2-18-12296/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista kostjalt Grandezza OÜ hageja AS Solaris Keskus kasuks viivis menetluskulude 3 903,10 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X). Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldab hagi, ei tühista kohus Harju Maakohtu 21.08.2018.a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 27.11.2018.a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 1 050 eurot, kohtutäituri tasu summas 351,60 eurot, tõlkekulud summas 675 eurot, registriväljavõtted summas 13 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2 763 eurot (käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Esiteks analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hageja palub hüvitada tõlkimisega seotud kulud, registriväljavõtete kulud, riigilõivu ja kohtutäituri kulud seoses hagi tagamise määruse täitmisega. Kohus leiab, et vastavate kulude kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus peab põhjendatuks hageja nõuet kohtukulude osas summas 2 089,60 eurot. Teiseks analüüsib kohus hageja lepinguliste esindajate kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et avaldaja menetluskulud seisnevad lepinguliste esindajate kuludes kogusummas 2 763 eurot, õigusabi on osutatud 21,95 h vältel tunnihinnaga 120-140 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Menetluskulude nimekirjast (tl 92) nähtub, et õigusabi osutamise käigus on muuhulgas tehtud järgmised toimingud: Hagi tagamise määrusega tutvumine, täitmisavalduse koostamine, kohtutäiturile edastamine; täitmisavalduse ülevaatamine, telefonikõne kohtutäituriga; täituri kirjaga tutvumine, kliendile edastamine.

Kohus märgib, et eelnimetatud kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega. Bürookulude puhul ei saa pidada põhjendatuks nende arvestamist samadel põhimõtetel kui vahetult õigusabi osutamist, esmajoones (sarnase) tunnitasuga. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda eelviidatud toimingute tegemises ja nende sisus, sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohtu hinnangul ei põhjendatud ka hageja lepinguliste esindajate ajakulu 16,5 h ulatuses seoses hagi materjalide kokkupanemisega ja hagiavalduse koostamisega. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Hagis ei ole põhjendatud ja süstemaatiliselt tõlgendatud erinevate õigusaktide sätteid, kohaldatud õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust - nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Kohus, hinnates hagi mahukust ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud on hagiavalduse koostamiseks ja selleks vajalike tõendite kogumiseks ning kliendiga suhtlemiseks 10 tundi. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13,95 h, mis hageja esindajate keskmist tunnitasu (130 eurot) arvestades vastab 1 813,50 eurole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna kokku 3 903,10 eurot (sh kohtukulud 2 089,60 eurot, hageja õigusabikulud 1 813,50 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik