Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-122703
Tsiviilasi
XX hagi Pcsto OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 20. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Pcsto OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1 863,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXX) Kostja (apellant) Pcsto OÜ (registrikood 10861192), seaduslik esindaja SM
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. septembri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Pcsto OÜ kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 11. oktoobril 2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pcsto OÜ (kostja) vastu 2 373,31 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 7. novembril 2017 vastuväite. Pärnu Maakohtu 13. novembri 2017 määrusega anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kahju 2 373,31 euro hüvitamiseks (78,31 eurot toiteploki, 750 eurot kõvaketaste parandamise, 1 500 eurot kõvaketaste peal olevate andmete taastamise ja 45 eurot asjatundja arvamuse tellimise eest). Tartu Maakohus andis 30. novembri 2017 määrusega asja lahendamiseks Harju Maakohtule. Hageja väitel tellis ta 19. jaanuaril 2017 kostja e-poest toiteploki Silverstone ST60F-PB 600 W (edaspidi toiteplokk). Hageja tasus toiteploki eest 78,31 eurot. Hageja ühendas toiteploki arvutiga. Esialgu töötas toiteplokk korralikult, kuid mõne nädala möödudes läksid kolm kõvaketast (YHG58PEA, YHG3R6PA ja YHG257HA) katki (mälumahuga ühel 3 TB). Kõvaketaste katkimineku põhjuse väljaselgitamiseks tellis hageja OÜ-lt Telescope (edaspidi asjatundja) arvamuse, mis maksis 45 eurot. Asjatundja arvamuste kohaselt oli kolme kõvaketta katkmineku põhjuseks defektne toiteplokk. Samuti toodi otsustes välja, et ühe kõvaketta orienteeruv remondi hind on 250 eurot ning andmete taastamise hind on alates 500 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. Hageja ei ole tõendanud, et toiteplokk rikkus kõvakettad. Hageja ei andnud kostjale võimalust asja remontimiseks või välja vahetamiseks. Hageja esitatud asjatundja arvamusi ei saa tõendina kasutada, kuivõrd neist ei nähtu, mil viisil on asjatundja enda arvamuse kujundanud. Teostada tulnuks toiteploki rikkeotsing, et tuvastada, millest rike tulenes – kas see oli asjal olemas juba omandi üleandmisel või tekkis hageja tegevuse tagajärjena. Kahju suurus on ülepaisutatud, kuna sarnase kõvaketta hind on 80 eurot ja ühe kõvaketta peal olevate andmete taastamise hind võib olla alates 20 eurot. Maakohtu lahend ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 20. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 1 863,31 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 78,5% ulatuses kostja ja 21,5% ulatuses hageja kanda ning määras need kindlaks rahaliselt.
5.Maakohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 4, § 217 lg 2 p-le 6, § 218 lg-le 2, § 220 lg-le 1, § 115 lg-le 1 ning § 127 lg-tele 1, 3 ja 4. Toiteplokki ostes sai hageja kui ostja lähtuda mõistlikult sellest, et toiteplokk on töökorras ning ei kahjusta selle arvutisse paigaldamisel teisi arvuti osi. Asjatundja arvamustega on tõendatud, et toiteplokk on defektne. Asjatundja kirjeldas, et kõvaketaste vea väljaselgitamiseks viis ta läbi testimisprotseduuri, milles ühendas uurimiseks toodud toiteploki kõvakettaga. Katse näitas, et lühiajaline pinge 17V+ rikub kõvaketta. Seega ei olnud ostetud asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga ning ei vastanud lepingutingimustele. Asja lepingutingimustele mittevastavus ilmnes hageja sõnul umbes kahe nädala möödumisel pärast toiteploki kättesaamist. Hageja teavitas kostjat toiteploki puudustest hiljemalt
3.märtsi 2017 e-kirjaga, seega kahe kuu jooksul puuduse ilmnemisest. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja toiteploki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kahju tekkis seetõttu, et defektne toiteplokk rikkus hageja kolm kõvaketast. Kõvaketaste peal olid andmed, mida hageja vajab oma tööks ning mis tuleb taastada. Probleemi väljaselgitamiseks tellis hageja asjatundjalt arvamuse. Sellest tulenevalt tekkis hagejal otsene varaline kahju – defektse toiteploki maksumus, kolme rikutud kõvaketta asendamise ja 2 (6)
kõvaketastel olnud andmete taastamisega seotud kulud ning asjatundjale arvamuse kulu kahju tekkepõhjuse ning suuruse tuvastamiseks. Maakohus leidis, et kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et toiteplokk võib olla defektne ning võib põhjustada suuremat kahju, kuivõrd ta sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Kui kostja poleks lepingut rikkunud ehk toiteplokk poleks olnud puudustega, poleks kahju tekkinud. Kostja peab hagejale hüvitama toiteploki eest tasutud 78,31 eurot, asjatundjalt tellitud teenuse eest makstud 45 eurot, kõvaketaste eest 240 eurot ( = 3 × 80) ja kõvaketastel oleva info taastamise hüvitisena 1 500 eurot ( = 3 × 500).
6.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot, millest kostjal tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 196,25 eurot (78,5% 250 eurost). Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi täies ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks leidis kostja, et maakohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi (TsMS § 5 lg 2), sest jättis määramata ekspertiisi. Teiseks tugines maakohus asjatundja arvamusele, kuid asjatundja läbiviidud kontrolli käigus ei tehtud uurimistööd toiteploki defekti põhjuste kindlakstegemiseks ega uuritud arvuti süsteemploki nõuetekohast monteerimist arvutisüsteemi komplekti. Maakohus ei arvestanud kostja argumentidega, et kui töökorras toiteplokk pole õigesti paigaldatud, on selle rikke tõenäosus suur. Samuti võib toiteplokk kahjustuda, kui kõvakettad ei ole paigaldatud vastavalt tootjate nõuetele või paigaldatud arvutikomponentide koguvõimsus ületas koormust, milleks toiteplokk oli mõeldud. Kolmandaks ignoreeris maakohus kostja avaldusi tehniliste küsimuste selgitamise vajaduse osas. Selleks, et asjatundja arvamuses esinevad vastuolud kõrvaldada ja välja selgitada kõik asjaolud, tuleb määrata sõltumatu ekspertiis. Neljandaks ei esitanud hageja andmete taastamise maksumuse kohta hinnapakkumist, mis oleks tehtud lähtudes kõvaketaste rikete iseloomust. Asjatundja esitatud kommentaare andmete taastamise hinnanguliste kulude kohta ei saa pidada kehtivaks kinnituseks, kuna need on oletuslikud ja ei põhine kõvaketaste tegelikel riketel. Viiendaks ei selgitanud maakohus välja, kas kahju võis hagejale tekkida tema enda tegevusest või tegevusetusest. Hageja oleks pidanud tagama tema tööks tähtsate andmete säilimise, näiteks kopeerima need täiendavale serverile või arhiveerima, kuid hageja seda ei teinud. Seega ei saa vastutus hagejale tekkinud kahju eest lasuda täies ulatuses vaid kostjal. Maakohus pole arvestanud kahju vähendamise aluseks olevate asjaoludega. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21alusel muudab ringkonnakohus osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonimenetluse ese, nõude lahendamisele kohalduv õigus ja nõuete kvalifikatsioon (I), seejärel käsitleb kostja väiteid kahju hüvitamise 3 (6)
nõuete lahendamise (II) ja õigusnormi rikkumise kohta (III) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (IV). I
11.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 2 373,31 eurot. Hageja selgituste kohaselt koosneb kahju järgnevast:
toiteploki maksumus (78,31 eurot);
kõvaketaste parandamise kulu (750 eurot);
kõvaketaste peal olevate andmete taastamise kulu (1 500 eurot);
asjatundja arvamuse maksumus (45 eurot).
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 863,31 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise, s.o põhivõla 510 euro, osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
13.Maakohus on õigussuhte õigesti kvalifitseerinud müügilepinguna (VÕS § 208 lg 1 mõttes). Pooltevaheline leping on tarbijalemüük. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja on müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud (VÕS § 217 lg 1, lg 2 p 6, § 218 lg 2). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Maakohus on asjaolud välja selgitanud vajalikus ulatuses ning täitnud selgitamiskohustuse (7. juuni 2018 kohtunõue, tl-d 77–78 pöördel). TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesoleval juhul on maakohus õigesti tuvastanud kostjapoolse lepingu rikkumise (asja lepingutingimustele mittevastavus) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
14.Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt maakohtu poolt toiteploki maksumuse nõudele antud õigusliku hinnanguga. Hageja tugines menetluses sellele, et ta on müügilepingust taganenud. Maakohus leidis, et müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täitmata (vt vaidlustatud otsuse p 18) ja käsitles ostuhinna hüvitamist kahjuna. Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud ka apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludel on müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on tegemist müüjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Ringkonnakohus tugineb maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest nõuetekohaselt ning kostja asja ei parandanud ega asendanud. Tulenevalt VÕS § 223 lg-st 3 ei pidanud hageja määrama kostjale tema kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning võis lepingust taganeda. Kuigi asjas ei ole esitatud hageja poolset taganemisavaldust, siis taganemine on võimalik ka konkludentselt, nõudes müüjalt ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist. Tarbijavaidluste komisjoni otsusest tulenevalt on hageja seda teinud ning nõudnud kostjalt nii tasutud ostuhinna tagastamist kui ka rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (tl-d 40–43). Lepingust taganemise sätete võimalikule kohaldamisele on maakohus viidanud 7. juuni 2018 kohtunõudes, mistõttu ei ole ringkonnakohtu antav õiguslik hinnang pooltele üllatuslik. 4 (6)
Seega saab toiteploki maksumuse 78,31 euro nõude aluseks olla VÕS § 189 lg 1, mille esimese lause järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. II
15.Vaatamata sellele, et maakohus on jätnud lepingust taganemise sätted kohaldamata, ei ole see mõjutanud asja lõpplahendust. Maakohtu põhjendus muude nõude komponentide rahuldamise osas (kõvaketaste parandamise kulu 240 eurot, kõvaketaste peal olevate andmete taastamise kulu 1 500 eurot, asjatundja arvamuse maksumus 45 eurot) on õige, kolleegium nõustub nendega ega korda neid.
16.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus on otsust tehes ebaõigesti tuginenud kahju tekkimist ja suurust tõendatavatele dokumentidele (OÜ Telescope arvamus tl-d 82–85, 99, mida käsitletakse dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 järgi). Esiteks, kolleegium ei tähelda nendes tõendites vastuolusid. Teiseks, kohtupraktikas on VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitatud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (vt Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 12 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kolmandaks, hageja ei pidanud tõendama, et kahju ei saanud põhjustada mõni muu asjaolu. Tegemist oli kostja tõendamiskohustusega. Maakohus on mõlema poole poolt esitatud tõendeid hinnanud ja oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolse tõendite hindamisega. III
17.Järgnevalt annab kolleegium hinnangu õigusnormi rikkumist puudutavatele kostja väidetele.
18.Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu menetluses menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse hageja nõude rahuldamise osas otsuse tühistamiseks. Maakohus on täitnud selgitamiskohustuse ning muuhulgas jaganud õigesti poolte tõendamiskohustuse (7. juuni 2018 kohtunõue). Asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Mida saab maakohtule ette heita on see, et kohus on omal algatusel nõudnud asjatundjalt täiendavalt andmeid (tl 96). Maakohus on 28. augusti 2018 kohtunõudes viidanud TsMS § 230 lg-le 3, mida käesolevas hagimenetluses kohaldada ei saa. Samuti ei ole tegemist asjaga, kus kohalduvad lihtmenetluse sätted (TsMS § 405). Vaatamata sellele leiab kolleegium, et selline rikkumine ei ole kaasa toonud poolte ebavõrdset kohtlemist. Mõlemale poolele oli maakohtu poolt tagatud võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 2 esimene lause).
19.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus selgitas kostjale vastutusest vabanemise ning kahju suuruse vaidlustamise eeldusi. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Maakohus võttis kõik kostja poolt esitatud tõendid vastu ning hindas neid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2, § 438 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8. 5 (6)
Kostja heidab maakohtule ette asjas ekspertiisi korraldamata jätmist. Kolleegium sellega ei nõustu, sest pool määrab ise, milliste tõenditega ta kohtule esitatud asjaolusid tõendab. Teiseks, ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus (vt Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10 teine lõik). TsMS § 293 lg-st 1 tulenevalt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kumbki pool maakohtule ekspertiisi määramiseks taotlust ei esitanud. Sellist taotlust ei ole kostja esitanud ka apellatsioonkaebuses.
20.Kostja väidab, et ta oli olukorras, kus tal puudus võimalus vastuväidete esitamiseks, sest ta ei saanud toiteplokki uurida. TsMS § 7 sätestab põhimõtte, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt. Nimetatud väide saab olla seotud hageja võimaliku pahauskse käitumisega kohtumenetluses (nt hageja on keeldunud kostjale toiteploki väljaandmisest). Esitatud asjaolud hageja pahatahtlikule käitumisele ei viita, kus hageja oleks välistanud kostjale võimaluse esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja teavitas kostjat toiteploki rikkest (tl 39). Asjas on tõendamata, et kostja nõudis toiteploki väljaandmist, kuid hageja keeldus sellest.
21.Viimaks väidab kostja, et esitatud asjaoludel oleks maakohus pidanud kahjuhüvitist vähendama või piirama (VÕS § 139 ja § 140). Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja poolt välja toodud asjaolud alust kahju hüvitamist vähendada või piirata. Tegemist ei ole olukorraga, kus kahju tekkis ostjast tulenevatel asjaoludel. Tarbijalemüügi puhul ei saa sellist kahju hüvitamist lugeda müüja suhtes ebaõiglaseks või mõistlikult vastuvõtmatuks.
22.Kokkuvõtvalt ei anna ükski kaebuse väide alust muuta maakohtu otsust hagi osalise rahuldamise kohta. IV
23.Maakohus on hagi osalise rahuldamise korral tuginenud TsMS § 163 lg-le 1 ja jätnud menetluskulud 78,5% ulatuses kostja kanda ja 21,5% ulatuses hageja kanda. Samuti on maakohus TsMS § 174 lg 2 alusel kindlaks määranud menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskuludena 196,25 eurot. Kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu otsust maakohtu menetlust puudutavate menetluskulude jaotuse ega hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse osas.
24.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1 esimene lause). Asja materjalidest nähtuvalt hagejal apellatsioonimenetluses kulusid ei tekkinud, seega puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.