Korteriühistu Ülesõidu 5a hagiavaldus A S vastu 1220,46 euro nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Korteriühistu Ülesõidu 5a (reg. nr. 80008275); asukoht: Ülesõidu 5a, Tapa Hageja lepinguline esindaja: Margus Saulep, Eesti Korteriühistuste Liit; e-post: [email protected] Kostja: A S (ik. xxxx); elukoht: xxxx, e-post: xxxx
Hagi hind
1220,46 eurot
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi täies ulatuses. Mõista kostjalt A Slt hageja KÜ Ülesõidu 5a kasuks välja 1220,46 eurot. Rahuldada kostja protsessuaalne tasaarvestuse vastuväide summas 300.- eurot hageja nõudele ning lugeda poolte nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lõppenuks. Jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o summas 1029,97 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 75% nimetatud kuludest, s.o 772,48 eurot. Ülejäänud osas jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludelt 772,48 eurolt viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Jätta rahuldamata kindlaksmääramiseks.
kostja
taotlus
tema
menetluskulude
rahaliseks
Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus summas 1220,46 eurot.
2.Lääne-Virumaal Tapa linnas aadressil Ülesõidu tn 5a asuvat kinnisasja majandab Korteriühistu Ülesõidu 5a (registrisse kantud 12.06.1997.a.). Kostja on xxxx korteriomandi number xxxx omanik. Kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 21.12.2004.a. Hageja on korteriomanikele, sh kostjale edastanud regulaarselt majandamiskulude arveid. Hageja arvetel on välja toodud kululiigid, mida on korteriomanikud kohustatud tasuma. Kostjale esitatud hõlmavad kululiike: hooldus, remont, vesi, antenni hooldus, üldelekter, prügivedu, varakindlustus, küte. Kostja maksedistsipliini rikkumised algasid 01.08.2013.a. Antud ajast on kostja täitnud hageja nõudeid osaliselt. 01.11.2016.a. seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 1220,46 eurot. Kostja on esitanud hagejale erinevaid pretensioone. Kostja ei ole rahul korteri sisetemperatuuriga, korteriühistu juhatuse liikme tasustamisega, raamatupidamisprogrammi soetamisega jne. Kostja leiab, et hageja on hoopis talle võlgu. Hageja on arvamusel, et kostja vastuväiteid ei anna alust majandamiskulusid mitte tasuda või teha seda hageja nõuetest väiksemas ulatuses.
3.Hageja selgitas kohtuistungil, et korteriühistu juhatus otsustas hüvitada kostjale seoses veeuputusega tekitatud kahju summas 300.- eurot. Kuna kostja on vaidlustanud hagi, siis hageja otsustas, et kostjale makstakse summa välja, kui ta on oma võlgnevuse maksnud või tehakse tasaarvestus. Hageja leidis, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit.
II Kostja seisukohad.
4.Kostja hageja võlanõuet ei tunnista. Vaidlusalused remondi- ja hooldustasud on kostja poolt tasaarveldatud, kuid hageja neid ei tunnista. Kostja esitab nende kohta tasaarvestuse vastuväite. A Sl pole kunagi olnud korterivõlga KÜ ees. Hageja võlanõuded on põhjendamata ja tõestamata. Regulaarset maksete laekumist kinnitavad kõik maksekviitungid. Sellest tulenevalt on hageja poolt määratud viivised õigustühised. Hageja ise tunnistab, et kostja on pidevalt kurtnud korteri madala sisetemperatuuri osas (alla 18 kraadi). Kostja korter on alaköetud ning seinad ja lagi hallitavad üleuputuste ja alakütmise tõttu. Selle kohta esitas kostja mitmete aastate jooksul avaldusi korteri alakütmisest. Kostja soojustas korteri lakapealse ja esitas hagejale maksenõude koos transpordi ja soojustustöödega summas 300 eurot. Hallituste vältimiseks oli sunnitud paigaldama soojapuhuri maksumusega 1300 eurot, millele lisanduvad elektrikütte kulud. Hageja pole tänase päevani tasaarveldust teinud. Kostja on mitmed korrad pöördunud KÜ poole vaidlusaluse korteri alakütmise, hallitamiste ja korteriühistu esimehe poolt üleuputuse osas. Hageja on neid avaldusi eiranud. Hageja on remondirahade arvelt katnud võlgades 8 korteri kütte- ja veekulusid 25 000 euro ulatuses. Sellest summast 1/56, ehk 450 eurot on kostja S poolt võlgade katteks väljamakstud summa. Hageja esindajad tõstsid ebaseaduslikult, ilma korteriühistu liikmete kvoorumita, endale palka ja remonditasu. A S on tasunud oma KÜ arveid regulaarselt, arvestades tasaarveldust kütmata, soojustamata ja hallitanud korteri eest.
5.Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt on tema korter alaköetud, temperatuur oli alla 18 kraadi, seinad ja lagi hallitavad üleuputuste ja alakütmise tõttu, viiest küljest: lakapealne, välissein, koridori sein; alumisel ja külgmisel korteril on keskkütte radiaatorid välja lõigatud. Selle kohta on kostja esitanud KÜ juhatusele mitmete aastate jooksul avaldusi. Kostja soojustas iseseisvalt korteri lakapealse ja esitas avaldajale maksenõude koos transpordi ja soojustustöödega summas 300 eurot. Hallituste vältimiseks oli kostja sunnitud paigaldama soojapuhuri maksumusega 1300 eurot, millele lisanduvad elektrikütte kulud. KÜ juhatus kasutas ebaseaduslikult remondi-ja hoolduskulusid, summas 25 000 eurot, kaheksa võlgades korterite kütte võlgade ja vee puudujääkide katteks. Sellest summast 1/56 ehk ligi 450 eurot on S poolt väljamakstud remondi- ja hooldustasud. Kostja esitas KÜ juhatusele maksekviitungid summas 300 eurot ja 1 300 eurot, kuid hageja pole arveid tasaarveldanud. Lisaks jättis KÜ esimees laka peal tilkuva õhutuskraani avatuks ja uputas korteri üle. Hageja pildistas üleuputuse tagajärgi. Kahju 300 eurot, remondikulu. Seega tasaarvestatav summa on: 300+1 300+300= 1 900 (eurot).
6.Kostja viitab nõudele vastu vaieldes põhikirja punktile 4, mille kohaselt on ühistu liikmel õigus teha korteriomandi ja selle mõtteliste osade säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta, kui ühistu ei täida oma kohustusi ja nõuda teistelt korteriomanikelt mõtteliste osade korrashoiuks tehtud kulutuste proportsionaalset
hüvitamist; nõuda tema korteriomandis toimunud mõtteliste osade korrashoiuga seotud kahjude hüvitamist; nõuda teistelt korteriomandi omanikelt, et elamu ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomanike huvidega. Nimetatud korteriühistu täitmata kohustuste hüvitamist perioodi eest 2013.a. kuni 2015.a. septembrini hageja nõuabki. Samuti kaaskorterite keskkütte taastamist krt.nr. xxx ja xxxx. vastavalt KÜ põhikirja punktile 4.1.7. Kostja kulutused ja viivised on tunduvalt suuremad kui hagejal, oma tegemata jätmiste eest. Tegelik tasaarveldus summa oli 26 kuu eest 744,55 eurot. (Arvestatud aga 977,55 eurot.) Sellest 511,21 eurot (arvestatud 603,38) on tänaseks päevaks aegunud. Ülejäänud alles jäänud 233,34 eurot ja geomeetrilises progressioonis arvestatud viivised moodustavad (1220,46 kohtunõue). Tasaarveldus algas juulist 2013, kui KÜ ei kompenseerinud oma tegematajätmisi (lakapealse soojustamist) ja alustas viiviste lugemist. Hageja esindaja väidab põhinõudeks 1038,86 eurot ja viivisteks 206,38 eurot. Sellised summad pole kusagil tõendatud ja laekumiste ajalugudes kajastatud. III Kohtu seisukoht ja põhjendused.
7.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja tasaarvestuse avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale kuulub korter nr xxxx (tl 24), kus on moodustatud Korteriühistu Ülesõidu 5a (tl 23)
9.Hageja esitas kohtule tõendina kostjale esitatud arve nr 161048A maksetähtajaga 25.10.2016.a. summas 1288,33 eurot, milles on kululiikideks märgitud hooldus, remont, vesi, üldelekter, prügivedu ja varakindlustus (tl 25). Samuti esitas hageja ülevaate võlgnevusest (tl 26-27), kust nähtub kostja võlgnevuse suuruse kujunemine. Hageja esitas kohtule ka korteriühistu põhikirja (tl 30-39). Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liikmel kohustus tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt väljastatud arvel kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, sooja vee energia, prügivedu, elamu remondifond, halduskulud, koristus, üldvesi, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond, küte. Nõude tekkimise ajal kehtinud KÜS (Korteriühistuseadus) § 151 lg 1 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Nõude tekkimise ajal kehtinud KOS (Korteriomandiseadus) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS (Võlaõigusseadus) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on esitatud tõenditega tõendamist leidnud ning kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited ei ole kohtu hinnangul arusaadavad põhjendatud ega tõendatud.
