AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi XX vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2524,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kadõševitš
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2017 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks, jättis poolte menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi XX vastu ja mõista välja XX-lt põhivõlg 2087,60 eurot, viivis 14.12.2018 seisuga 270,42 eurot ja edasi viivis põhivõlgnevuselt 2087,60 eurolt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
5.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus.
1(8)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 13.05.2017 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 2087,60 eurot, viivise 269,99 eurot põhinõudelt 03.05.2017 seisuga ja alates 04.05.2017 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja nendelt viivise. Hagiavalduse kohaselt toimus 08.07.2015 Tallinnas XXX korteris kahjujuhtum. Kostjale kuuluvas YYY korteris avati veekraan, vesi voolas läbi vahelae alumisse korterisse ning hageja poolt kindlustatud XXX korter sai kahjustada. Hageja on kindlustusvõtjale kahju hüvitanud. OÜ Kahjuhaldus teostas kahjustatud korteri ülevaatuse 10.07.2015, pildistas nähtavad kahjustused ja vormistas ülevaatuse akti. YYY toimunud veeavarii tagajärjel sai kahjustada korteri 8 esik, WC-vannituba. Kahju põhjuse kohta andis hagejale selgituse hoone kinnisvarahaldur NL, kelle selgituse kohaselt keerasid korteri 16 elanikud 08.07.2015 vannitoas kraani lahti ja selle tulemusena tekkis alumistele korteritele uputus. OSAÜHING SIKFORD (OÜ Sikford) tegi kahjustatud XXX korteri remondiks hinnapakkumise summas 2037,60 eurot, mis hageja hinnangul vastas kahjustuse likvideerimiseks vajalikele kulutustele. OÜ Sikford teostas korteri remondi ning esitas hagejale teostatud tööde akti ja remondiarve. Arve on omavastutuse (100 eurot) võrra väiksem kui hinnapakkumine. Omavastutus jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja hüvitas arve 1937,60 euro suuruses. OÜ Kahjuhaldus esitas pärast kahjukäsitluse lõppu hagejale kahjukäsitluse kokkuvõtte ja kahju kindlaks tegemise kulude arve 150 eurot, mille hageja OÜ-le Kahjuhaldus ka tasus. Seega on veekahju tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju kokku 2087,60 eurot. 07.09.2015 esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale tagasinõude. Kostja selle kohta vastuväiteid ei esitanud, kuid kahju ei hüvitanud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 08.07.2015 oli kostja puhkusel Venemaal ja YYY korteris elas kostja tütar. Kahjust korteris 8 sai kostja teada korteri omanikult remonditööde tegemisel. Kostja pöördus korduvalt korteri 8 omaniku poole, et viimane võimaldaks kostjal korteri seoses kahju tekkimisega üle vaadata, kuid korteriomanik keeldus. Korteriomanik ja kindlustusvõtja ei pöördunud kostja poole seoses kahju tekkimise ja suuruse hüvitamisega kohtuväliselt. Veelekke koht ja tekkepõhjus ei ole täpselt kindlaksmääratud. Kinnisvarahalduri e-kiri ei tõenda, et korteri 16 elanikud keerasid 08.07.2015 vannitoas lahti kraani ja selle tulemusena
2(8)
tekkis uputus alumisetele korteritele. Kostja poole ei ole keegi seoses veelekkega pöördunud. Arusaamatu on, mille alusel peab hageja kostjat kahju tekitajaks. Hageja veekahju tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei esitanud ekspertiisiarvamust kahju tekkimise põhjuse ja kahju suuruse kohta. Hageja esitatud arve remonditööde maksumuse kohta on mitmekordselt ülepaisutatud ega vasta tegelikule kahjule. Kostja ei saa aru, kuidas on arves loetletud tööd seotud kahju suurusega. Hageja arve kahju kindlakstegemise kulude kohta ei ole kahju hüvitamisega seotud. Teostatud tööde akt ja arve on oluliste puudustega, kuna neist ei nähtu kahjustada saanud pindala maht. Hageja ei tõendanud, et XXX korteris tekkinud kahju on seotud kostja käitumisega, kostja süüd, väidetava taastusremondi vajadust ja sellega seonduvaid kulutusi ega põhjuslikku seost kahju ja selle suuruse vahel. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 22.12.2017 otsusega hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 650 eurot. VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eelduseks on võlgniku poolt kohustuse rikkumine. Asjaolu, et hageja poolt kindlustatud korter Tallinnas XXX sai kahjustatud kostja korteris YYY toimunud veeavarii tagajärjel, on tõendamata. Hageja arvates tõendab nimetatud asjaolu hoone kinnisvarahalduri NL selgitus hagejale kahju põhjuse kohta. NL 14.07.2015 e-kiri sisaldab järgmist teavet: „08.07.2015 krt 16 elanikud keerasid vannitoas kraani lahti ja selle tulemusena tekkis uputus alumistele korteritele. Krt 16 omanik on XX tel XXXXXXXX“. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud e-kiri, et kostja rikkus kohustust, mis tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1. E-kirjast ei selgu, mille alusel kirja kirjutaja on järeldanud, et korteri 16 elanikud keerasid vannitoas kraani lahti, mille tulemusena tekkis uputus alumistes korterites. Seega ei tõendanud hageja, et kahju tekitas kostja. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 650 eurot, tunnitasumääraga 100 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Arvestades vaidluse asjaolusid on kostja menetluskulude suurus 650 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja tõendas, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist hoone halduri e-kirjaga, mis on TsMS § 229 lg 2 kohane dokumentaalne tõend. Maakohus ei hinnanud nimetatud tõendit objektiivselt. Hagejal ei ole põhjust arvata, et hoone kinnisvarahalduri selgitus (hagi lisa 9) ei ole usaldusväärne. Kindlustuse tavapärane praktika on see, et kindlustusandja teeb veekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks päringu korteriühistule ning sellisele päringule vastab kas korteriühistu või hoone kinnisvarahaldur (valitseja KOS tähenduses). Tihti on selline tõend kahjustada saanud korteriomanikule ainuke võimalus saada teada, mis põhjusel veekahju tekkis. Senise kohtupraktika kohaselt on sellised tõendid olnud kohtus lubatavad. Isegi kui kostja viibis väidetavalt välismaal ja tema korterit kasutasid ajutised elanikud, siis KOS § 11 lg 1 p 2 kohaselt vastutab kostja ka nende isikute tegude eest. Kohus ei selgitanud pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormust. Kohus võttis tõendid vastu, avaldas need,
3(8)
kuid ei selgitanud pooltele, et halduri e-kirjaga ei ole võimalik kostja korterist alguse saanud veekahju tõendada. Samuti jäi tähelepanuta kahjukäsitluse kokkuvõtte (hagi lisa 14), milles on kindlaks tehtud, et veekahju sai alguse korterist 16. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 p 25 selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Hageja leiab, et ta on praegusel juhul rikkumise olemasolu kostja korteris vähemalt põhistanud (kostja korter asub kahjustada saanud korterist üleval pool ja valitseja on kinnitanud hagejale, et veekahju sai alguse kostja korterist). Maakohus ei selgitanud, miks ei kohaldu hea usu põhimõttest tulenevalt ümberpööratud tõendamiskoormus. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutma ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus on jätnud otsuse olulises osas põhjendamata ja hageja faktilised väited hindamata. Selles osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Samuti on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas kostja on rikkunud oma kohustust ja kas tekkinud kahju suurus on tõendatud. I
8.Pooled ei vaidle ja nimetatu on tõendatud kirjaga koostööpartnerile, äriregistri väljavõttega ja 29.05.2015 aastal sõlmitud lepinguga, et hageja on UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane (tl 715). Väljavõttega kinnistusraamatust (tl 37) on tõendatud, et kostja on YYY, Tallinnas asuva korteri omanik. Kindlustuspoliisi ja kodukindlustuse tingimustega (tl 16-22) on tõendatud, et DD sõlmis hageja õiguseellasega kindlustuslepingu korteri aadressil XXX, Tallinnas ja selles asuva koduse vara kindlustamiseks, mh ka veeavarii suhtes.
