2-18-16053/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

14.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik T U esitas 25.10.2018 kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik T U on sündinud x (isikukood x), registrijärgne elukoht x. Töökoht puudub. Töötukassa 06.12.2018 otsusega on määratud isikule töötuskindlustushüvitis alates 10.12.2018 päevamääraga 7,84 eurot kalendripäevas. Igakuine sissetulek on võlgniku andmeil töötuskindlustushüvitis 7,84 eurot päevas ja sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot kuus. Perekonnaseis vallaline. Ülalpeetavad puuduvad. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste summana märgitud 34 087,38 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on 7971,73 eurot. LHV Pank AS poolt väljastatud teate järgi on võlgnik käendajaks OÜ x poolt võetud mikrolaenulepingule ning kohustuste jääk on seisuga 19.11.2018 summas 4287,39 eurot. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Tulenevalt Harju Maakohtu kohtumäärusest 09. november 2018 on ajutise pankrotihalduri avalduse ja Harju Maakohtu kohtumääruse alusel täitemenetlused peatatud. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas umbes 34 300 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul rahalised vahendid krediidiasutustes summas 1,83 eurot. Võlgnik on seotud äriühinguga x OÜ (registrikood x), mille juhatuse liige ta on alates 18.02.2015, samuti ainuomanik, osa nimiväärtus 2556 eurot. Äriühingule on väljastatud taksoveo tegevusluba nr x ja taksoveo sõidukikaart nr x. Äriühingul on maksuvõlg summas

1263,75 eurot (tasumisgraafikus summa 1137,37 eurot). Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud 2017 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis on märgitud palgatuluna summas 5304,29 eurot, väljamakse teostajaks on OÜ x. Lisaks eeltoodule on deklareeritud võlgniku tuluna 2017. aastal pension summas 3176,31 eurot. Deklareeritud tulu kokku summas 8480,60 eurot. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikule kuulunud sõiduk Volkswagen Passat Variant reg. nr x, esmane registreerimine 2007, on võõrandatud 20.04.2016. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga, maksete kinnipidamise algus 01.07.2002. Kokkuvõtteks võib hinnata esialgselt võlgniku vara suuruseks igakuiselt laekuvat töötuskindlustushüvitist ja sotsiaaltoetust. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub, ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik on võtnud viimaste aastate jooksul erinevaid kiirlaene refinantseerides nendega eelnevalt võetud laene. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Analüüsides võlgniku erinevaid pangakontosid selgub, et viimase kahe aasta jooksul on võlgnik teinud ülekandeid temale kuuluvale äriühingule OÜ x, kusjuures selgitusse on märgitud valdavalt „laen“, „ülekanne „ või „lihtne makse“. Nii on tasutud võlgniku AS SEB pank kontolt 25.07.16 summa 2500 eurot (laen), 06.02.17 summa 4000 eurot (ülekanne), AS Swedbank kontolt 16.03.16 1500 eurot (laen) ja 03.03.2017 6403,84 eurot (ülekanne). Võlgniku poolt laenulepinguid esitatud ei ole. Võlgniku poolt edastatud teabepäringu vastusest nähtuvalt debitoorsed võlgnevused puuduvad. Ajutisel halduril puudub täpne ülevaade antud ja tagastatud laenude osas, mistõttu on võimalik, et saab esitada nõude OÜ x vastu saadud laenude tagastamiseks pankrotivarasse. Samuti on võlgnik tasunud oma isiklikult kontolt liisingmakseid OÜ x eest (30.09.18-05.11.18 kokku summas 817,09 eurot. PankrS. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku T U’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid umbes 34 300 eurot, kuid vara puudub.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole välistanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 378 eurot, millele lisandub käibemaks summas 75,6 eurot, kokku 453,6 eurot ning kinnitada kulutused summas 25,58 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 378 eurot, millele lisandub käibemaks summas 75,6 eurot, kokku 453,6 eurot ning kinnitada kulutused summas 25,58 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik