lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-104235/21

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 20.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-18-104235/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1664
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts REVEKOR10135942(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

20. detsember 2018,Võru kohtumaja Võru kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS Revekor hagi D. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviiasja hind

926,72 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Revekor, registrikood 10135942, asukoht Hariduse 1, Räpina, Räpina vald, Põlva maakond; seaduslik esindaja V. K. ; e-post: [email protected];

2-18-104235

Kostja D. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Viimase kohtuistungi toimumise 04.12.2018 aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt, D. ́ilt hageja, AS-i Revekor kasuks kokku 926,72 eurot sh võlgnevus perioodi 01.05.2015 kuni 01.05.2018 eest 641,08 eurot ja viivis perioodi 01.05.2015 kuni 01.05.2018 eest 285,64 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus. Välja mõista kostjalt, D. ́ilt hageja, AS-i Revekor kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.AS Revekor esitas 28.02.2018 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse D. ́i vastu 922,74 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 24.04.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Revekor (hageja, haldaja) esitas 21.05.2018 Tartu Maakohtule hagi D. ́i (kostja) vastu kommunaalteenuste võla 641,08 euro ja viiviste 285,64 euro, kokku 926,72 euro nõudes. Hageja taotleb kostjalt riigilõivu so 175 euro väljamõistmist. Põlvamaal, Räpina linnas, Piiri 20 on korteriomanikud moodustanud ühisuse ja maja haldajaks on valitud AS Revekor. Kostja on korteri Piiri 20-3, üldpinnaga 27,5 m2 omanik. Kaasomandi hooldamis – ja valitsemislepingu (leping) p 5.1 kohaselt osutas hageja kostjale teenuseid, sama lepingu p –ti 4.7 kohaselt oli kostjal kohustus nende teenuste eest tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks. Lepingu p-i 6.2 järgi on viivis iga viivitatud päeva eest kuni 0,10% tasumata summast. Hageja osutas sh kostjale teenuseid (prügivedu, elamu haldamine), esitas selle kohta arved, kuid kostja nende eest ei tasunud. Kostjal on võlgnevus alates 2015 mai kuust kuni 30.04.2018 võlgnevus kokku 926,72 eurot sh viivis 285,64 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud ka pärast meeldetuletusi, samuti ei ole teatanud mõjuvatest põhjustest, mis taksitaksid võlgnevuse likvideerimist. Hageja leiab, et poolte vahel on VÕS § 3 lg 1 järgi lepingust tuleneva võlasuhtega, hageja nõuab VÕS §-de 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 113 kohaselt. Kostja vastus
2.Kostja ei ole maksekäsu kiirmenetluses ega ka hagimenetluses esitatud nõuet vaidlustanud. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses teatanud, et töötab Venemaal ja raha ülekandmise eest nõutakse suurt tasu, mis on peaaegu sama mis ülekantav summa. Kostja teatab, et kui saab rahasumma kokku, sõidab Eestisse, Räpinasse ja maksab võlgnevuse ära. Eestisse ei saa sõita igal kuul. Hagimenetluses teatas kostja, et on kirja kätte saanud, juurde lisatud faile ei saa avada, kas saab maksta siis, kui omab eurosid.

2 (5)

Edasi teatab, et raha ülekandmine Pihkvast maksab miinimum 2000 rubla, see on teadmata panga kaudu ja ilma garantiita. Tema kodupank, kuhu laekub töötasu, selliseid ülekandeid ei teosta, teatab, et juunis saabub Eestisse ja tasub osa võlgnevusest. Kohtu põhjendused

3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, kuulanud ära kohtuistungile ilmunud hageja seadusliku esindaja ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes. Kohus on antud asjas pidanud kaks kohtuistungit, kuhu kostja ei ilmunud. 04.12.2018 kohtuistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist või asja sisulist lahendamist. Hageja selgitas, et kostja ei ole ühendust võtnud, ta pole huvitatud korterist ega asjade käigust. TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leidis, et kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hageja taotles kas tagaseljaotsuse tegemist või asja sisulist lahendamist, tuleb rahuldada hageja taotlus ja lahendada asi sisuliselt.
4.Kinnistusraamatu elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt on kostja, D. Põlvamaal, Räpina vallas, Räpina linnas, Piiri tn 20 korter nr 3 (registriosa nr 2300638) omanik alates 27.02.2012 (tl 31). Hageja, AS Revekor ja Piiri 20 maja kaasomanikud, keda esindas üldkoosoleku otsuse kohaselt majanõukogu esimees, sõlmisid 01.juulil 2013 lepingu korteriomandite valitsemiseks korteriomandiseaduse alusel (edaspidi leping). Lepingu p-i 8.2.5 kohaselt kui majanõukogu ei teata lepingu lõpetamisest tähtaja saabumisel, siis loevad osapooled lepingu automaatselt pikenenuks. Hageja esitas kohtule Piiri 20 Räpina korteriomanike koosoleku protokolli, millest nähtuvalt otsustati anda 4 poolthäälega ja 0 vastuhäälega V. K. volitus KÜ esindamiseks kohtus D. i võlanõudes (tl 49). Eeltoodust järeldab kohus, et D. on hageja poolt hallatava maja korteriomanik, kaasomanik ja ASile Revekor on antud volitus korteriomanike esindamiseks kohtus.
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vastavalt KOS § 20 lg 1 otsustavad korteriomanikud valitseja nimetamise ja tagandamise häälteenamusega. Valitsejal on õigus tulenevalt KOS § 21 lõigetest 1-2 rakendada kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks vajalikke abinõusid ning kõigi korteriomanike nimel korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.

3 (5)

Alates 15.01.2018 kehtiva korteriomandi – ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 26 lg 1 järgi võib korteriühistu juhatuse asemel korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Viidatud sätte lg 2 p-de 1 ja 2 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena ka kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, samuti korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomanikud on sõlminud valitsejaga vastava lepingu. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib kohustuse rikkumisel võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamis korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda talle valitseja poolt osutatud teenuste eest, samuti on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokku lepitud ulatuses.

6.Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu p –i 4.7 kohaselt esitab hageja arved tasu suuruse kohta, samuti vahendatavate kommunaalteenuste eest omanikule ja omanik kohustub arved tasuma hiljemalt esitamise kuu viimaseks päevaks. Hageja on esitanud viivise nõude. Lepingu p-i 6.2 järgi on õigus nõuda viivist ja viivise suuruseks on 0,1 % tasumisega viivitatud või vähem tasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on esitanud kostja kommunaalteenuste võlgnevuse kohta kokkuvõtliku tabeli, kus on kajastatud võlgnevus koos viivistega alates 01.05.2015 kuni 01.05.2018 (tl 23). Esitatust nähtuvalt on tasu arvestatud haldus- ja hoolduskulu, remondikulu, vee- ja heitvee abonenttasu eest. Vastuseks kostja väitele, et ta ei ole korteris teenuseid tarbinud, selgitab kohus, et eelviidatud teenused on sellised, mille eest tuleb tasuda sõltumata sellest, kas korteris tegelikult ka elatakse või mitte. Nimetatud kulutused on vajalikud hoone säilitamiseks elamuna. KrtS § 31 lg 5 sätestab, et korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta viibib sellest eemal. Seega ei vabanda kostja väide, et ta ei ole teenuseid tarbinud, teda osutatud teenuste eest tasumisest. Esitatust nähtuvalt on võlgnevus koos viivistega: 01.05.2015 võlgnevus 1,82 eurot, 01.01.2016 võlgnevus 162,54 eurot, 01.01.2017 võlgnevus 379,93 eurot, 01.01.2018 võlgnevus 795,88 eurot ja seisuga 01.05.2018 võlgnevus 926,72 eurot. Kostja ei ole esitatule vastuväiteid esitanud. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

4 (5)

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks, et ta võlgneb hagejale kokku koos viivistega 926,72 eurot. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks kommunaalteenuste võlgnevuse summa koos viivistega välja mõista. Menetluskulude jaotus

7.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus hagi rahuldas, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude so riigilõivu 175 euro väljamõistmist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ja hagimenetluses täiendavat riigilõivu summas 130 eurot, kokku 175 eurot. TsMS § 138 lg –te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka kohtukulu ja kohtukuluks on riigilõiv. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõiv so 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja