ABCMODUL OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse 192 euro, viivise 7,70 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
223,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ABCMODUL OÜ (registrikood 14560197), lepinguline esindaja Riho Sillar Kostja X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu ABCMODUL OÜ osaline hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasjas menetlus ABCMODUL OÜ hagis Xi vastu võlgnevuse 48 euro ja viivise 1,69 euro osas.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Xilt ABCMODUL OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 144 eurot ja seisuga 22. jaanuar 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 6,01 eurot.
4.Välja mõista Xilt ABCMODUL OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (144 eurolt) alates 23. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
Jätta menetluskulud 25% ulatuses ABCMODUL OÜ kanda ja 75% ulatuses Xi kanda.
2.Välja mõista Xilt ABCMODUL OÜ kasuks menetluskuludena 330 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xil tasuda ABCMODUL OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.ABCMODUL OÜ (hageja) esitas 08.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (kostja) vastu 406,73 euro saamiseks. Kostja esitas 09.01.2024 ja 10.01.2024 nõudele vastuväited. Pärnu Maakohus lõpetas 15.01.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22.01.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 192 eurot, seisuga 22.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 7,70 eurot ja edasi viivise alates 23.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuldelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.1.22.04.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja põhi- ja viivisenõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 144 eurot, seisuga 22.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 6,01 eurot ja edasi viivise alates 23.01.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.2.05.05.2025 teavitas hageja, et nõude vähendamisega soovib ta hagist osaliselt loobuda rahalise nõude osalise rahuldamise tõttu pärast kohtumenetluse algatamist.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.09.2021 laoruumi üürilepingu nr 17092021, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile laoboksi suurusega 14 m2 konteinerlaos aadressil Rabaküla 11, Tallinn (laoboks nr EQUU201722.2). Kostja kohustus vastavalt üürilepingu p-le 1.3.2. tasuma hagejale laoboksi kasutamise võimaldamise eest igakuist üüri summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 96 eurot koos käibemaksuga enne 01.01.2024). Üürilepingu puhul on tegemist kestva tähtajatu lepinguga. Kostja jättis üürilepingu järgi tähtaegselt tasumata üüri summas 288 eurot, mille kohta esitas hageja 2
kostjale arved: 01.08.2023 arve nr 22458 summas 96 eurot koos käibemaksuga; 01.09.2023 arve nr 23511 summas 96 eurot koos käibemaksuga; 01.10.2023 arve nr 24538 summas 96 eurot koos käibemaksuga. Arved on tasumata. Üürilepingu p 1.3.4. kohaselt tasutakse üüri jooksva kuu seitsmendaks kalendripäevaks. Seega on hageja nõuded kostja vastu muutunud sissenõutavateks. Üürilepingu p 1.3.3. alusel tasutud tagatisraha summas 96 eurot tasaarvestab hageja 01.08.2023 arvest nr 22458 tuleneva maksukohustusega summas 96 eurot.
4.Üürileping ei näinud ette ajutise peatamise võimalust. Tagatisraha ei ole ettemakstud üür ning tagab lisaks üüritasu tasumise kohustusele ka teisi üürniku kohustusi üürileandja ees. Vastavalt üürilepingu p-le 1.2.5. on poolel õigus üürileping korraliselt üles öelda, olles eelnevalt kirjalikult sellest teist poolt vähemalt 15 kalendripäeva ette teavitanud. Ebamõistlike vaidluste vältimise eesmärgil peab hageja võimalikuks teha kostjale järeleandmise ja loeb, et kostja edastas hagejale 02.10.2023 üürilepingu korralise ülesütlemise teate ning see on kehtiv. Hageja ei võta e-kirja saabumise asjaolu omaks ning nõustub kostja käsitlusega ainult vaidluse lihtsustamise ja menetlusökonoomia eesmärgil. Seega loetakse korraline ülesütlemise avaldus hagejale kätte toimetatuks hiljemalt 03.10.2023 ehk selle esitamisele järgneval tööpäeval. Vaidlusalune üürileping loetakse korraliselt üles öelduks alates 19.10.2023, st üürilepingu kehtivuse viimane päev on 18.10.2023. Ebamõistlike vaidluste vältimise