10.Hageja esitas kohtule kostja vastuse hagejale (tl 28-29), milles kostja leiab mh, et on regulaarselt ja õigeaegselt tasunud kommunaalmakseid, mingeid võlgnevusi tal pole. Kostja on vastuses loetlenud summad, mille hageja talle võlgneb. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tasunud talle esitatud korteriühistu arveid täies ulatuses. Kostja ei ole ka välja toonud, et oleks vaidlustanud arvete esitamise aluseks olevaid korteriühistu otsuseid. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele.
11.Kostja on välja toonud, et soovib tasaarvestada temal tekkinud kahju korteriühistu nõudega. Kohtu hinnangul on tegemist protsessuaalse tasaarvestuse avaldusega. Kohus leiab, et kostja arvutuskäik (tl 59) temal tekkinud kahju ja seega tasaarvestamisele kuuluva summa kindlakstegemiseks ei ole jälgitav. Kostja on erinevates dokumentides toonud välja erinevaid summasid, nt viimases vastuses nõuab kostja 1000.- euro hüvitamist, sh moraalne ja materiaalne kahju. Samas vastuses hagiavaldusele avaldas kostja, et tasaarvestatavaks summaks on 1900.- eurot. Kostja ei ole esitanud tasaarvestuse tegemiseks selget nõude suurust, samuti pole kohtul olemasoleva materjali põhjal võimalik summat endal kindlaks teha. Kohus leiab, et veeuputusega kostjale tekkinud kahju summas 300.- eurot, mille hüvitamise kostjale hageja otsustanud on, kuulub seoses hageja omaksvõtuga rahuldamisele. Seega 300.- euro ulatuses kuulub tasaarvestuse vastuväide rahuldamisele.
12.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud arvete ajalugu (tl 61-64) kajastab samu andmeid, mida hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud ülevaade võlgnevuse kujunemisest. Kostja on esitanud fotod (tl 85-86, samuti tl 116-117), kuid ei ole märkinud, mida nendega tõendada soovib, mistõttu jätab kohus nendega arvestamata.
13.Kostja on esitanud taotlused tõendite kogumiseks, s.o palunud hagejalt välja nõuda kõik tõendusmaterjalid-dokumendid, mis kinnitavad A S regulaarset arvete tasumist ja viiviste väljamõeldist; samuti kostja poolt esitatud maksekviitungid (kulutused lae soojustamiseks, ning soojapuhuri paigaldamine) ja avaldus tasaarvelduseks. Kostja palus hagejalt välja nõuda kõik arveldusarved ajavahemikus 1.08.2013 kuni 21.09.2016.a, mis tõendavad regulaarset arvete tasumist ja viiviste väljamõeldist. Veel palus kostja välja nõuda nõude aluseks olevad dokumendid ja nende kinnitus makselehtedel, mis tõendaks võlanõude põhjendatust.
Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet ja nõude kujunemist piisavalt tõendanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks selle kohta täiendavalt tõendeid välja nõuda. Kohus leiab, et kui kostja esitas hagejale maksekviitungid, tulnuks tal need oma väidete tõendamiseks ise kohtule esitada. Kohus saab koguda vaid selliseid tõendeid, mida pool ise esitada ei saa.
14.Lisaks on kostja taotlenud hagejalt ja tema esindajalt õigusabi kulutuste; kümnete avalduste, selgituste, taotluste, tõendite ja suuliste õigusabi kulutuste väljanõudmist. Kostja taotleb hagejalt ja tema esindajalt kostjale tekitatud moraalsete, materiaalsete ja rahaliste kulutuste väljanõudmist summas: 1 000 eurot koos õigusabi kulutustega. Kohus leiab, et kohtul ei ole võimalik nõuda välja tõendeid, kui taotleja pole välja toonud, milliste konkreetsete dokumentide väljanõudmist nõutakse. Samuti pole kostja välja toonud, milles seisneb temal tekkinud moraalne kahju. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, kuid mitte vastuhagi, mistõttu ei saa kohus kostja muid nõudeid lahendada. Tasaarvestuse vastuväidet ei saa esitada nõuetele, mida ei saa maksma panna vastuväitena. Muu hulgas ei oma käesolevas asjas tähtsust ühistu juhatuse liikmete tasude küsimus.
15.Kohus leiab, et kuigi hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jaotada protsentuaalselt, kuna rahuldamisele kuulub osaliselt ka kostjapoolne protsessuaalne vastuväide. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Kohus lähtub menetluskulude jaotuse määramisel sellest, et hageja nõue kuulub küll rahuldamisele, kuid samas ka tasaarvestamisele kostja nõudega, mis moodustab hageja nõudest ümardatuna 25%.
16.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200.- eurot, lisaks õigusabikulu 922,50 eurot ning esindaja sõidukulu 19,97 eurot, kokku 1142,47 eurot. Kohus on seisukohal, et taotlus riigilõivu ja sõidukulu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Samas ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu toimingute tegemiseks täies ulatuses põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus vähendab hageja esindaja ajakulu 1,5 tundi kostja kohtusse esitatud dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 tunni võrra ja leiab, et toimingu põhjendatud ajakulu on 1 tund, tunnihinnaga 90 eurot. Samuti vähendab kohus hageja esindaja poolt 26.01.2017.a. vastuse koostamise ajakulu. Vastus on sisuliselt 3-l lehel ning kohus peab selle koostamise mõistlikuks ajakuluks 3 tundi, vähendades ajakulu 0,25 tunni võrra. Samuti vähendab kohus kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ühelt tunnilt poolele tunnile, kuna hageja esindaja on eelnevalt menetluses esitatud dokumendid läbi töötanud ja puudub vajadus materjali korduvaks läbitöötamiseks sellise ajakuluga.
Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu kokku 1 h 15 min võrra ehk 112,50 euro võrra arvestades tunnihinnaks 90 eurot. Kokku on hageja õigusabi kulu põhjendatud summas 810 eurot, millele lisandub riigilõiv 200 eurot ja sõidukulu 19,97 eurot, kokku 1029,97 eurot. Sellest 75% ehk 772,48 eurot jääb kostja kanda. Ülejäänud kulu jääb hageja enda kanda. Hageja palub märkida, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kostja menetluskuludeks on tema poolt esitatud nimekirja kohaselt kulud õigusabile, mh konsultatsioon ja vastuste koostamine. Kohus märgib, et kostjal ei ole käesolevas menetluses olnud nõuetekohast lepingulist esindajat, kes vastaks TsMS § 218 lõikes 1 sätestatule. Hageja ei ole tõendanud esindaja osavõttu käesolevast menetlusest. Seetõttu ei kuulu hüvitamisele ka kostja lepingulise esindaja kulud. Kohtu hinnangul ei ole menetluskuludeks kostja nimekirjas toodud varakindlustuse maks. Samuti pole asjakohased kostja menetluskulude nimekirjas toodud väited kostjal hageja tegevuse tagajärjel tekkinud kahju kohta või nimekirjale lisatud fotod, kuna need on seotud asjas arutatud sisulise küsimusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. aprilli 2018 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas ja mõista A Slt Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks välja 920,46 eurot, jättes resolutsioonist välja kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite rahuldamise otsustuse. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2.A S apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Sõnastada Viru Maakohtu 18. aprilli 2018 otsuse resolutsioon järgmiselt:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Mõista A Slt Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks välja 920,46 eurot.
3.3.Jätta Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu menetluskulud 75% ulatuses A S kanda ja A S menetluskulud 25% ulatuses Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kanda.
3.4.Rahuldada Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt summas 1029,97 eurot. Mõista A Slt Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks välja 75% nimetatud kuludest, s.o. 772,48 eurot. Ülejäänud osas jätta Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu menetluskulud tema enda kanda.
3.5.Välja mõista A Slt Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks menetluskuludelt 772,48 eurot viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.6.Jätta rahuldamata A S taotlus tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
4.Jätta Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus 75% ulatuses A S kanda ning 25% ulatuses Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kanda.
5.Jätta A S menetluskulud ringkonnakohtus 25% ulatuses Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kanda ja 75% ulatuses A S kanda.
6.Lugeda Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 315 eurot, millest välja mõista A Slt Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks 236, 25 eurot. Lugeda A S põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 175 eurot, millest välja mõista Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistult A S kasuks 43, 75 eurot.
7.Tasaarvestada poolte nõuded menetluskulude osas ning välja mõista A Slt menetluskuluna ringkonnakohtus Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu kasuks 192,50 eurot ning viivis menetluskuludelt käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.