Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-120349
Tsiviilasi
Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu hagi Aino Sidorova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 920 eurot 46 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aino Sidorova apellatsioonkaebus
Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Aino Sidorova (isikukood XXX) Vastustaja (hageja): Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (registrikood 80008275), lepinguline esindaja Margus Saulep
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas ja mõista Aino Sidorovalt Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks välja 920,46 eurot, jättes resolutsioonist välja kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite rahuldamise otsustuse. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
3.2.Mõista Aino Sidorovalt Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks välja 920,46 eurot.
3.3.Jätta Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu menetluskulud 75 % ulatuses Aino Sidorova kanda ja Aino Sidorova menetluskulud 25 % ulatuses Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda.
3.4.Rahuldada Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt summas 1029,97 eurot. Mõista Aino Sidorovalt Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks välja 75% nimetatud kuludest, s.o. 772,48 eurot. Ülejäänud osas jätta Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu menetluskulud tema enda kanda.
3.5.Välja mõista Aino Sidorovalt Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks menetluskuludelt 772,48 eurot viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.6.Jätta rahuldamata Aino Sidorova taotlus tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.Jätta Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus 75 % ulatuses Aino Sidorova kanda ning 25 % ulatuses Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda.
5.Jätta Aino Sidorova menetluskulud ringkonnakohtus 25 % ulatuses Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kanda ja 75% ulatuses Aino Sidorova kanda.
6.Lugeda Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 315 eurot, millest välja mõista Aino Sidorovalt Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks 236, 25 eurot. Lugeda Aino Sidorova põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 175 eurot, millest välja mõista Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistult Aino Sidorova kasuks 43, 75 eurot.
7.Tasaarvestada poolte nõuded menetluskulude osas ning välja mõista Aino Sidorovalt menetluskuluna ringkonnakohtus Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu kasuks 192, 50 eurot ning viivis menetluskuludelt käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tapa vald, Tapa linn, XXX korteriühistu (hageja) esitas 12. septembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aino Sidorovalt (kostja) võlgnevuse 1220 eurot 46 senti saamiseks. Seoses nõudele esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine
hagimenetluse korras. Hageja esitas 8. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1220 eurot 46 senti. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Tapa linn, XXX korteri nr X omanik. Hageja on edastanud kostjale regulaarselt majandamiskulude arveid, mis hõlmavad hooldust, remonti, vett, antenni hooldust, üldelektrit, prügivedu, varakindlustust ja kütet. Alates 1. augustist 2013 on kostja tasunud majandamiskulude arveid osaliselt ning 1. novembri 2016 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1220 eurot 46 senti. Kostja on esitanud hagejale erinevaid pretensioone, mis ei anna alust majandamiskulude tasumata jätmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole kostjal hageja ees kunagi võlgnevust olnud. Kostja korter on alaköetud ning selle seinad ja lagi hallitavad alakütmise ja veeuputuste tõttu. Kostja soojustas iseseisvalt korteri pööningu ja esitas hagejale nõude summas 300 eurot, mis koosneb kuludest transpordile ja soojustustöödele. Kostja oli sunnitud korterisse paigaldama soojapuhuri hinnaga 1300 eurot, millele lisanduvad elektrikütte kulud. Hageja juhatuse liikmed tõstsid ebaseaduslikult enda tasu ja remonditasu. Hageja ei ole tasutud majandamiskulusid kasutanud sihtotstarbeliselt. Elamus remonti ei tehta ning remonditasu arvelt makstakse korterite kütte- ja veekulude võlgnevusi. Hageja jättis pööningul tilkuva õhutuskraani avatuks ja uputas kostja korteri üle, kuid ei ole kostjale kompenseerinud veeuputuse kõrvaldamise kulusid. Kostja tasaarvestab enda nõuded, mis koosnevad pööningu soojustamisest summas 300 eurot, soojapuhuri maksumusest summas 1300 eurot ning veeuputuse kõrvaldamise kuludest summas 300 eurot, hageja nõudega. Viivisenõue on ebaseaduslik. Hageja nõue on aegunud.
3.Hageja selgitas 14. novembri 2017 kohtuistungil, et hageja juhatus otsustas kostjale hüvitada seoses veeuputusega tekkinud kahju summas 300 eurot. Kuna kostja on vaielnud hagile vastu, otsustas hageja, et kostjale makstakse kahjuhüvitis välja, kui ta on oma võlgnevuse tasunud või tehakse tasaarvestus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 18. aprilli 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1220 eurot 46 senti. Maakohus rahuldas kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite summas 300 eurot ning luges poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarevestuse tulemusel lõppenuks. Maakohus jättis hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja nõue kostja vastu leidnud tõendamist ning kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited hagile ei ole arusaadavalt põhjendatud ega tõendatud. Kostja on toonud välja, et soovib tasaarvestada endale tekkinud kahju hageja nõudega. Maakohtu hinnangul on tegemist protsessuaalse tasaarvestuse avaldusega. Maakohus leidis, et kostja arvutuskäik tekkinud kahju ja tasaarvestamisele kuuluva summa osas ei ole jälgitav. Kostja on erinevates menetlusdokumentides toonud välja erinevaid summasid. Kostja ei ole tasaarvestuse tegemiseks esitanud selget nõude suurust ning kohtul ei ole asja materjalide põhjal võimalik summat ise kindlaks teha. Maakohus leidis, et kostjale veeuputuse tõttu tekkinud kahju summas 300 eurot, mille hüvitamise kostjale on hageja otsustanud, kuulub seoses omaksvõtuga rahuldamisele. Kostja tasaarvestuse vastuväide kuulub seega 300 euro ulatuses rahuldamisele. Maakohus märkis, et kostja esitatud arvete ajalugu kajastab samu andmeid, mida hageja on esitanud koos hagiavaldusega. Maakohus jättis kostja esitatud fotod arvestamata, kuna kostja ei ole märkinud, mida ta nendega tõendada soovib.
Maakohus asus seisukohale, et hageja on oma nõude kujunemist piisavalt tõendanud, mistõttu puudub vajadus nõuda hagejalt kostja taotluse alusel välja täiendavaid tõendeid nõude kohta. Kui kostja esitas hagejale maksekviitungid, tulnuks tal need oma väidete tõendamiseks ise kohtule esitada. Kohus saab koguda vaid selliseid tõendeid, mida pool ise esitada ei saa. Maakohus märkis, et kostja on lisaks taotlenud hagejalt ja tema esindajalt õigusabi kulutuste, kümnete avalduste, selgituste, taotluste ja tõendite väljanõudmist. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid dokumente ta välja nõuab, ei ole kohtul võimalik tõendeid välja nõuda. Maakohus märkis, et kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, mitte vastuhagi, mistõttu ei saa kohus hageja muid nõudeid lahendada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. aprilli 2018 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega või tasaarvestada kostja nõuded hageja nõudega. Alternatiivselt palub kostja jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole kostja kunagi hagejale võlgu olnud. Maakohus ei ole pooli võrdselt kohelnud, kuna on lükanud tagasi või jätnud tähelepanuta ja hindamata kõik kostja taotlused, selgitused ja tõendid ning ka menetluskulude nimekirja. Arvestatud ei ole tasutud kindlustusmakseid ja veeuputuse kompenseerimist. Maakohus on rahuldanud hagi täies ulatuses ja mõistnud kostjalt välja 1220 eurot 46 senti, kuid on rahuldanud tasaarvestuse vastuväite 300 euro ulatuses. Kohtuotsuse resolutsioonis see ei kajastu. Hageja esindajal oli käsil mitu analoogset menetlust, mis olid kohtunik M. Rootsi menetluses ja kus hagi oli esitatud Tapa, XXX korteriomanike vastu. Hageja esindaja esitas nendes menetlustes tehtud menetlustoimingute eest arved käesolevas menetluses. Maakohus on valesti kindlaksmääranud riigilõivu ja