eesmärgil peab hageja võimalikuks teha kostjale järeleandmise ja loeb, et kostja on hagejale võlgu üüritasu ainult 2,5 kuu eest ehk summas 240 eurot. Hageja tasaarvestab kostja tasutud tagatisraha 01.08.2023 arvest nr 22458 tuleneva rahalise kohustusega summas 96 eurot koos käibemaksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Rendileping oli koostatud sellisel viisil, et renditasu maksti ette ühe kuu kaupa, st et iga kuu alguses esitas hageja kostjale ettemaksuna ühe kuu renditasu eest arve. Lisaks oli igal ajal võimalik rendileping ajutiselt peatada. See on rendileandjale garantiiks, et kui rentnik ei tasu järgmise kuu renditasu, peab rendileandja tegutsema oma majanduslike huvide kohaselt ja lõpetama rendi andmise rentnikule ning katab tekitatud kahju sissemakstud tagatisega, mis oli rentniku poolt tasutud 17.09.2021. Hageja ei lõpetanud rendilepingut ja jätkas kostjale arvete esitamist järgnevate kuude rendi eest. Arvestades, et rent jätkus ja hageja jätkas uute arvete esitamist kostjale, saatis kostja 02.10.2023 hagejale e-kirja, teatades rendilepingu lõpetamisest. Seega kui arvestada 02.10.2023 rendilepingu lõpetamise kuupäevana, tuleb kostjal maksta hagejale rendi eest augustis ja septembris 2023. a, mis moodustab 192 eurot. Lisaks kui arvestada vajadust teatada rendilepingu lõpetamisest 14 päeva ette, lõpeb rendileping 16.10.2023 vastavalt hageja huvidele. Seega moodustab renditasu maksmine 2,5 kuu eest (august, september ja osaliselt oktoober 2023. a) 240 eurot. Arvestades tagatist, mida kostja 17.09.2021 tasus 96 euro ulatuses, on võlgnevus 240 - 96 = 144 eurot. Kostja tunnustab rendi võlga hageja ees summas 144 eurot.
7.Kostja ei palunud üürilepingu ajutist peatamist ega ole seda kusagil väitnud. Kostja palus hagejal lõpetada üürileping 02.10.2023. Hageja valetab, et ei ole saanud kostja poolt saadetud e-kirja, kuna neljapäeval, 04.10.2023 kell 14:30, vastas hageja e-kirjaga kostja kirjale, milles märgiti lepingu lõppemise kuupäevaks 17.10.2023.
KOHTU PÕHJENDUSED
3
8.Kohus käsitleb esmalt hageja osalist loobumist hagist (I), seejärel hageja nõudeid kostja vastu (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III) ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (IV). I
9.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist osaliselt loobumiseks on võimalik vastu võtta ning menetlus hageja hagis kostja vastu võlgnevuse 48 euro ja viivise 1,69 euro osas lõpetada.
10.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse hageja hagis kostja vastu võlgnevuse 48 euro ja viivise 1,69 euro osas seoses hageja nõudest osalise loobumisega. II
12.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.Hageja (üürileandja) nõuab kostjalt (üürnik) raha maksmise kohustuse täitmist ning viivist raha maksmise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Samuti peab üürnik VÕS § 271 järgi maksma asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri). Viivisenõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 ja lisaks TsMS § 367 alusel.
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - 17.09.2021 sõlmisid hageja ja kostja laoruumi üürilepingu nr 17092021, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile laoboksi suurusega 14 m 2 konteinerlaos aadressil Rabaküla 11, Tallinn (laoboks nr EQUU201722.2) ning kostja kohustus vastavalt üürilepingu p-le 1.3.2. tasuma hagejale laoboksi kasutamise võimaldamise eest igakuist üüri summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 96 eurot koos käibemaksuga enne 01.01.2024) (dtl 43); 4
-
kostja tasus 17.09.2021 hagejale tagatisraha 96 eurot; hageja esitas kostjale 01.08.2023 arve nr 22458 summas 96 eurot koos käibemaksuga, 01.09.2023 arve nr 23511 summas 96 eurot koos käibemaksuga ja 01.10.2023 arve nr 24538 summas 96 eurot koos käibemaksuga, millised on tasumata (dtl 44-46); kostja edastas hagejale 02.10.2023 üürilepingu korralise ülesütlemise teate ning see on kehtiv (dtl 73, 93-94); kostjal on hageja ees võlgnevus 144 eurot (dtl 66, 87).
16.Hageja käsitluse kohaselt luges ta üürilepingu korraliselt üles öelduks alates 19.10.2023, st üürilepingu kehtivuse viimane päev on 18.10.2023. Kostja väidete kohaselt saatis ta hagejale 02.10.2023 e-kirja lepingu lõpetamisest ja 04.10.2023 vastas hageja kostjale, teatades, et lõpetavad lepingu alates 17.10.2023.
