Nähtuvalt nimetatud üldkoosoleku protokollist on üldkoosolek otsustanud eraldi päevakorrapunkti raames, et tarbitud elektri eest tasumiseks väljastatakse arve igale ühistu liikmele maksetähtajaga 10 päeva. Arve tasumisega viivitamise eest arvestada viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest. Protokollist ei nähtu, et viivisemäär 0,07% päevas oleks otsustatud kehtestada kõikvõimalike kohustuste täitmisega viivitamise eest, otsuses on otsesõnu viidatud elektriarvele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ning hageja viivisenõue on võimalik rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et kuigi hageja on sõnastanud oma viivisenõude selliselt, et hageja taotleb viivise väljamõistmist kas summas 34,52 eurot või alternatiivselt 8,79 eurot, ei ole sisuliselt tegemist alternatiivsete nõuetega. Kummalgi juhul on tegemist sama nõudega viivise väljamõistmiseks, mille põhjendatud ulatuse suhtes võtab kohus nõuet lahendades seisukoha. Hageja arvestuse kohaselt on viivis sihtotstarbeliselt makselt 50 eurot alates 31.08.2015 kuni hagi esitamiseni 07.08.2018 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras 8,79 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 8,79 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel. Osas, mis ületab 8,79 eurot hagi esitamise seisuga, jääb viivisenõue rahuldamata. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise vastavalt hageja nõudele kogu põhinõudelt (90,12 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust, et kostjale kuulub XXX kinnistu, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (lk 4, sama lk 35). Asja lahendamisel tähendust omavaid asjaolusid ei tõenda ka hageja 2018.a. revisjonikomisjoni akt (lk 14, sama lk 40), hageja 15.03.2018 e-kiri (lk 19, sama lk 42p) ja 31.08.2015 kiri (lk 91p-92). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 146,54 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 106,12 eurot, jätab kohus menetluskulud 72% osas kostja ja 28% osas hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 296 eurot. Kostja leiab, et hageja väljatoodud menetluskulud on ülemäärased, menetlustoimingute tegemisele vajalik aeg ei ületa 1 tundi. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses
sätestatule. Hagihind on 146,54 eurot. Nimetatud hinnaga hagi
esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevatest makseandmetest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 75 eurot (maksekorraldus, lk 20). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
Kostja on välja toonud, et talle osutati õigusteenust hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku on 400 eurot (100x4). Kuna kohus jätab menetluskulud 72% osas kostja ja 28% osas hageja kanda ning hagejal tekkinud põhjendatud menetluskulu on 371 eurot ja kostjal tekkinud põhjendatud menetluskulu on 400 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 267,12 eurot (371 x 72%) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 112 eurot (400 x 28%). TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 155,12 eurot (267,12 - 112). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.