Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-106354
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Primus OÜ hagi OÜ Landsales vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo Primus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1467.68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Advokaadibüroo Primus OÜ üldõigusjärglane Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, lepingulised esindajad v/adv Anton Sigal ja adv Kristiina Reinson Kostja/vastustaja OÜ Landsales, lepinguline esindaja Jelena Metsalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lubada astuda menetlusse apellandi üldõigusjärglasel Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-l.
2.Harju Maakohtu 08.03.2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.24.05.2017 esitas hageja maakohtule hagi põhivõla 1166.40 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 207.97 euro ja lisanduva viivise seadusjärgses määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja osutas kostjale õigusteenust detsembris 2014, mille kohta väljastas 09.12.2014 arve ja mille kostja tasus. Kostja pöördus 01.12.2014 e-kirjaga hageja poole maksualase õigusnõu saamiseks. Poolte kokkuleppel toimus kostja esindajatega (JA, OA) kohtumine 05.12.2014, millele eelnevalt esitas kostja hagejale tutvumiseks rea dokumente, milleks oli Nudal OÜ-le (kostjaga seotud äriühingu) tehtud maksuotsus ja sellega seotud dokumendid. Kohtumisel arutati maksuotsuse vaidlustamise perspektiive. Lepiti kokku, et hageja esindab kostjat suhtlemisel Maksu- ja Tolliametiga (MTA) seoses maksusumma hilisema tasumisega ning intressinõude vähendamisega. Samuti lepiti kokku õigusabiteenuse orienteeruv maksumus, arvestades seni tehtud tööd ning prognoositavat ajakulu taotluse esitamisel MTA-le. 09.12.2014 väljastas hageja kostjale kokkulepitud summas arve nr 14654, mille kostja tasus. 10.12.2014 esitas hageja taotluse MTA-le, milles taotles intressi vähendamist, samuti palus mitte alustada sundsissenõudmist, kuna maksuotsuse täitmiseks pidas kostja läbirääkimisi pankadega. 10.12.2014 teavitas hageja kostjat, et edaspidise töö eest on õigusabi hinnaks 120 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Perioodil 18.12.2014–13.01.2015 osutas hageja kostjale õigusabiteenuseid, mille sisuks oli maksuvõla ajatamise taotlemine ja sellega seonduv suhtlus kostja ning MTA-ga. 05.02.2015 väljastas hageja kostjale arve nr 15069 summas 1164.40 eurot, sh käibemaks. Nimetatud arvet kostja hagejale ei tasunud.
3.Nudal OÜ ja kostja kuuluvad samale isikule, JA-le, kes on ka kostja juhatuse liige, OA on Nudal OÜ juhatuse liige. 09.12.2014 arve ei sisalda kõiki edaspidiseid töid ning 05.12.2014 ei sõlminud pooled kokkulepet kõigi edaspidiste tööde tasumise suhtes,
vaid üksnes osas, mis puudutas dokumentide analüüsi enne kohtumist, kohtumisel toimunud arutelu ning seejärel suhtlust MTA-ga intressi vähendamise ja maksu tasumise osas. Kuivõrd 05.12.2014 kohtumisel ei olnud teada, milline on maksuhalduri seisukoht intressi vähendamise ja maksuvõla hilisema tasumise osas, ei olnud ka sisuliselt võimalik kokku leppida edaspidiste tööde mahus ja lõplikus maksumuses.
4.Hageja nõude suurus hagi esitamise hetkel on kokku 1374.37 eurot, millest põhinõue on 1166.40 (972+194.40). Põhinõudest 972 eurot on tasu õigusteenuse osutamise eest kokku 8,1 töötunni ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on vastavalt kokkuleppele 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 alusel alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (05.03.2015) kuni hagi esitamiseni, samuti edasiulatuvalt.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et 01.02.2014 pöördus tema poole õigusnõu saamiseks OA, kellega lepiti kokku esmaseks nõustamiseks sobiv aeg. Kohtumine toimus 05.12.2014, kus osalesid kostja poolelt OA ning JA (kostja juhatuse liige). Kohtumisel täpsustati õigusabiteenuse sisu, milleks oli Nudal OÜ esindamine MTA-s. Samuti kooskõlastati hageja esmased toimingud õigusteenuse osutamisel ja lepiti kokku esmaste tööde maksumus. Kuivõrd kohtumisel osales OA koos JA-ga ning ka hilisemas suhtluses oli kostja kontaktisikuks OA, tekkis hagejal mõistlik arusaam, et OA-l on õigus pooltevahelises käsundussuhtes kostja esindajana tegutseda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 2 alusel. Seda kinnitas asjaolu, et kostja tasus hageja esimese arve. OA tegutses kostja esindajana ka peale 05.12.2014, olles kontaktisikuks pooltevahelises suhtluses, korraldades esimese arve tasumise ning küsides hinnapakkumist täiendavale tööle. JA oli Nudal OÜ juhatuse liige vaidlusaluse teenuse osutamise ajal.
6.VÕS § 619 ei piira käsunduslepingu sisu selliselt, et tehingu pooled ei või kokku leppida teenuse osutamises kolmanda isiku huvides (antud juhul Nudal OÜ huvides). Kuivõrd pooltevahelise käsunduslepingu sisuks oli Nudal OÜ esindamine MTA-s, on mõistetav, et hageja nimetas MTA-le esitatud taotluses Nudal OÜ-d oma kliendiks. Kostja etteheited teenuse mahu ja sisu väidetava mittekooskõlastamise kohta Nudal OÜ-ga on arusaamatud. Kuivõrd kostjaga sõlmitud käsunduslepingu sisuks oli Nudal OÜ esindamine MTA-s ning käsunduslepingu täitmisel oli kostjapoolseks kontaktisikuks OA, kes on Nudal OÜ seadusjärgne esindaja, on ilmne, et ka Nudal OÜ oli informeeritud teenuse mahust ja sisust. OA küsis hagejalt täiendavat hinnapakkumist ning hageja selle saatis.
7.Hageja eeldas mõistlikult, et pooled on lepingu sõlmimises kokkuleppe saavutanud. Hageja eeldusi kinnitas kostja käitumine ning pooltevaheline suhtlus. Hageja luges lepingu sõlmituks. Kuivõrd hageja oli kostja esmasele pöördumisele vastates teavitanud kostjat õigusteenuse tingimustest ning sellele järgnevalt toimus kohtumine ning kostja saatis täiendavaid materjale kohtumise tarbeks, luges hageja kostja käitumist arvesse võttes lepingu sõlmituks. Arvestades ka kostja edasist käitumist, tekkis hagejal mõistlik arusaam, et ka hageja edasised toimingud viidi läbi poolte vahel varasemalt sõlmitud käsunduslepingu alusel ning et hagejaga suhelnud OA-l oli volitused kostja esindamiseks.
8.Käenduse ega garantii sätted ei kuulu kohaldamisele. Käsundusleping sõlmiti ja tasumine lepiti kokku hageja ja kostja vahel. Kooskõlas kostja esindajate juhistega esitas hageja arved kostjale. Hageja viitas kostjale mõlemal arvel selgelt kui kliendile. Kostja tasus esimese arve (I etapi tööd) ja kinnitas seeläbi, et kostja on õigusteenuse eest esitatud arve õige adressaat ning seega ka käsunduslepingu pool. Hageja sõlmis käsunduslepingu poolte esimesel kohtumisel üksnes kostjaga ning pärast seda ei avaldanud O. ega JA soovi sõlmida leping hageja ja Nudal OÜ vahel. Kui kostja oleks tegutsenud üksnes Nudal OÜ kohustuste käendajana või garandina, oleks hageja esmane nõue olnud suunatud Nudal OÜ vastu ning hageja oleks pidanud esitama arved Nudal OÜ-le. Kostja vastutaks sellisel juhul vaid siis, kui Nudal OÜ arveid ei maksaks. Antud juhul palus kostja, et arve esitatakse otse temale kui teenuse saajale. See ei ole kooskõlas käenduse ega garantii olemusega.
9.Hagi kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui kostja vastutaks hageja ees Nudal OÜ kohustuste käendaja või garandina. Kostja ainus vastuväide käendusest või garantiist tuleneva kohustuse suhtes on see, et väidetav käendus või garantii ei sõlmitud kirjalikus vormis. Tõsiselt ei saa võtta ka kostja väidet, et tema käendus või garantii ulatus vaid esimesele arvele. Kui kostja vastutab käendaja või garandina, vastutab ta kõigi hageja esitatud arvete eest. Kuna hageja nõuet saaks samas summas rahuldada nii käsundus- kui käenduslepingu või garantii alusel, ning kuna kostja võtab sisuliselt omaks käenduse või garantii andmise, siis palus hageja alternatiivselt rahuldada hagi käenduse või garantii alusel. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidles 05.02.2015 esitatud arvel nr 15069 loetletud teenustele ja hindadele ning käsunduslepingu sõlmimise väitele vastu. Kostja andis hagejale garantii ainult 05.12.2014 konsultatsioonil määratletud hageja poolt Nudal OÜ-le teostatava töömahu eest tasumiseks. Kostja ei võtnud endale teisi kohustusi hageja ees. Tegelikult pöördus hageja poole 01.12.2014 OA, kes on Nudal OÜ juhatuse liige. Tema esitas hagejale Nudal OÜ dokumendid ja leppis kokku konsultatsiooni ajaks 05.12.2014. OA-l ei ole ega ole olnud õigusi tegutseda kostja nimel. Kostja ei andnud OA-le volitust esindada kostjat ja OA ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige. 05.12.2014 viibis kostja Nudal OÜ konsultatsioonil, kus hageja tutvus Nudal OÜ maksumenetluste materjalidega, konsulteeris Nudal OÜ juhatuse liiget OA, lubas viia läbi läbirääkimised MTA-ga, et vähendada Nudal OÜ-le arvestatud intresside summat, nimetades selle töö orienteeruvaks hinnaks 600 eurot. Kostja andis hagejale garantii tasuda konsultatsioonil määratletud hageja töö Nudal OÜ jaoks ja palus hagejal väljastada arve selle töö eest kostjale. 09.12.2014, vastavalt konsultatsioonil saavutatud kokkulepetele, väljastas hageja kostjale arve nr 14654 summale 619.20 eurot, mille kostja tasus. Kostja on õigeaegselt ja täies mahus täitnud oma kohustused hageja ees.
11.Poolte vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut. Käsunduslepingut sõlmides saab käsundiandja ise teenuse ja ise ka maksab selle eest. Hageja teenuseid tellis ja sai Nudal OÜ. Pärast vaidlusaluse arve nr 15069 esitamist 05.02.2015 sai kostjale teatavaks, et Nudal OÜ ei ole nõus läbirääkimiste tundide hulgaga hageja ja MTA vahel, mis on toodud arvetes nr 14654 ja 15069 ning loeb need ülehinnatuteks.
12.Kostja leidis, et tema ja Nudal OÜ ühe ja sama osaniku (JA) omandis olemine, tuginedes VÕS § 155 lõikele 1, annab kostjale õiguse olla garandiks Nudal OÜ-le
osutatud teenuste, milledega on kostja nõus. Kui hageja soovis, et kostja hakkaks garandiks teenuste eest tasumisel, milledes pärast 05.12.2014 konsultatsiooni leppisid omavahel kokku hageja ja Nudal OÜ, oli hagejale kohustuslik teavitada kostjat hageja poolt Nudal OÜ-le pakutavatest teenustest, saamaks kostjalt kirjaliku garantii valmisoleku kohta nende teenuste eest tasuda. Hageja ei teinud kostja suhtes neid toiminguid ja seega puudub tal õigus nõuda kostjalt 05.02.2015 arve tasumist.