17.Pooled ei vaidle, et kostja edastas hagejale 02.10.2023 e-kirjaga üürilepingu korralise ülesütlemise teate ning see on kehtiv. Üürilepingu p-s 1.2.5. on pooled kokku leppinud, et pooltel on õigus leping tavapärases korras üles öelda, olles eelnevalt kirjalikult sellest teist poolt vähemalt 15 päeva ette teavitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 04.10.2023 ekirjaga vastanud kostja 02.10.2023 teatele ning lõpetanud üürilepingu 17.10.2023 (dtl 93-94), s.o 15 päeva möödumisel teate saamisest. Seega lõppes üürileping 17.10.2023. Kostja on omaks võtnud, et lepingu lõppemise seisuga on tal hagejale tasumata võlgnevus summas 144 eurot (dtl 66). Kohtu hinnangul on hageja nõue lepingu lõppemise seisuga põhjendatud üüritasu võlgnevuse osas summas 144 eurot (s.o 2,5 kuu eest üüritasu 240 eurot – tagatisraha 96 eurot) üürilepingu p-de 1.1.2., 1.3.1., 1.3.2. ja 1.3.4. ning VÕS § 108 lg 1, § 271 alusel.
18.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
19.Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt alates 08.09.2023 kuni 22.01.2024 sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist summas 6,01 eurot (vt arvutuskäik dtl 87, 88, 51-52) ning edasi viivist protsendina põhinõudelt (144 eurolt) alates 23.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivise arvutuskäigule ei ole kostja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär 08.09.2023-31.12.2023 aastas 4% ja 01.01.2024-22.01.2024 aastas 4,5% (vt ka dtl 48). Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2023 teisel poolaastal 12% (4 + 8) ja 2024 esimesel poolaastal 12,5% (4,5 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2024, kus on 366 päeva) ning lähtudes 96 euro suurusest (arve nr 23511) põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 08.09.2023-31.12.2023 (s.o 115 päeva) eest 3,63 eurot (96 x 0,12 / 365 x 115) ja ajavahemiku 01.01.2024-22.01.2024 (s.o 22 päeva) eest 0,72 eurot (96 x 0,125 / 366 x 22), kokku 4,35 eurot. Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2024, kus on 366 päeva) ning lähtudes 48 euro suurusest 5
(arve nr 24538) põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 08.10.202331.12.2023 (s.o 85 päeva) eest 1,34 eurot (48 x 0,12 / 365 x 85) ja ajavahemiku 01.01.202422.01.2024 (s.o 22 päeva) eest 0,36 eurot (48 x 0,125 / 366 x 22), kokku 1,70 eurot. Kokku on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 08.09.2023-22.01.2024 eest seega 6,05 eurot. TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6,01 eurot. Lähtudes TsMS §st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 23.01.2024 viivise protsendina põhinõudelt (144 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 144 eurot, seisuga 22.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 6,01 eurot ja viivise põhinõudelt (144 eurolt) alates 23.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Hageja esitas kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kogusummas 199,70 eurot. Antud juhul kostja hageja nõudeid rahuldanud ei ole, vaid hageja vähendas menetluse käigus võlgnevuse 48 euro ja viivise 1,69 euro ulatuses oma nõudeid kostja vastu. Selles osas lõpetas kohus menetluse seoses hageja nõudest osalise loobumisega, mis teeb ligikaudu 25% hageja esialgsest kogunõudest. Ülejäänud hageja nõuete osas rahuldas kohus hagi. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda. IV
23.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 113), mille järgi on tema menetluskuludeks tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 340 eurot (käibemaksuta). 6
Hageja kinnitas, et Õigusbüroo RIHO SILLAR OÜ ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
25.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on kostjale andnud samuti võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri (dtl 119), kuid kostja ei ole taotlenud hagejalt oma menetluskulude väljamõistmist. Lisaks ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Seega saab ka eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
26.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
27.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
28.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 100 eurot (dtl 7, 53). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 75 eurot (s.o 100 eurost 75%) hüvitada.
29.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 2 tunni ja 40 minuti ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Lisaks on hageja kandnud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses (TsMS § 172 lg 9 viimane lause koostoimes §-ga 4842) summas 20 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 340 eurot.
30.Arvestades ülaltoodut, on kohus seisukohal, et esindaja toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja esindamiseks 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega.
31.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt 7
Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
32.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 340 eurot (s.o 2 h 40 min x 120 eurot + 20 eurot). Vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja õigusabikulud summas 255 eurot (s.o 340 eurot 75%).
33.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 330 eurot (75 + 255).
34.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
35.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.