muude menetluskulude suuruse. Maakohus on leidnud, et kuna kostjal puudus esindaja, puudusid tal ka menetluskulud. Selline hinnang on arusaamatu ja põhjendamata. Kostja menetluskulud ei ole sugugi väiksemad kui hageja omad. Kostja on esitanud vastuseid, vastuväiteid, taotlusi ja põhjendusi. Maakohtu otsuses ei ole kajastatud Riigikohtu 11. detsembri 2013 lahendit tsiviilasjas nr 3-21-129-13. Maakohtu otsuses on valesti määratud, põhjendamata ja tõendamata põhivõla ja viiviste summad. Arvesse ei ole võetud hageja valduses olevaid ettemaksu kviitungeid. Maakohtu otsus ei kajasta haginõude aegumist. Hageja nõudest on aegunud 630 eurot 54 senti ning iga kuu aegub täiendavaid summasid. Maakohus on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Võlgnevusest tuleb maha arvata veeuputusega kaasnenud kahjud, pööningu soojustamise kulud ning viivised. Viivised on ebaseaduslikud. Kostja tehtud kulutused (pööningu soojustamine 300 eurot, veeuputuse kõrvaldamine 300 eurot, elektrikütte kulud 100 eurot, soojapuhur 1300 eurot, alakütmise võlgnevus 200 eurot, võlgades korterite kulude tasumine 438 eurot, juhatuse palgatõusud 11-200 eurot) on üle kahe korra suuremad, kui hageja nõue. Kostja on tõendanud kahju tekkimist. Kui hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, taotleb kostja endale tekitatud moraalse ja materiaalse kahju väljamõistmist summas 1000 eurot koos õigusabi kulutustega.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 920,46 eurot, jättes resolutsioonist välja kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite rahuldamise otsustuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Täiendada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1220,46 eurot, samas rahuldas maakohus otsuse resolutsiooniga ka kostja tasaarvestuse vastuväite 300 euro ulatuses. Hageja menetluskulud jättis maakohus 75 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25 % ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskuluna välja 772,48 eurot. Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist (kaebuse p 5.1, 6.1). Kostja taotleb hageja nõude tasaarvestust, ei nõustu riigilõiv ja viivise summaga (kaebuse p 5.3). Kostja heidab maakohtule ette aegumise temaatika mittekajastamist (kaebuse p 3.10), samuti kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa vastuolu kostjalt hageja kasuks välja mõistetava summa osas (kaebuse p 2.3).
9.Kostja esitas maakohtule aegumise vastuväite 27. detsembri 2017 menetlusdokumendis, milles ta põhjendab kompromissi mittesaavutamist (I kd lk 149). Maakohtule jäi sellisel viisil esitatud aegumise vastuväide tähelepanuta, vastuväite kohta ei ole seisukohta maakohtu menetluses avaldanud ka hageja. Kostja leiab, et aegunud on hageja nõue 511,21 euro ulatuses. Rohkem ei ole kostja oma vastuväidet põhjendanud, sh puuduvad selles osas täiendavad seisukohad ka apellatsioonkaebuses. Riigikohus on 14. veebruari 2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11 (p 11) asunud seisukohale, et majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Korteriühistu põhikirjaga on praegusel juhul lepitud kokku ühiste kulude jaotamises selliselt, et korteriühistu liikmed peavad tasuma kulude eest perioodiliselt (iga kuu) (hageja põhikirja p-d 70 ja 71). Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja on esitanud ülevaate võla kujunemisest (I kd tl-d 26-27). Võlg tekkis 2013. aasta augustis, hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12. septembril 2016. 2013. aastal tekkinud majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 154 lg 1 alusel 1. jaanuaril 2014 ning peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Hageja nõue ei ole seega aegunud.