13.Hageja viide TsÜS § 118 lõikele 2 on asjakohatu ja käesoleva asja läbivaatamisel tuleb juhinduda TsÜS § 118 lõikest 3. OA leppis isiklikult hagejaga kokku konsultatsioonide osas, pidas hagejaga läbirääkimisi, tellis ja sai hagejalt teenuseid Nudal OÜ-le, olles Nudal OÜ seaduslik esindaja. Kostja ei ole sõlminud hagejaga käsunduslepingut ega andnud hagejale mingeid käsundeid, OA-l ei olnud õigust tegutseda ja ta ei tegutsenudki kostja nimel. 05.12.2015 garanteeris kostja oma isikliku kohalolekuga hagejale tasu teenuste eest, millede maht määratleti 05.12.2015. 08.12.2014 JA poolt Nudal OÜ juhatuse liikmena allkirjastatud volikiri, mis andis hagejale volitused Nudal OÜ esindamiseks MTA-s, ei tähenda käsunduslepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Pooltel puudub vaidlus, et kostja osales läbirääkimistes hagejaga ainult 05.12.2014. Arves nr 14654 09.12.2014 ei ole määratletud mingeid tööde etappe ja see kinnitab kostja võetud kohustust tasuda ainult hageja 05.12.2014 konsultatsiooni eest. Kostja nõustus, et andis käenduse õigusteenuse eest, mis oli määratletud 05.12.2014 kohtumisel, tasumiseks. Esimese astme kohtu otsus
14.08.03.2018 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud käsundusleping ja kas kostja kohustus hageja osutatud teenuste eest tasuma. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmist. Kohus viitas VÕS §-le 619, § 620 lõikele 2 ja § 621 lõikele 1. Käsunduslepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi. Kohus viitas VÕS § 9 lõikele 1, TsÜS § 68 lõigetele 2 ja 3 ning advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lõigetele 1 ja 4, §-le 3. Kohus märkis, et MTA puhul on tegemist muu ametiasutusega AdvS § 55 lõike 4 mõistes.
16.Vaidlus on seotud käsundi täitmisega, mille alusel on hageja oma tasunõuded esitanud (arved nr 14654 ja 15069). Teenused olid seotud Nudal OÜ esindamisega MTA-s. Kohus leidis, et hageja sõlmis kliendilepingu Nudal OÜ-ga. Kohtule esitatud ekirjadega on tõendatud, et OA pöördus 01.02.2014 hageja poole õigusnõu saamiseks suhtlemisel MTA-ga ning hageja vastas kostjale samal päeval, teatades ühtlasi ka tunnitasu 140 eurot/tund + km (t lk 24). Hageja ja Nudal OÜ leppisid kokku kohtumise. Hageja poolt MTA-le saadetud taotlusest nähtuvalt on hageja kliendiks Nudal OÜ (t lk 28). Pooled ei vaidle selle üle, et 05.12.2014 toimus kohtumine, kus osalesid kostja poolel OA ja Nudal OÜ ja kostja juhatuse liige JA. Seega saab lepingu lugeda sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Advokaadibüroo poole pöördumisel ekirjaga õigusabi saamiseks ja advokaadibüroolt e-kirjaga aktsepti saamisel võib lepingu lugeda sõlmituks.
17.Kohus ei nõustunud hagejaga, et OA-l olid volitused kostja esindajana tegutsemiseks. Kohtu hinnangul tegutses OA Nudal OÜ esindajana JA volitusel. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et kostja palus ka ise hagejal täiendavaid toiminguid teostada. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas Nudal OÜ Maret Hallikmad ja Dmitri Rozenblati, mõlemat koos ja igaüht eraldi, Nudal OÜ-d esindama MTA-s (t lk 69). Volikirja allkirjastas Nudal OÜ juhatuse liige JA. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt oli JA kuni 03.02.2015 Nudal OÜ juhatuse liige. OA oli 03.02.2015– 30.01.2018 Nudal OÜ juhatuse liige. Kohus ei nõustunud hagejaga, et VÕS § 619 ei piira käsunduslepingu sisu selliselt, et käsunduslepingu pooled ei või kokku leppida, et teenus osutatakse kolmanda isiku huvides (antud juhul Nudal OÜ huvides). See ei saa olla VÕS § 619 mõtteks. VÕS § 619 mõtteks saab olla, et käsundisaaja kohustub vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundiandja käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega saab käsundiandja ise teenuse ja maksab selle eest. Hageja viide selle kohta, et hageja viitas kostjale mõlemal arvel selgelt kui kliendile, ei oma asjas tähtsust. Võlasuhe tekkimise aluseks on kas leping või seadus, mitte arve. OÜ-l Nudal tekkis sõlmitud kliendilepingu alusel kohustus tasuda temale hageja poolt osutatud õigusabi teenuse eest teenuse saaja poolt, st vastu võetud ulatuses.
18.OA küsis hagejalt täiendavat hinnapakkumist ning hageja saatis pakkumise, et lähtub edaspidi teenuse osutamisel tunnitasust 120 eurot + km, kuivõrd osutatavale teenusele kuluvat aega on keeruline ette näha (t lk 30). Tööle, mis on seotud lepingu ettevalmistamisega seoses nõuete ülevõtmise/tasaarvestusega ning juriidilise isiku poolt kinnisvara võõrandamisega, kulub hinnanguliselt 12–15h (tunnitasuga 120 eurot) (t lk 30). Samuti nähtub esitatud kirjavahetusest, et kostja on hagejale 18.12.2014 ekirjale vastates 22.12.2014 edastanud maksuküsimuse edasiseks lahendamiseks vajalikku informatsiooni (t lk 42). Samuti edastas hageja OA-le maksuhalduri seisukoha (t lk 44). Nimetatud kuupäevadel Nudal OÜ-le osutatud teenused kajastuvad kostjale esitatud arvel nr 15069 (t lk 31). Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et kostja tasutud arve oli esimese etapi tööde eest (t lk 72). Esitatud kirjavahetusest nähtuvalt toimus hageja ja Nudal OÜ esindaja OA vahel kirjavahetus maksuvõla ajatamise osas (t lk 78-90). Seega on tõendamist leidnud, et hageja poolt viidi edasised toimingud läbi hageja ja Nudal OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja on osutanud Nudal OÜ-le vastavalt hageja ja Nudal OÜ kokkuleppele arvel nr 15069 märgitud teenused. Nudal OÜ ei ole teavitanud hagejat märkustest nimetatud arvel kajastatud töö suhtes.
19.Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas kostjal on kohustus tasuda hageja ja Nudal OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel väljastatud arve nr 15069. Kostja leidis, et hageja ja Nudal OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu alusel käendas nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi kostja. Praegusel juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Kohus viitas VÕS § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1. Vaidlus puudub selles, et kirjalikku käenduslepingut kostjaga sõlmitud ei ole. Käenduslepingu sõlmimine on vormivaba, kuid juhul, kui käendatakse lepingust tulenevaid kohustusi, peab vastama lepingu vorm ka käenduslepingule (VÕS § 11 lõige 3). Kuna AdvS § 55 lõike 4 kohaselt on kliendilepingule muus ametiasutuses esindamiseks ettenähtud kirjalik vorm, siis tuli ka käendusleping sõlmida kirjalikus vormis. Seega on kostjaga sõlmitud suuline käendusleping vorminõude järgimata jätmise korral TsÜS § 83 lõike 2 kohaselt tühine. Kohus viitas VÕS § 144 lõikele 3. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja on 09.12.2014 arve nr 14654 hagejale tasunud. Kostja on kinnitanud, et ei ole sõlminud hagejaga
käsunduslepingut ega andnud mingeid käsundeid. Kostja garanteeris oma kohalolekuga tasu teenuste eest, millede maht määratleti 05.12.2014. Arve nr 15069 suhtes käendusleping ei kehti, kuna kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat põhivõlgniku kohustust arve nr 15069 tasumisega.
20.Garantii sätted antud juhul ei kohaldu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-08 kohaselt ei sõltu VÕS § 155 lõike 2 järgi garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. VÕS § 155 lõike 1 järgi, garantiist tulenev kohustus võetakse lepinguga, milles peab olema määratletud garantii sisu, kehtivus ja maht. Sarnaselt käendusega on ka garantii puhul tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik. Garandi ja võlausaldaja vahelise suhte aluseks on garantiileping. Garantiilepingu näol on sisuliselt tegemist abstraktse garandipoolse lubadusega täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) kindlasisuline kohustus. Garantii antakse teise isiku (põhivõlgniku) kohustuse tagamiseks võlausaldaja ees. Garantii on VÕS §-s 30 kirjeldatud võlatunnistuse eriline vorm. Võlgniku ülesandel ning võlgniku ja garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks tegutsev garant koostab kirjaliku dokumendi, milles on kajastatud tema poolt antava garantii tingimused (garantiidokument). Vaidlus puudub, et praegusel juhul ei ole väljastatud kirjalikku dokumenti. Apellatsioonkaebus
21.09.04.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus jättis kohaldamata TsÜS § 118 lõike 2; leidis ekslikult, et käsunduslepingut ei saa sõlmida kolmanda isiku kasuks ning asus üllatuslikele ja valedele seisukohtadele käenduse või garantii vorminõuete osas.
22.Kohus ei võtnud seisukohta selles, kas OA tuli antud juhul lugeda kostja esindajaks. OA esindas kostjat oma abikaasa, kostja juhatuse liikme JA teadmisel. Kostja ka tasus esimese temale adresseeritud arve. Seega oleks tulnud kohaldada TsÜS § 118 lõiget 2 (näiv volitus). Lisaks jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et käsunduslepingut ei saa sõlmida kolmanda isiku kasuks – selline seisukoht ei põhine seadusel ega kohtupraktikal. VÕS § 80 lubab sõlmida kolmanda isiku kasuks mistahes lepinguid.
23.Kohus tuvastas, et kostja käendas Nudal OÜ kohustusi, kuid leidis, et käendus on tühine. Esiteks on kohtu seisukoht üllatuslik. Kohtu analüüs põhineb VÕS § 11 lõikel 3 ja AdvS § 55 lõikel 4. Sellist käsitlust ei ole kostja menetluses kordagi kasutanud. Kostja väitis vaid, et käendus pidi olema kirjalik VÕS § 144 lõike 2 tõttu, kuna tegemist oli väidetavalt tarbijakäendusega. Teiseks on kohtu seisukoht ka ekslik. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 11 lõige 3 kohaldub vaid juhul, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna seadus aga sätestab käendusele (v.a tarbijakäendus) vormivabaduse, saab suuliselt käendada ka kirjalikku lepingut. Seejärel selgitab viidatud VÕS-i kommentaar garantii osas, et selle eesmärk on sissenõudmise lihtsustamine, mistõttu ei saa eeldada seadusandja tahet siduda seda põhilepingu vorminõuetega, kui seadusest selgelt ei tulene vastupidist. Sama loogika kohaldub hageja arvates ka käendusele.
24.Hagi oleks tulnud rahuldada ka garantii alusel. Kostja väitis, et tema andis Nudal OÜ kohustuse suhtes garantii, kuigi leidis, et seda ei saanud teha suuliselt. Kohus nõustus kostjaga, leides, et garantiisätted ei kohaldu, sest vaidlust ei ole, et praegusel juhul ei
ole väljastatud kirjalikku dokumenti, kuid ei viidanud ühelegi õigusnormile. Garantii on vormivaba. Isegi, kui käendus oleks eeldanud kirjalikku vormi VÕS § 11 lõike 3 kaudu, oleks hagi tulnud rahuldada garantii alusel, millele viidatud säte selgelt ei kohaldu. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 tuleb Harju Maakohtu 08.03.2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi õiguslikku põhjendust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.
27.Äriregistrist nähtuvalt on apellant kaebuse esitamise järgselt kustutatud äriregistrist 27.04.2018 seoses ühendamisega Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-ga. Ühendanud äriühingu näol on tegemist menetlusosalise üldõigusjärglasega TsMS § 209 lõike 1 kohaselt. Ringkonnakohus lubab apellandi üldõigusjärglasel astuda menetlusse.
28.Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käsunduslepingut ei saa sõlmida kolmanda isiku kasuks. Hageja on õigesti märkinud, et VÕS § 619 ei piira käsunduslepingu sisu selliselt, et lepingupooled ei või kokku leppida, et teenus osutatakse kolmanda isiku huvides. VÕS § 80 lubab sõlmida kolmanda isiku kasuks mistahes lepinguid. Seega vastav maakohtu seisukoht tuleb otsusest välja jätta. Samas ei oma eeltoodud seisukoht asja lahendamisel olulist tähendust, kuivõrd eelnevalt oli maakohus juba tuvastanud, et käsundusleping sõlmiti hageja ja Nudal OÜ vahel. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
29.Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale nõude aluseks olev arve nr 15069. Esmalt ei ole hageja tõendanud, et käsundusleping õigusteenuse osutamiseks sõlmiti hageja ja kostja vahel. Teiseks ei ole ka tõendatud, et kostja poolt arve nr 14654 tasumiseks antud garantii või käendus (kostja võttis 24.07.2017 menetlusdokumendis omaks garantii ja 02.02.2018 menetlusdokumendis käenduse) ulatuks ka edasistele arvetele. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja märkimine arvete adressaadina ei oma tähendust, kuna võlasuhte tekkimise aluseks on kas leping või seadus, aga mitte arve, mis eraldiseisvalt ei saa tekitada õigusi ega kohustusi. Õige ei ole kaebuse väide, et kohus ei võtnud seisukohta selles, kas OAt tuli antud juhul lugeda kostja esindajaks. Kohus leidis, et OA ei saanud lugeda kostja esindajaks, vaid kohtu hinnangul tegutses ta Nudal OÜ esindajana JA volitusel. Kolleegium nõustub maakohtuga, märkides kaebuses viidatud TsÜS § 118 lõike 2 kohaldamise osas täiendavalt, et hageja ei ole tõendanud, et OA-l oli kostja esindajana tahe sõlmida käsundusleping hagejaga. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest (t lk 23-26, 29-30, 71-90) nähtuvalt ei ole OA kordagi viidanud endale kui kostja esindajale – kirjade lõpuosas on märgitud üksnes „Olga“ ja enamustel juhtudel ka telefoninumber.
Ka e-postiaadressi (XXX) kaudu ei ole võimalik teda kostjaga seostada (äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole tegemist kummagi äriühingu kehtiva epostiaadressiga; kõnealune aadress oli registreeritud Nudal OÜ nimel kuni 17.07.2012). Kuivõrd teenust telliti Nudal OÜ esindamiseks, võis kirjavahetusest lähtuvalt hageja OA pigem pidada Nudal OÜ esindajaks, nagu maakohus ka tuvastas. Nudal OÜ esindamiseks on hagejale väljastatud ka volikiri (t lk 69). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudus hagejal alus käsitleda OA kostja esindajana. Hageja ei ole ka selgitanud, millest lähtuvalt tekkis tal mõistlik eeldus pidada OA just kostja, aga mitte Nudal OÜ esindajaks. JA, kelle kaudu hageja vastava seose tuletas, on mõlema äriühingu ainuosanik ja oli ka mõlema äriühingu juhatuse liige vaidlusaluse õigusteenuse tellimise ajal. Eelnevast tulenevalt puudub alus TsÜS § 118 lõike 2 kohaldamiseks.
30.Kaebuses on ka leitud, et kohtu poolt käenduslepingu tühisuse seisukohale asumine on üllatuslik ja ekslik. Samuti, et hagi oleks tulnud rahuldada ka garantii alusel. Vastavalt TsMS § 436 lõikele 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuivõrd kostja tõi esile käenduslepingu tühisuse, tuli kohtul sellele vastuväitele anda õiguslik hinnang ning seejuures kohaldab kohus õigust ise. Seega ei oma tähendust, millistele sätetele kostja käenduslepingu tühisuse väite esitamisel tugines. Vastuseks kaebajale märgib kolleegium, et isegi, kui käendus- ja/või garantiilepingu võis antud juhul sõlmida suulises vormis, ei ole hageja tõendanud nõude aluseks oleva arve osas vastava tehingu sõlmimist. Nii käenduse kui garantii puhul peab olema selge, millise konkreetse kohustuse täitmiseks see antud on. Kostja on menetluses väljendanud, et võtab omaks käenduse/garantii andmise õigusteenuse, mis määratleti 05.12.2014 konsultatsioonil (s.o arve nr 14654), tasumiseks. Pooltel puudub vaidlus, et kõnealusel konsultatsioonil paluti väljastada arve kokkulepitud õigusteenuse eest kostjale. Hageja leiab, et kui kostja vastutab käendaja või garandina, vastutab ta kõigi hageja esitatud arvete eest. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Edasise teenuse osas puudub alus eeldada, et kostja antud käendus/garantii laieneks ka järgmisele arvele. Hageja ei ole oma vastupidist seisukohta põhjendanud. Kuivõrd hageja tugineb (alternatiivselt) käendus- või garantiilepingu sõlmimisele, tuleb hagejal tõendada, et kostja antud käendus/garantii laienes ka edasistele teenustele. Kolleegiumi hinnangul hageja seda teinud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt jätkus peale 05.12.2014 konsultatsiooni e-kirjavahetus hageja ja OA vahel. Hageja ei ole tõendanud, et peale 05.12.2014 konsultatsiooni toimunud suhtlusest nähtuks OA tahe anda kostja nimel (täiendav) garantii või käendus. Kuivõrd mistahes kirjalikud lepingud poolte vahel puuduvad, ei saa nõustuda hagejaga, et kostja poolt 05.12.2014 konsultatsioonil arve nr 14654 tasumiseks antud garantii/käendus ulatus ka edasistele arvetele.
31.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
32.TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.