9.Kahjuteatega (tl 23) on tõendatud, et 08.07.2015 kell 23:00 pöördus hageja poole DD, märkides juhtumi lühikirjeldusena, et ülemised naabrid uputasid, kahjustada said laed vannitoas ja koridoris, seinad ja põrand. Nimetatud tõend on kooskõlas hageja kahjukäsitleja kahjude ülevaatuse aktiga (tl 24), mille kohaselt asub kahjustatud korter viiekordse maja II korrusel, 16. korteris toimus veeavarii, mille tagajärjel sai kannatada korter 8. Kahjustada sai esik, mille seinad on tapeediga kaetud, esiku kipsplaadist vahesein dušširuumi ja WC vahel, vannitoa ripplae plaadid. Esiku suurus 4,2 m2 ja esiku põrandal on laminaatparkett. WC vannituba suurusega 3 m2. Seinad kaetud keraamilise plaadiga. Eelnevad tõendid on kooskõlas 14.07.2015 e-kirjaga (tl 25), millega on tõendatud, et NL teatas hageja kahjukäsitlejale
4(8)
vastuseks viimase küsimusele seoses 08.07.2015 registreeritud kahjuteatega aadressil XXX, Tallinn, et „08.07.2015 krt 16 elanikud keerasid vannitoas kraani lahti ja selle tulemusena tekkis uputus alumistele korteritele.“ E-kirja all oleva logo ja selgituse kohaselt on NL ISS EESTI elamuhalduse valdkonna kinnisvarahaldur.
10.Eelnimetatud tõenditest nende kogumis saab järeldada, et 08.07.2015 toimus korteris asukohaga XXX, Tallinn kahjujuhtum seoses veeavariiga ja XXX majahaldur teavitas hagejat, et veeavarii tekkis seoses kostja korteris lahti jäetud veekraaniga.
11.Kolleegiumil puudub alus kahelda kinnisvarahaldaja ja kahjukäsitleja pädevuses veekahju tekkepõhjuste hindamisel. Kinnisvarahaldajad, kes puutuvad igapäevaselt kokku veekahjude tekkimiste ja likvideerimistega, on spetsialistid, kes on pädevad andma hinnangut nende käsutuses olevate faktide alusel veekahju tekkimise põhjustele. Sama puudutab kindlustusandja kahjukäsitlejat. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada või tuvastada, et veekahju tekkis kusagil mujal või mingil muul põhjusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja korteris ei esinenud kostja saabumisel korterisse veekahjule viitavaid asjaolusid, ei anna alust väita, et korteris nr 8 tekkinud kahju ei saanud tekkida põhjusel, et korteris nr 16 jäeti kraanid lahti. Seetõttu loeb kolleegium piisavalt tõendatuks asjaolu, et veekahju sai alguse korterist 16 veekraani kinnikeeramata jätmise tõttu.
12.Hageja nõue on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel, mille kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõue, mis kuulub kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule. II
13.Kohaldamisele kuulub kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandi seadus (KOS). Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud (KOS § 11 lg 2). Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt nt RKTKO nr 3-2-1-103-13, p 10). Kuna käesolevas asjas oli veekahju tekkepõhjuseks tegevus, tuleb kasutada elimineerimismeetodit ning vaadata, kas veekahju võis tekkida muudel põhjustel. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.
14.Kostjat ei vabastaks vastutusest asjaolu, et hooletult käitus korteris viibinud teine isik, sõltumata millisel õiguslikul alusel ta korterit kasutas. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud isikute käitumise eest. Kostja pole tuginenud sellele, et tema tütar viibis korteris tema tahte vastaselt. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi muud asjaolu, mis võinuks veekahju põhjustada, kui ainult see, et korteris viibinud isik jättis veekraani lahti.
5(8)
Kostja ei ole seda asjaolu otseselt ka eitanud – kostja ei ole väitnud, et veekraani lahtijätmine on välistatud vms. Asjaolu, et kostja tütar ei ole väidetavast kraanide lahtijätmisest kostjat informeerinud, ei lükka ümber asjas kogutud tõenditega tuvastatud asjaolusid. Kaudselt kinnitab kostja teadlikkust toimunud veekahjust asjaolu, et kostja on soovinud sissepääsu kannatada saanud korterisse. Asjaolu, et kostjat kannatanu oma korterisse tekkinud kahju üle vaatama ei lubanud, käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust ei oma. Kui kostjal tekkisid kahtlused tekkinud kahju suuruse osas ja teda kannatada saanud korterisse ei lubatud, oleks kostja saanud kahju suuruse kindlaks teha eeltõendamismenetluse raames (TsMS § 26 peatükk). Hagejal puudub kohustus teha ekspertiisi, mistõttu kostja vastuväited hagile on selles osas põhjendamatud.