10.Ringkonnakohus peab põhjendatuks kostja apellatsioonkaebuse etteheiteid kohtuotsuse resolutsiooni ebaselguse osas. Maakohtu otsusest ei nähtu selgelt, millise rahasumma on maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistnud Kuigi maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et ta rahuldab hagi täielikult, ei ole selline kohtu seisukoht kooskõlas kohtuotsuse põhjendustega. Rahuldades osaliselt kostja
tasaarvestuse vastuväite tuli maakohtul teha kohtuotsuse põhjendavas osas vastavas ulatuses tasaarvestus. Seetõttu on võimalik üksnes hagi osaline rahuldamine 920,46 euro ulatuses. Menetluskulude jaotise kindlaksmääramisel ongi maakohus lähtunud asjaolust, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta menetluslik otsustus tasaarvestuse vastuväite rahuldamise osas. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kajastatakse kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuete tasaarvestamine üksnes juhul, kui mõlemad pooled on esitanud vastavad nõuded (hagid). Käesoleval juhul nimetatud regulatsioon ei kohaldu, kuna kostja ei esitanud mitte eraldi nõuet vaid tasaarvestuse vastuväite.
11.Iseenesest on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole käsitlenud tema vastuväiteid viiviste osas. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kas kostjalt väljamõistetud rahasumma sisaldab viiviseid või mitte. Ka hagiavalduses ei käsitle hageja viivisenõuet, viidates üksnes raamatupidamislikule koondülevaatele võlgnevuse kujunemisest, mis on esitatud hagiavalduse lisas nr 4 (I kd lk 26-27). Samale arvestusele viitab maakohus otsuse põhjendustes. Arvestusest nähtub, et hageja on perioodil august 2013 - oktoober 2016 arvestanud täitmata kohustuselt viivist 0, 07 % tasumata summalt eelmisel kuul, esitatud on ka viivise arvestus. Viivise määr on kooskõlas korteriühistu põhikirja p-s 4.2.7 sätestatuga. Hageja maakohtus esitatud vastuväidetest on võimalik aru saada, et hageja ei nõustu hageja tegevusega viiviste arvestamisel. Arvestusest nähtub, et hageja on kostja igakuulisest (osalisest) maksest alati kõigepealt maha arvestanud viivise. Selline hageja tegevus on olnud kooskõlas VÕS § 88 lg-s 8 sätestatuga. Seetõttu seisuga 1. november 2016 kostjal viivise osas võlgnevus puudus ning hagejal puudus alus nõuda hagis viivise väljamõistmist. Hageja ei ole taotlenud ka viivis väljamõistmist kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud rahasummalt ning maakohus ei ole ka sellist otsust teinud. Kostja väide kaebuse p-s 3.10, et hageja nõue sisaldab viiviseid summas 540,69 eurot ei vasta tegelikkusele.
12.Ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole aluseks maakohtu otsuse muutmisele. Kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriomandi seaduse § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandmise kulutuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal on täitmata kohustusi, mida ei ole võimalik ka tasaarvestada kostja nõuetega. Kostja on vaidlusalusel perioodil täitnud oma korteriomaniku kohustusi osaliselt. Asjaolu, et kostja ei ole rahul korteri sisetemperatuuriga, korteriühistu juhatuse liikmete tegevusega jms ei anna alust jätta majandamiskulud osaliselt tasumata ja hagi rahuldamata. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arvete aluseks olevaid korteriühistu otsuseid. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega kostja täitmata kohustuse osas ei pea ringkonnakohus kõiki neid põhjendusi oma otsuses kordama. Apellant ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tasunud hagejale rohkem, kui hageja on hagiavalduses ja selles lisas nr 4 näidanud. Mistõttu ei vasta tegelikkusele kostja väide, et ta on talle seisuga 30. september 2016 esitatud arved tasunud ja oma kohustused täitnud.
13.Kostja ei ole rahul ka ulatusega, milles maakohus arvestas tema tasaarvestuse vastuväitega. Maakohtus esitas kostja tasaarvestuse vastuväite 1900 euro ulatuses, sh transpordi- ja soojustustööd 300 eurot, üleujutusega tekitatud kahju 300 eurot ja soojapuhuri maksumus 1300 eurot. Apellatsioonkaebuses avaldab kostja oma tasaarvestuse vastuväite suurusena 2600 eurot ilma viivisteta (kaebuse p A 1). Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et välja arvatud üleujutusega tekitatud kahju 300 eurot , ei ole kostja esitanud tasaarvestuse tegemiseks piisavalt selget nõuet ja asja materjalide alusel ei ole kohtul võimalik summat endal kindlaks teha. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja poolt nimetatud kulutused ei anna kostjale õigust teenuse eest mitte maksta. Kuni 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriomandi seaduse § 15 lg 2 kohaselt oli korteriomanikul küll endal õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ja ta
võib sellised kulud teistelt korteriomanikelt välja nõuda, kuid kostja ei ole tõendanud seda, et tema poolt tehtud kulutusi saaks seostada asja säilitamiseks vajalike kulutustega.
14.Maakohus luges põhjendatud menetluskuluks hagilt tasutud riigilõivu 200 eurot. Vastavalt riigilõivu seaduse lisale 1 tuleb hagihinnalt 1001-1500 eurot tasuda lõivuna 200 eurot, mille hageja on tasunud (I kd lk 40-41). Seega on maakohtu otsus selles osas õige.
15.Kuigi kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, puudutab see siiski üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust, mistõttu ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Maakohus on põhjendatult jätnud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata, sest asjakohased kulutused kostjal maakohtu menetluses puudusid. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (I kd lk 193-194) kohaselt koosnesid kostja menetluskulud eelkõige õigusabikuludest, samas on põhjendatud maakohtu seisukoht, et TsMS § 218 lg 1 nõuetele vastav esindaja kostjal menetluses puudus. Küttekulud ei saa kuuluda menetluskulude hulka. TsMS 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel tuleb ka ringkonnakohtus poolte menetluskulud jaotada apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu maakohtuga samas proportsioonis, st 75% hageja menetluskulusid jääb kostja kanda ja 25 % hageja enda kanda. Kostja põhjendatud menetluskuludest jääb 25 % hageja kanda ning 75% kostja enda kanda. Kostja põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtus on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv l75 eurot. Muud põhjendatud menetluskulud kostjal puuduvad. Hagejalt tuleb välja mõista menetluskuluna kostja kasuks 25% 175 eurost, st 43,75 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus õigusabikulud 360 eurot (4h hinnaga 90 eurot/h, ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub, et arvestades apellatsioonkaebuse pikkust 15 lehekülge ja stiili (kaebaja nõue ning põhjendused on ebaselgelt formuleeritud), on hageja õigusabikulu suurus dokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele põhjendatud. Tartu ringkonnakohtu kolme korraldava määrusega tutvumine eraldi kulutust õigusabile ei eelda ning see kulu peab olema hõlmatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamise kuluga. Seetõttu tuleb hageja õigusabikulu suurust vähendada 45 euro võrra ning tema põhjendatud õigusabikulu suuruseks on 315 eurot, millest tuleb kostjalt välja mõista 75 % ehk 236,25 eurot. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte kohustused menetluskulude osas kattuvas ulatuses ja lõplikult tuleb kostjalt menetluskuluna ringkonnakohtus välja mõista hageja kasuks 236, 2543, 75 = 192,50 eurot.
16.Kostja on esitanud pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist uusi tõendeid, mille esitamist ei ole kostja kohtule mõistetavalt põhjendanud. Ringkonnakohus jätab tõendid ja taotlused kui hilinenult esitatud tähelepanuta.
17.Kohtumenetluse ajal, 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Arvestades Riigikohtu seisukohti 14. novembri 2018 kohtuotsuses (tsiviilasi nr 2-12-24747) peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada käesolev asi lõpuni hagimenetluses. Seadusandja ei ole sätestanud üleminekusätteid juhuks, kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb edaspidi lahendada hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas olukorras võimalik analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust,
mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Ka praegusel juhul võib asja lõpuni vaadata hagimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.