Korteriühistu Pallasti 34B hagi korteriühistu Pallasti 34A vastu põhivõlgnevuse 1966,75 euro; sissenõutavaks muutunud viivise 459,51 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu Pallasti 34B, registrikood: 80103240; Pallasti 34B, Tallinn Hageja volitatud esindaja: Priit Pööbo, isikukood x, CKE Õigusbüroo OÜ, registrikood: 11970078, Tammsaare tee 47, Tallinn; telefon: x; e-post: [email protected] Kostja: Korteriühistu Pallasti 34A, registrikood: 80130320; Pallasti 34A, Tallinn Kostja volitatud esindaja: Jüri Asari, ik x, Õigusbüroo Invictus; x, Tallinn; telefon: x; e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg ja 03.10.2018; hageja volitatud esindaja Priit Pööbo; kostja seaduslik esindaja L P ; kostja volitatud esindaja Jüri Asari osalejad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt korteriühistult Pallasti 34A hageja korteriühistu Pallasti 34B kasuks põhinõudena 1136,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 265,21 eurot, so kokku 1401,39 eurot.
Välja mõista kostjalt korteriühistult Pallasti 34A hageja korteriühistu Pallasti 34B kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt alates 29.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (1136,18 eurot).
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 20.12.2018. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1966,75 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 459,51 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist (tl 1-4, 31-32, 38-41, 47-50). Korteriühistu Pallasti 34 B ja korteriühistu Pallasti 34 A sõlmisid kui tellijad koos 10.12.2004 aastal ehituse töövõtulepingu nr 12-12/2004 (edaspidi ka leping, tl 5-8). Lepingu sisuks oli teisaldatava prügimaja valmistamine ja paigaldamine. Lepingu hinnaks oli 46020 Eesti krooni ehk 2941,21 eurot (lepingu p 5.1). Tasumise kulud jaotati selliselt, et kumbki tellija tasub poole ulatuses ehk 50%. Prügimaja võeti tellijate poolt vastu 16.02.2005 vastava aktiga. Lisaks lepingule lisandus lepingu hinnale ka transport summas 722 Eesti krooni (EEK) ehk 46,14 eurot.
2.Novembris 2007 paigaldati prügimaja juurde liiklusmärgid, mille eest kohustus kumbki pool tasuma 60,95 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele panustas kumbki pool 50% prügimajaga seotud kuludest. 29.04.2014 alustas kostja prügimaja lammutamist ja teisaldamist. Prügimaja teisaldamine ei olnud poolte poolt kokkulepitud. Kostja teadlikult ja hageja tahetvastaselt teisaldas prügimaja. Kostja ei ole lukustatud prügimaja võtmeid hagejale üle andnud. Lammutamise tulemusena tekkis hagejale lisaks lammutatud prügimajale ka omakorda kahju, mis seisnes liiklusmärgistuse posti taastamistöödes (336 eurot) ja elektriühenduse taastamises (53 eurot). Kuivõrd kostja on oma tegevusega lõpetanud poolte vahelise lepingulise suhte ja tekitanud prügimaja lammutamise ja teisaldamisega hagejale kahju, nõuab hageja kostjalt prügimaja eest tasutud hinna kui ka lammutamisega tekkinud kahju. Hageja põhinõue 1966,75 eurot on kujunenud järgnevalt:
3.Hageja leiab, et poolte vaheline võlasuhe sarnaneb kõige enam seltsingulepingule. Juhul, kui kohus leiab, et võlasuhe ei allu seltsingulepingu sätetele, palub hageja asja lahendamisel alternatiivselt kohaldada käsunduslepingu, käsundita asjaajamise, alusetu rikastumise või mõne muu sätte alusel. Alternatiivselt taotleb hageja kohustada kostjat taastama esialgset prügimaja esialgses kohas või kohustada kostjat andma hagejale välja tema osa prügimajast, kuivõrd kostja on selle alusel rikastunud. Kui kostjal on ebamõistlik anda välja hageja osa, kohustada kostjat tasuma hageja poolt kostjale üleantu rahas (tl 108). Hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud (tl 47-50, 99-90, 124-127, 132-135).
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
4.Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (tl 69-71; 116-117). Jäätmehoidla asus aastaid vahetult Pallasti 34A maja fassaadi kõrval ja maja juurde kuuluval maa-alal. Prügiveo masinate müra ja prügi hais tekitasid korteriomanikel põhjendatud rahulolematust ja tingisid jäätmehoidla ümberpaigutamise vajaduse. Sellest hageja oli teadlik ning vastuväiteid ei esitanud. Kostja taotles Tallinna Linnavalisuselt jäätmehoidla ümberpaigutamist linna maale. Lasnamäe Linnaosa Valitsus 17.04.2014 e-kirjaga kooskõlastas taotluse ja andis nõusoleku jäätmehoidla ümberpaigutamiseks. Jäätmehoidla ümberpaigutamisel olid ümberpaigutatud ka selle juurde kuuluvad liiklusmärgid. Seega liiklusmärke ei lõhutud ega kahjustatud ja jätkuvalt kasutati eesmärgipäraselt. Hagejal oli võimalus ümberpaigutatud jäätmehoidlat kasutada, kuid tema ei soovinud seda ja viis oma konteinerid oma kinnistu piirile.
5.Kostja ei nõustu hageja nõude arvutusega. Hageja osalus jäätmehoidla projekti realiseerimises ja vastavalt hagi põhjendustele moodustas 50% kulust, ehk 2941,21 : 2, so 1470,6 eurot. Samas hageja tegelikud kulud olid märksa väiksemad. Vastaval hageja üldkoosolekule esitatud tulude ja kulude aruandele 2005. aasta eest hageja sai toetust jäätmemaja ehituse eest 13 300 EEK ehk 850,02 eurot. Seega hageja maksimaalne nõue, mida kostja siiski ei tunnista, võiks olla 666,77 eurot.
6.Ebaõige on hageja väide, et tema tasus transpordi prügihoidla transpordi arve summas 722,75 EEKi. Lisaks ülaltoodule prügihoidla oli kasutuses alates 2005. aastast ja selle väärtus aastatega on oluliselt vähenenud. Kostja ei tunnista kohtule esitatud arveid nr 348.1, 348.2, 348.3 ja 348.4, kuna neile ei ole lisatud alusdokumente. Seega kostjal puudub võimalus kontrollida, kui suur oli hageja väidetav kulu ning seoses millega see oli kantud.
2-17-19311 Kui lähtuda ülalviidatud arvetel märgitud asjaoludest, siis hageja nõue on aegunud. Liiklusmärk ei vaja taastamist ja prügihoidla elektriühendus on tehtud kostja maja kaudu.
7.Kostja juhatuse liikmeks ajavahemikul 14.06.2000 kuni 04.01.2013 oli U M, kes oli ka hageja juhatuse liikmeks ajavahemikul 07.07.1999 kuni 30.08.2017. Seega temal oli õigus esindada nii hagejat kui ka kostjat ja teostada arveldusi korteriühistute vahel. U M kandis kostja kontolt ajavahemikul 01.01.2010 kuni 31.12.2013 14795,00 EEKi (so 945.57 eurot) ning 2893,59 eurot (so kokku 3839,16 eurot). Puudub võimalus teha kindlaks, mille eest antud ajavahemikul tasumine toimus. Kostja on seisukohal, et see raha on üle kantud selleks, et hageja saaks seda kasutada hiljem enda kulude kandmiseks. Seega kostjal ei saa olla mingeid võlgnevusi ja/või rahalisi kohustusi hageja ees.
8.Kostja ei tunnista seltsingulepingu olemasolu. Kostja arvates antud juhul võib olla tegemist ka prügimaja soetamisega kaas- või ühisomandisse. Samas kostja ei ole takistanud hagejal prügimaja kasutamist (tl 69-71, 116-117).
MENETLUSE KÄIK
9.Käesolevas tsiviilasjas toimus 03.10.2018 kohtuistung. Pooled andsid kohtuistungil nõusoleku jätkata tsiviilasja menetlust kirjalikus menetluses (tl 105-107).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja Korteriühistu Pallasti 34B hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja ja kostja sõlmisid tellijatena koos 10.12.2004 ehituse töövõtulepingu nr 12 12/2004 (edaspidi leping). Lepingu sisuks oli teisaldatava prügimaja valmistamine ja paigaldamine. Lepingu hinnaks oli 46 020 Eesti krooni ehk 2941,21 eurot. Kumbki tellija pidi maksma 50% (s.o 1470,61 eurot) (tl 5-8, 128-131). Lepingule lisandus ka transport summas 722 Eesti krooni (EEK) ehk 46,14 eurot. 16.02.2005 töö vastuvõtmise aktiga võeti töö vastu (tl 9). Liiklusmärkide eest pidi kumbki pool tasuma 60,95 eurot. 29.04.2014 alustas kostja prügimaja/jäätmejaama ümberpaigutamist (tl 72-77).
12.Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle kuidas on hageja põhinõue kujunenud; kas kostja takistas hagejal kasutada jäätmehoidlat; milline võlasuhe poolte vahelisele suhtele kohaldub ning kas hageja nõuded on aegunud.
13.Esmalt kohus lahendab küsimuse, milline võlasuhe pooltele kohaldub (I). Seejärel annab kohus hinnangu, kas hageja nõuded on aegunud (II). Kolmandaks kohus hindab hageja
2-17-19311 1966,75 euro nõude põhjendatust ja sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise 459,51 euro nõuet (III). I
14.Hageja on hagiavalduses märkinud, et esmalt saab poolte vahelist õigussuhet tuvastada seltsingulepingu alusel (tl 47-50). Hageja selgitas, et kostja tekitas talle õigusvastaselt kahju (lammutanud ja teisaldanud prügimaja, milles pooled ei ole kokku leppinud või kokkuleppele jõudnud). Hageja palus alternatiivselt kohaldada, käsunduslepingu, käsundita asjaajamise, alusetu rikastumise või mõnda muud sätet. Kohtu arvates tuleb hageja rahalist nõuet esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-44-11, p-d 30, 32 ja nr 3-2-1-23-16, p 11).
15.Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja tellijatena koos 10.12.2004 lepingu, mille sisuks oli Pallasti tn 34A ja 34B asuvate korterelamute ühiskasutusterritooriumile teisaldatava prügimaja/jäätmejaama valmistamine ja paigaldamine. Kokkuleppest tulenevalt tasusid KÜ-d tellimuse eest võrdselt 50% (s.o 1470,61 eurot) (tl 5-8). Kohus peab poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks kokkuleppe/lepingu tõlgendamisel juhinduma VÕS §-st 29. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg-s 4 sätestatakse, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-s 5 nähakse ette, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (p 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3), lepingu olemust ja eesmärki (p 4), vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (p 5) ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (p 6). Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tugineb. Hageja väidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud seltsinguleping. Kostja ei tunnista seltsingulepingu olemasolu (tl 69-71, 105-107). Kostja arvates antud juhul võib olla tegemist ka prügimaja soetamisega kaas- või ühisomandisse.
16.VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seega on seltsing isikute lepinguline ühisus (võlasuhe), millel endal ei ole õigusvõimet. Esmaseks kriteeriumiks, mille alusel saab otsustada, kas tegemist võib olla seltsingulepinguga, on ühise eesmärgi olemasolu. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Selleks, et tuvastada pooltevaheline õigussuhe prügimaja/jäätmejaama valmistamisel ja paigaldamisel seltsinguna VÕS § 580 lõike 1 mõttes, peab lisaks ühisele tahtele ühise asja loomiseks leidma tõendamist mõlema poole olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. VÕS § 581 lõike 1 kohaselt võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 581 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Seltsingute puhul on
2-17-19311 õigusteoorias eristatud nn sisemisi ja välimisi seltsinguid. Sisemine seltsing moodustatakse ilma seltsinguvarata ning seltsinglased ei osale ühiselt õigussuhetes kolmandate isikutega, vaid seda teeb üks seltsinglane enda nimel. Välise seltsingu puhul aga astuvad seltsingupooled ühiselt üles suhetes kolmandate isikutega ja kolmandatele isikutele on äratuntav, et seltsinglane ei tegutse mitte enda, vaid seltsingu nimel. Vara kuuluvus seltsinguvara hulka peab olema äratuntav. Välise seltsingu puhul moodustatakse seltsingvara (ühisvara), mistõttu tuleb seltsingu lõpetamisel viia läbi likvideerimismenetlus. Seltsingulepingu vormi osas kehtib lepinguõigusele omane üldine vormivabaduse põhimõte (VÕS § 11 lg 1). Seega seltsinguleping võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt. Seoses seltsingulepingu vormiga tuleb märkida, et juhul kui seltsinglaste eesmärk on eseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse ning selle eseme omandamise aluseks oleva tehingu osas on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, peab Riigikohtu senise praktika kohaselt olema ka seltsinguleping vastavas vormis.
17.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid mõlemad KÜ-d 10.12.2004 tellijatena lepingu prügimaja/jäätmejaama valmistamiseks (tl 5-8). Seega pooltel esines ühine eesmärk asja loomiseks/soetamiseks. Mõlemad KÜ-d on eseme (prügimaja/jäätmejaama) suhtes teinud võrdsed majanduslikud panused (hageja ja kostja tasusid tellimuse eest võrdselt 50% / 50%), mis on rahaliselt hinnatavad (1470,61 eurot). Seega esinevad olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Korteriühistud Pallasti tn 34A ja Pallasti tn 34B astusid ühiselt 10.12.2004 töövõtulepingulisesse suhtesse kolmanda isikuga H OÜ-ga ja moodustati seltsingvara (prügimaja/jäätmejaam). Seega tegemist on välise seltsinguga. Teisaldatava prügimaja/jäätmejaama valmistamise/ehitamise tehingu osas ei ole sätestatud kohustusliku vorminõuet, seega pooled võisid sõlmida seltsingulepingu ka suulises vormis. Seega ei olnud notariaalse vormi järgimine seltsingulepingu sõlmimiseks käesoleval juhul vajalik.
18.Kohus on seisukohal, et poolte esiletoodud elulised asjaolud annavad aluse tuvastada nendevaheline kokkulepe Pallasti tn 34A ja 34B asuvate korterelamute ühiskasutusterritooriumile teisaldatava prügimaja/jäätmejaama valmistamisel ja paigaldamisel seltsingulepinguks VÕS § 580 lõike 1 mõttes.
19.Kohtu hinnangul käesolevale suhtele ei kohaldu käsunduslepingu sätted. VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesoleval juhul ei esine käsunduslepingut iseloomustav nn alluvussuhe, eelkõige juhiste andmise õigus ja üldine aruandekohustus. Korteriühistud Pallasti tn 34A ja Pallasti tn 34B astusid ühiselt 10.12.2004 töövõtulepingulisesse suhtesse kolmanda isikuga H OÜ-ga, kes kohustus valmistama teisaldatava prügimaja/jäätmejaama. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd eelnevalt on tuvastatud poolte vahel lepingu olemasolu, ei saa sellisel juhul olla tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõttes. Riigikohus on VÕS § 1018 lg-t 1 tõlgendades leidnud, et õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada mh, et ta ei olnud lepingust või seadusest
2-17-19311 tulenevalt kohustatud asja ajama. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev nõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-06, p 12; nr 32-1-91-06, p-d 12, 14; nr 3-2-1-107-07, p-d 16 ja 17).
20.Seltsingu kohustuste eest vastutavad seltsinglased nii seltsinguvaraga kui isiklikult (VÕS §-d 595 ja 602). Kuna seltsinguvara suhtes kehtib seltsinglaste ühisomand, siis vastavalt asjaõigusseadusele § 70 lg-le 6 kohaldatakse seltsinglaste ühisomandi suhtes ka AÕS kaasomandi kohta käivaid norme niivõrd, kuivõrd vastav regulatsioon ei ole kaetud VÕS §-des 581, 589, 590 ja 600-604. Seltsinglaste ühisomandi puhul ei ole nende osad ühisomandis määratud.
21.AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduse (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 290) kohaselt eksisteerib kaasomanike vahel spetsiifiline võlasuhe, mis tekib automaatselt kaasomandi tekkimisega ja lõpeb kaasomandi lõppemisel. Isik saab nimetatud võlasuhte pooleks ka siis, kui ta omandab juba olemasoleva kaasomandi osa. Kaasomanike vahelise võlasuhte sisuks on nende omavahelised õigused ja kohustused, mis tulenevad peamiselt AÕS § 71 – 76, kuid neid võib täiendavalt kujundada kaasomanike kokkulepetega ja otsustega. Kaasomanike vaheliste õigussuhete sisu võib tuleneda ka muudest õigusnormidest, eelkõige seoses kahju tekitamise ja alusetu rikastumisega. Juhul kui üks kaasomanik on oma kohustusi teise vastu rikkunud ja tekitanud kahju, saab kannatanu esitada kahju hüvitamise nõude. II
22.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja nõude aegumise küsimust. Vastavalt TsÜS §-le 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on aegunud (tl 69-71, 116-117). Kostja ei tunnista kohtule esitatud arveid nr 348.1, 348.2, 348.3 ja 348.4. Hageja väitel on seltsinguleping lõppenud konkludentsel tahteavaldusel (kostja ei võimalda hagejal prügimaja kasutada, mh on selle teisaldanud kohta, mille tõttu hagejal puudub huvi seda kasutada). Hageja leidis, et pooled on lõpetanud seltsingulepingu ja kostjal on kohustus hagejale seltsingu vara tagastada kui seltsinglasele ning kui panuse tagastamine ei ole võimalik, tuleb hüvitada panuse tegemise aegne väärtus (VÕS § 603). Hageja on esitanud panuse tagastamiseks arved, mille tasumise kuupäevaks on märgitud 31.01.2015. Hageja seisukoha järgi võib seda lugeda ka täiendava tähtaja andmiseks VÕS § 114 lg 1 mõttes, mis omakorda peatab aegumistähtaja. Sellest tulenevalt oleks nõue aegunud TsÜS § 147 lg 3 järgi 31.12.2018. Hagiavaldus esitati kohtusse 28.12.2017. Hageja selgitas, et sama põhimõte (aegumise peatumine täiendava tähtaja andmisest) kehtib ka hageja kõigi esitatud nõuete (sh alternatiivsed nõuded) osas ning hageja nõuded ei ole aegunud (tl 108).
2-17-19311
23.VÕS §-s 596 on sätestatud seadusjärgsed seltsingu lõppemise alused. Eeldusel, et seltsingul on olemas seltsinguvara, ei too seltsingu mis tahes lõppemise aluse jõustumine kaasa seltsingu olemasolu, eelkõige seltsinglaste vahelise seltsingulepingul põhineva seose lakkamist. Selleks et eelnimetatud juhul seltsingu olemasolu lakkaks, on vaja läbi viia likvideerimine. Likvideerimise käigus jaotatakse seltsinguvara seltsinglaste vahel vastavalt nende tehtud panuste suurusele pärast seda, kui on täidetud seltsingu kohustused. Likvideerimise lõpetamisega seltsing lõpeb. VÕS §-s 603 sätestatud panuste tagastamine on seltsingu likvideerimise teine etapp, mis seisneb panuste tagastamises või nende väärtuse hüvitamises seltsinglastele. Panuste tagastamine või nende väärtuse hüvitamine saab toimuda pärast seltsingulepingu likvideerimist. Seega välise seltsingulepingu lõppemisel toimub VÕS § 600 järgi seltsingu likvideerimine, kohustuste täitmine võlausaldajate ees ja vara jaotamine vastavalt kaasomandi sätetele ja alles siis panuse väljaarvestamine ja võimalik tagastamine. Kohtu hinnangul seltsinguleping ei ole lõppenud. Pooled ei ole esitanud asjaolusid, mille kohaselt võiks asuda seisukohale, et seltsinglased soovisid läbi viia seltsingu likvideerimise.
24.Kohus leiab, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Täitmise nõude asemel esitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg algab täitmise täiendava tähtaja möödumisel, kuid üksnes juhul, kui võlausaldaja tegi täiendava tähtaja andmise tahteavalduse enne täitmise nõude aegumist („Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne.“ 2016, § 115, lk 600, p 9.3.2). VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
25.Riigikohus on 04.07.2016 otsuses selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nõude aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Lahendis 3-2-1-168-10 (p 13) on Riigikohus leidnud, et lepingu
2-17-19311 rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ei muutu sissenõutavaks lepingu rikkumisest ja sellest ajast ei alga selle nõude aegumistähtaeg. Kolleegium märkis, et lepingulise kahju hüvitamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui kahju on tekitatud. Nõuete aegumise üle otsustamiseks on vaja teada lepinguliste kahjunõuete asjaolusid ja kindlaks tuleb teha, kas on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul kohaldamisele tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg, mis on üldjuhul TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat.
26.Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi kostjale 26.12.2014 kompenseerimise nõude (tl 1718), millele oli lisatud arved nr 348.1, 348.2, 348.3 ja 348 (tl 13-16). Arvete väljastamise kuupäevaks oli 26.12.2014 ja maksetähtaeg oli 31.01.2015. 26.12.2014 esitatud nõudest nähtub, et 20.05.2014 teisaldati prügimaja Pallasti tn 34A elamu vastasküljele (tl 17-18).
27.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded ei ole aegunud. Kohtu hinnangul tekitati hagejale kahju 20.05.2014, st siis kui teisaldati prügimaja Pallasti tn 34A elamu vastasküljele. 26.12.2014 esitas hageja kostjale kompenseerimise nõude (tl 17-18). 26.12.2014 esitatud nõudest nähtub ka asjaolu, et hageja on mitmeid kordi (30.04.2014, 07.06.2014) (tl 18) pöördunud kostja poole seoses prügimaja ja liiklusmärkide ümberpaigutamisega. Seega kohtu hinnangul möödus mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Arvetega nr 348.1, 348.2, 348.3 ja 348.4 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, märkides maksetähtpäevaks 31.01.2015 (tl 13-16). Seega hageja hakkas kahju hüvitamist nõudma pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Seega on aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2018. Hageja esitas hagiavalduse 28.12.2017, mistõttu hageja nõue ei ole aegunud. III
28.Järgmisena hindab kohus hageja 1966,75 euro nõude põhjendatust ja sellest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise 459,51 euro nõuet. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
29.Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
30.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 29.04.2014 alustas prügimaja/jäätmejaama ümberpaigutamist (tl 72-77). Pooled vaidlevad selles osas, kas ümberpaigutamine toimus mõlema poole nõusolekul. Hageja leiab, et ta ei ole oma nõusolekut prügimaja/jäätmejaama
2-17-19311 ümberpaigutamiseks andud. Kostja arvates aga hageja ise vabatahtlikult loobus jäätmehoidla kasutamisest. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega leidnud tõendamist, et mõlemad pooled saavutasid kokkuleppe teisaldada prügimaja/jäätmejaam ümber või seda, et hageja vabatahtlikult loobus jäätmehoidla kasutamisest.
31.AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Õiguskirjanduses on leitud, et kaasomanik võib juhul, kui üks kaasomanik on eelnimetatud sätet rikkudes asja käsutanud ja sellega teistele kahju tekitanud, nõuda kahju hüvitamist. Kuna vara käsutamiseks on vajalik mõlema seltsinglase nõusolek, ei saa üksnes ühe seltsinglase või muu isiku (nt linnaosa valituse) nõusolekut lugeda mõlema seltsinglase nõusolekuks ümberpaigutada teisaldatavat prügimaja/jäätmejaama.
32.Tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 vastutab võlgnik lepingu rikkumise eest, kui ta ei suuda tõendada ega põhjendada, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 mõttes. Antud juhul ei ole olnud tegemist vääramatu jõu olukorra või mistahes muu situatsiooniga, mis võiks kostja rikkumist vabandada. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgi teooria kohaselt kuulub kahju hüvitamisele üksnes siis kui rikutud normi eesmärgiks oli sellise kahju ärahoidmine. Kuivõrd kostja rikkus lepingut, siis on selle rikkumise tagajärjena tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on korteriühistu Pallasti tn 34A rikkunud lepingut tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest tingituna paigutades ümber prügimaja/jäätmejaama ilma teise poole nõusolekuta. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Antud juhul kui kostja ei oleks ühiskasutusterritooriumil paiknevat prügimaja/jäätmejaama ümberpaigutanud, siis ei oleks prügimaja/jäätmejaam Pallasti tn 34A elamu vastasküljel, valgustuse ja tõkkepuu elektriühendust ei oleks vaja taastada ja liiklusmärgistuse ja –märgistusposti taastamistöid poleks vaja teha. Seega hagejal ei oleks
2-17-19311 kahju tekkinud. Kahju tekkis käesoleval juhul üksnes seetõttu, et kostja ilma hageja nõusolekuta paigutas ühisvarasse kuuluva prügimaja/jäätmejaama Pallasti tn 34A elamu vastasküljele. Hagi alusena esitas hageja asjaolud, et hageja ja kostja kasutasid ühiselt Pallasti tn 34A ja 34B asuvate korterelamute ühiskasutusterritooriumile teisaldatavat prügimaja/jäätmejaama. 29.04.2014 alustas kostja hageja tahtevastaselt ja ilma hageja nõusolekuta prügimaja/jäätmejaama ümberpaigutamist (tl 72-77). Kostja ei ole lukustatud prügimaja võtmeid hagejale üle andnud. Hageja leidis, et võtmete üleandmist peaks tõendama kostja. Kostja väidete kohaselt ei takistatud hagejat prügimaja/jäätmejaama kasutamist. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul jäi vastav asjaolu menetlusosaliste poolt tõendamata.
33.Arve nr 348.1 (H OÜ arve nr. 229 summas 20000; H OÜ arve nr 22 summas 3010, E OÜ arve nr. 2142 summas 722,75 EEK) kohaselt nõuab hageja 1516,80 euro tasumist (tl 1013). Hageja nõuab kostjalt prügimaja eest tasutud hinna (50%) tasumist. Kostja ei nõustu hageja nõude arvutusega, kuna tasutud hind peaks olema 1470,60 eurot (tl 69-71, 116-117). Vastavalt hageja üldkoosolekule esitatud tulude ja kulude aruandele 2005. aasta eest sai kostja arvates hageja toetust jäätmemaja ehituse eest 13 300 EEKi ehk 850,02 eurot (tl 7879). Kohus leiab, et põhjendatud on arvata hageja nõudest maha jäätmemaja ehituse toetus 850,02 euro suuruses summas hageja poolt tehtud panusest ning tuleb arvestada hageja poolt reaalselt kantud summat. Kostja märkis, et ei ole õige hageja seisukoht selles osas, et tema tasus transpordi prügihoidla transpordi arve summas 722,75 EEKi. Kostja selgitas, et mainitud summa oli tasutud kostja poolt vastavalt maksekorraldusele (tl 80). Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et ka hageja on tasunud transpordi arve summas 722,75 EEKi. Seega oli prügihoidla transpordi eest tasutud nii hageja kui kostja poolt.
34.Arve nr 348.2 (S AS arve nr MO 2465 22.11.2007 summas 1687,40 EEK; KÜ Pallasti 34A arve nr 52 21.12.2007 110 EEK – prügimaja ees autotranspordi parkimist keelav liiklusmärkide paigaldus) kohaselt nõuab hageja 60,95 euro tasumist (tl 14). Vastavalt maksekorraldusele on hageja selle nõude tasunud (tl 94).
35.Arve nr 348.3 (x OÜ arve nr 21 summas 336 eurot) kohaselt nõuab hageja 336 tasumist (tl 15). Arvel on märgitud, et 20.05.2014 prügimaja teisaldamise käigus KÜ Pallasti 34A poolt rikutud Pallasti tn 34B elu esise kinnise parkimisala valgustuse ja tõkkepuu elektriühenduse taastamine ja tasumise kinnitus 08.07.2014. Hageja esitas ka summa tasumise maksekorralduse (tl 99-100). Arve nr 348.4 (KÜ Pallasti tn 34B TEVL nr 46, 26.05.2014 nr 20; 31.05.2014 prügimaja esise rikutud liiklusmärgistuse ja märgistusposti taastamistööd) kohaselt 53 eurot (tl 16). Hageja esitas tõendina 06.06.2017 töövõtulepingu nr 46-06/2014, mille sisuks muuhulgas oli liiklusmärgistuse ja märgistusposti taastamistööd (töövõtulepingu p 1.1.2; tl 97-98). Kostja selgitas, et liiklusmärk ei vaja taastamist ja prügihoidla elektriühendus oli tehtud kostja maja kaudu. Kostja esitas tõendina liiklusmärgist foto (tl 75). Kohtu hinnangul kostja tõendiga ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on vaidlusaluse liiklusmärgiga ning seda, millal vastav foto on tehtud. Seega, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja on tõendanud liiklusmärgistuse ja
36.Kostja märkis, et prügihoidla oli kasutuses alates 2005. aastast ja selle väärtus aastatega on oluliselt vähenenud (tl 69-71, 116-117). Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 132 lg 1 järgi maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub VÕS § 132 lg 2 järgi hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Samas kui asi ei ole hävinud ega läinud kaotsi, vaid saanud üksnes kahjustada, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramist asja kahjustamise korral reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille esimesest lausest tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus märgib, et VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (erinevalt VÕS §-s 127 sätestatud põhimõtetest), seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, p 15). Hagi alusest ei nähtu, et hageja oleks soetanud uut samaväärset prügimaja/jäätmejaama. Hageja nõuab tema poolt tehtud panuse tagastamist. Hageja arvates ei võimalda kostja hagejal prügimaja kasutada, mh on selle teisaldanud kohta, mille tõttu hagejal puudub huvi seda kasutada (tl 47-50). Kohtu hinnangul on hagejal õigus saada tagasi tema poolt tehtud panust, kuid osaliselt ning kostjal tuleb hüvitada arved nr 348.3 ja 348.4 täies ulatuses, sest arvel märgitud toimingud on otseselt seotud asjade parandamisega (tl 15-16). Arve nr 348.2 (tl 14) tuleb hüvitada täies ulatuses ning arve nr 348.1 (tl 13) tuleb hüvitada osaliselt, st osas mida hageja tegelikult reaalselt kandis.
38.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise määra aluseks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määr. Kohus leiab, et põhjendatud on viivist arvestada alates 01.02.2015. 26.12.2014 on hageja esitanud nõudekirja ja arveid (tl 17-18). Arvete maksetähtpäev oli 31.01.2015 (tl 13-16). Seega muutus nõue sissenõutavaks 01.02.2015 ning põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis
2-17-19311 perioodi eest 01.02.2015 kuni 27.12.2017 summas 265,21 eurot.
39.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 29.12.2017 vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõude tasumata osalt alates 31.01.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa (1136,18 eurot).
40.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1136,18 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 265,21 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus jätab hagi rahuldamata hageja põhinõudes 830,57 eurot ja viivisenõudes 194,30 eurot.
41.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2583,60 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
43.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
44.Kuigi hageja (tl 42-43, 55-56, 110-111, 132-135) ja kostja (tl 176-177) on esitanud käesolevas asjas enda menetluskulude nimekirjad ning pooled on ka vastaspoole menetluskulude osas esitanud vastuväiteid (tl 178-183), jätab kohus hagi osalise
2-17-19311 rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna pooled kannavad oma menetluskulud ise.
45.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.