15.Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel vastutusest. Seega vastutab kostja DD korterile tekkinud kahju eest, kuna veekahju sai alguse tema korterist ja oli tõenäoliselt põhjustatud kostja tütre hooletusest veekraani sulgemisel. III
16.Hinnapakkumisega (tl 26) on tõendatud, et korteri nr 8 remondiks tegi hinnapakkumise OÜ Sikford, pakkudes remonttööde maksumuseks 2037,60 eurot. Hageja on selgitanud, et nimetatud maksumusest võeti maha kindlustusvõtja omavastutus, mis kindlustuslepingu kohaselt on 100 eurot ja jäeti kindlustusvõtja kanda. Teostatud tööde aktiga ja arvega (tl 27-28) on tõendatud, et OÜ Sikford teostas korteri remonditööd ja esitas hagejale teostatud tööde akti ja remondiarve 1937,60 eurot. Maksekorraldusega (tl 29) on tõendatud, et hageja tasus nimetatud arve.
17.23.07.2015 kokkuvõtte ja arvega (tl 30-34) on tõendatud, et hageja kahjukäsitleja Kahjuhaldus OÜ esitas hagejale kokkuvõtte vaidlusaluse juhtumi kohta ja arve seoses juhtumi käsitlusega 150 euro tasumiseks tehtud töö eest. Maksekorraldusega (tl 34) on tõendatud, et hageja on arve tasunud.
18.OÜ Sikford hinnapakkumine (tl 26) tõendab veekahju tagajärgede likvideerimise kulu, kuna selles sisalduvate tööde loetelu viitab veekahju kõrvaldamisele (nt ripplagede demonteeriminemonteerimine tualetis, tapeedi eemaldamine seintelt, seinte pahteldamine ja tapeetimine), kasutatud materjalidele (ripplae komplekt, LR+smirgelpaber, tapeet, laevärv, parkett, põrandaliistud) ning muudele kuludele (tarnspordikulud, prügi ja ehitusjäätmete utiliseerimine).
19.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et aktist ja arvest ei nähtu kahjustada saanud pindala. Kahjukäsitleja aktiga ja OÜ Sikford hinnapakkumisega ning arvega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et nendelt nähtuvad nii kahjustada saanud ruumide ruutmeetrid kui ka remonttöödeks kulunud materjalide hulk. Lisaks ei selgu kostja vastuväidetest, millises osas on hageja nõue põhjendamatu ehk töid ei tulnud teha. Kuivõrd kostja ei ole toonud kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et tagajärgede likvideerimiseks tehtud tööd ei olnud põhjendatud või et tagajärgi oleks saanud likvideerida teisiti, ei pea ringkonnakohus asuma ise tuvastama, kas hinnapakkumises toodud üksikud tööd olid veekahjust tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalikud.
20.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,
6(8)
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seejuures ei pea kohus pooltele selgitama, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et kahju ei olnud selline või et hinnapakkumises nimetatud tööd oleks saanud teha teistsuguse hinnaga.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et 150 eurot kahjukäsitlemise kulusid ei ole vaadeldav hagejale tekkinud kahjuna. Nimetatud kulutused on kostja kandnud seoses kahju suuruse kindlakstegemisega. III
22.Õige on kostja seisukoht, et hageja ei pöördunud enne kohtu poole pöördumist asja kohtuväliseks lahendamiseks kostja poole. Samas oleks kohtul võimalik selle asjaoluga arvestada menetluskulude jaotamisel ja üksnes siis, kui kostja oleks hageja nõuet osaliselt või täielikult tunnistanud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses hagi tunnistanud, poleks eelduslikult selline pöördumine aidanud kaasa asja lahendamisele.
23.Kolleegium ei uuri asjas esitatud videofaili, kuna sellest pole võimalik järeldada konkreetseid asjaolusid tekkinud kahju ja selle ulatuse kohta.
24.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on korteri nr 8 omanikule kahju läbi teostatud remonttööde hüvitanud, läks selles ulatuses kahju hüvitamise nõue hagejale üle. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1937,60 + 150 = 2087,60 eurot kahju hüvitisena.
25.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 I lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas hagi kostja vastu 03.05.2017. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja viivise hageja kasuks seaduses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana ja edasi vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule arvestatuna põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni. Arvestades põhivõla suurust 2087,60 eurot, seaduses sätestatud viivisemääraga, viivitatud päevade arvuga 591 (perioodil 03.05.2017-14.12.2018), on viivise suuruseks 270,42 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/).
26.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
27.Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus
7(8)
mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.