nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata YY taotlus võtta asja juurde apellatsioonkaebusega esitatud tõendid – notariaalakt nr 1679, poolte vaheline e-kirjavahetus, ehitaja e-kiri ja apellandi esindaja nõudekiri.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15. juuni 2018 otsuse resolutsioon menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Rahuldada hagi osaliselt. 4.2.Välja mõista YY-lt XX kasuks põhivõlg 1369,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 194,40 eurot. 4.3.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis põhinõudelt (1369,40 eurolt) alates 16.06.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõla tasumiseni.
4.4.Jätta hageja menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 4.5.Välja mõista YY-lt menetluskulude hüvitamiseks 1063,35 eurot XX kasuks. 4.6.Välja mõista YY-lt XX kasuks viivis menetluskuludelt (1063,35 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 4.7.Kohustada YY tasuma XX menetluskulud hageja esindaja Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE351010220226228229.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda.
6.Välja mõista YY-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 600 eurot XX kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb YY-l tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb tasuda Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE351010220126228229. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 04.01.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu 1789,40 euro ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt jättis Harju Maakohus 04.08.2016 tsiviilasjas nr 2-16-7052 hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitas määruses, et kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnistu nr XXXXXXXX kostjale kuuluvale kaasomandiosale 05.09.2014 kantud keelumärge kaasomandiosa käsutamise keelamiseks kohtutäitur Toomas Saarma ja Eesti Vabariigi kasuks. Kostja kaasomandiosa käsutamine on seega keelatud, mis välistas kohtu hinnangul kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise.
3.Hageja kinnistu kaasomanikuna hüvitas 11.08.2016 vabatahtlikult kostja suhtes kohtutäitur Toomas Saarma avalduse alusel menetletavas täiteasjas nr 194/2014/1974 võla 1369,40 eurot, millest 1109,04 eurot oli võlg koos viivisega ja 260,36 eurot täitekulud (täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot).
4.Kohtutäitur Toomas Saarma nõuded kostja vastu on hagejale seaduse alusel üle läinud. Hageja tegi kostja kohustuse täitmise teostamisel kulutusi, mille arvelt kostja rikastus. Hageja edastas 17.08.2016 kostjale nõude käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste 1369,40 euro ja õigusabikulude 420 euro hüvitamiseks. Kostja ei ole nõuet täitnud.
Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja kahjuhüvitise nõudega ja lugeda poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Hageja nõuded on esitatud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel, nõuded on ebaselged ja tõendamata, sealhulgas on põhistamata nõuete eeldused. Hageja oleks pidanud välja selgitama kostja tahte sellise asjaajamise suhtes. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõue VÕS § 1023 lg 1 alusel asjaajamise kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud, ei ole nõude suurus mõistlik, mistõttu ei saa seda täies ulatuses välja mõista. Kuivõrd hageja põhinõue ja selle suurus ei ole selged, ei saa lugeda põhjendatuks ka hageja viivisenõudeid, sealhulgas väidetavalt hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud viivisenõuet. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 5480 eurot, kuna kostja pidi tegema üürimakseid täiendava elukoha üürimise eest, sest ta ei saanud hageja tõttu oma osa ehitisest sihipäraselt kasutada. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 1369,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,40 eurot ja viivise põhinõudelt alates 16.06.2018 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1063,35 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus kohustas kostjat tasuma hageja menetluskulud hageja esindaja Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE351010220226228229.
8.Tõendatud on, et 04.08.2016 jättis kohus tsiviilasjas nr 2-16-7052 hageja hagi kostja ja KK vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata. Kohus oli seisukohal, et hagi on ekslikult menetlusse võetud, sest nähtuvalt kinnistusraamatust on kinnistu nr XXXXXXXX kostjale kuuluvale kaasomandiosale 05.09.2014 kantud keelumärge kaasomandiosa käsutamise keelamiseks kohtutäitur Toomas Saarma ja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) kasuks. Kostja kaasomandiosa käsutamine on seega keelatud, mis välistab kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise. Kuna kostja kaasomandiosal lasub keelumärge, ei saa seda kehtivalt käsutada mh kohtuotsusega. Seega ei olnud hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Tõendatud on ka asjaolud, et kohtutäitur Toomas Saarma menetluses oli täiteasi 194/2014/1974, mis algatati kostja suhtes Harju Maavalitsuse avalduse alusel. Kokku kuulus kostjal tasumisele 1369,40 eurot, millest 1109,04 eurot oli sissenõudmisel olev võlg ja lisanduv viivis ning 260,36 eurot täitekulud; 09.08.2016 kinnitas Harju Maavalitsuse esindaja, et kostja võlgnevus seisuga 09.08.2016 on 1109,04 eurot ja Harju Maavalitsus ei ole vastu, kui võlgnevus tasutakse võlgniku eest koos täituritasudega täituri ametialasele arveldusarvele; hageja tasus 11.08.2016 kohtutäitur Toomas Saarmale 1369,40 eurot, makse selgitusega 194/2014/1974: kohtutäitur kinnitas 11.08.2016 summa laekumist ja avalduse esitamist keelumärke kustutamiseks; hageja esitas 17.08.2016 kostjale kulutuste hüvitamise nõude; kostja esitas 30.01.2018 hagejale nõude kahju 5480 euro hüvitamiseks.
10.Hagiavalduses esitas hageja kostja vastu VÕS §-de 1041 ja 1023 alusel käsundita asjaajamisest tuleneva nõude ja asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõude. On tõendatud, et hageja tasus kostja eest täiteasja nr 194/2014/1974 võlgnevuse 1369,40 eurot. Ei nähtu asjaolusid, mis viitaks sellele, et hageja oli seadusest või lepingust tulenevalt kohustatud kostja asja ajama. Vaidluse asjaolude pinnalt on ilmne, et hageja ajas kostja asja,
tal ei olnud kohustust asja ajamiseks, hagejal oli soov soodustada kostjat ning sissenõudja kohustuste täitmine võlgniku eest vastas kostja kui soodustatu huvile ja eeldatavale tahtele. Seega on õige ja võimalik kohaldada käesoleva vaidluse lahendamisel VÕS § 1018 lg-t 1, kuna esinevad kõik eeldused viidatud normi kohaldamiseks. Ka kostja on leidnud, et viidatud norm on kohalduv. Kuivõrd nõue on võimalik rahuldada VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel, puudub vajadus VÕS § 1041 kohaldamiseks.
11.Arvestades poolte vahelist senist suhtlust ei saa olla kahtlust selles, et hagejal oli võimalik kostjat oma tegevusest teavitada enne võlgnevuse tasumist, samuti oli hagejal võimalik välja selgitada kostja tahe või seisukoht sellise asjaajamise suhtes. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on asjaajamisest kostjat pärast asjaajamisele asumist esimesel võimalusel teavitanud. Kuigi käesolevas asjas täitis hageja teavitamiskohustuse pärast asjaajamist ja ta ei põhistanud, miks ei olnud kostja eelnev teavitamine asjaajamisele asumisest võimalik või vajalik, ei tulene VÕS §-st 1020, et nõuetekohase teavitamiskohustuse rikkumise korral oleks käsundita asjaajamine õigustamatu. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma algatas juba 2014.a kostja suhtes täiteasja nr 194/2014/1974. Seega ei olnud kostja võlga tasunud juba 2 aasta jooksul. Kui kaasomanik ei ole pika aja jooksul võlga tasunud, mistõttu ei ole võimalik teisel kaasomanikul saavutada kaasomandi lõpetamist, ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata, et ta peab ära ootama kaasomanikust võlgniku edasise otsuse asjaajamise kohta. Kui võlgnik ei ole suutnud täitemenetluses kahe aasta jooksul võlga tasuda, saab võla tasumist võlgniku eest pidada vastavaks soodustatu huvile ja tegelikule tahtele. Kui asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, puudub vajadus käsitleda soodustatu eeldatavat tahet või heakskiitu asjaajamisele. Tõendatud on, et kostja säästis hageja poolt kostja võla tasumise tõttu 1369,40 eurot ja see summa tuleb mõista õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitisena kostjalt välja.
12.Hagejale osutatud õigusabiteenuse kulu on mõistlik. Hagejal on õigus nõuda soodustatult asjaajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes pärast kulutuste kandmist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud õigusabiteenuse eest tasumist, tuleb kulutuste hüvitamise nõue õigusabiteenuse eest jätta rahuldamata.
13.Tõendatud on, et hageja poolt edastati kostjale kulutuste hüvitamise nõue ja teade viivise arvestamise kohta 17.08.2016 ning nõuti tasumist 15 kalendripäeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Nõue tuleb lugeda kostja poolt kätte saaduks samal päeval, s.o 17.08.2016, sest on tõendatud, et nõue saadeti 17.08.2016 ka kostja e-postile. Kuigi kostja on väitnud, et ei ole nõuet kätte saanud, on kostja sellekohane vastuväide paljasõnaline. Seega oli nõude tasumise tähtpäevaks 01.09.2016. Hageja on arvestanud viivist alates 06.09.2016, st hageja alustas viivise arvestust 5 päeva möödumisel nõude tasumise tähtpäevast. Viivise arvestamise algus alates 06.09.2016 on põhjendatud. Viivisenõue kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o seisuga 15.06.2018 on rahuldatud põhinõudelt (1369,40 eurot) arvestatud sissenõutava viivise suurus 194,40 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 16.06.2018 seadusjärgses viivisemääras kuni võla tasumiseni.
14.Kostja nõuete tasaarvestamiseks ei ole materiaalõiguslikud eeldused täidetud. Kostja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõenditega seostanud, mis on tema tasaarvestava nõude aluseks ja et hageja on oleks kohustusi rikkunud. Seetõttu ei ole võimalik kostja tasaarvestuse vastuväidet sisuliselt hinnata ega kostjal oma nõuet tasaarvestada käesolevas menetluses. Üksnes paljasõnalisest väitest tasaarvestava nõude olemasolu kohta ja osaliselt tasutud arvete esitamisest ei piisa tasaarvestuse õiguse tekkimiseks, kui teine pool on nõudele esitanud vastuväiteid.
15.Kuna hagi rahuldatakse 76,5% ulatuses, siis jäävad hageja menetluskulud 76,5% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hagejale osutatud õigusabi raames tehtud kõik toimingud on põhjendatud ning nõustuda tuleb ka toimingutele kulunud aja ja tunnitasu määraga, mis ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse turuhinda. Ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hageja poolt välja toodud kulud ei vasta tegelikkusele. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu hüvitada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 1390 eurot (õigusabikulu 140 eurot + riigilõiv 250 eurot), millest 76,5% on 1063,35 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega ning lugeda poolte nõuded kattuvas osas lõppenuks. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus leidis menetlusõigusnorme rikkudes ning asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnates valesti, et hageja põhinõue 1369,40 eurot on põhjendatud. Arvestades Harju Maakohtu 04.04.2018 määruses esitatud selgitusi ja seisukohti, on kohtu selline seisukoht kostjale üllatuslik. Hageja ei tuginenud ühelegi VÕS § 1018 lg-s 1 nimetatud asjaolule ega põhistanud ühegi VÕS § 1018 lg-s 1 nimetatud asjaolu olemasolu. Hageja esitas oma nõuded ebaõigel materiaalõiguslikul alusel, nõuded jäid ebaselgeks ja on tõendamata, sealhulgas jäid põhistamata nõuete eeldused.
18.Maakohus luges põhjendamatult ja ebaõigesti tõendatuks selle, et hageja on asjaajamisest kostjat peale asjaajamisele asumist esimesel võimalusel teavitanud. Üksnes e-kirja esitamine ei tõenda e-kirja kättesaamist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, kostja peab tõendama, et ta ei ole nõudeavaldust kätte saanud. Hageja kui viivisenõude esitaja pidi tõendama oma viivisenõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et kostja sai e-kirja kätte 17.08.2016. Maakohus tõi ka ise oma 04.04.2018 kohtumääruses välja, et hagejal on kohustus tõendada viivise arvestuse aluseks olevate nõuete kostjale kättetoimetamine või kättetoimetatuks lugemist. Seega mõistis maakohus ebaõigesti kostjalt välja viivise.
19.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on asjaajamise kulu summas 420 eurot õigusabikulu näol põhjendatud ja mõistlik. Nõudekirja koostamine ei kuulu käsundita asjaajamise alla.
20.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole oma nõuet kohaselt põhistanud. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, otsus on vastavas osas ebaõige ja tuleb seetõttu tühistada. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja tasaarvestusavaldus on vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 ja 2 ning §-le 198 nõuetekohaselt põhistatud ja tõendatud. Hageja ei esitanud selliseid põhjendatud vastuväiteid, mis oleks välistanud kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Juhul, kui maakohtu hinnangul ei esitanud kostja piisavalt tõendeid oma nõude tõendamiseks, pidi maakohus juhindudes mh TsMS § 392 lg-st 1 paluma apellandil esitada täiendavaid tõendeid.
21.Kuna kohus rahuldas hagi ebaõigesti, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks hageja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulude suurust.
Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 420 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
24.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1369,40 eurot ja sellelt summalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Muus osas jääb otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhivõla 1369,40 euro kostjalt väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Selle nõude lahendamisel kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
28.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et hageja esitas nõuded ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ning nõuded on ebaselged ja tõendamata.
29.Hagiavalduses on hageja märkinud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja selgelt väljendanud oma nõude – saada kostjalt käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks 1789,40 eurot ja viivist (hagi ese). Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et ta maksis täiteasjas nr 194/2014/1974 kostja eest ära võlgnevuse 1369,40 eurot (täitmisel olnud nõue 1109,04 eurot ja täitekulud 260,36 eurot).
30.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-145-16, p 12 jt). Seega ei oma hagiavalduses märgitud materiaalõiguse sätted asja lahendamisel tähtsust. Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on mõni sama paragrahvi lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-118-14, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus põhivõla nõude lahendamisel VÕS § 1018 lg-t 1 ja § 1023 õigesti, kuid täpsustada tuleb, et kohus kohaldas VÕS § 1018 lg 1 p 2, kuna kohus leidis otsuse p-s 8, et hageja poolt kostja võla tasumine vastas kostja (soodustatu) huvile ja eeldatavale tahtele.
31.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja teavitas kostjat asjaajamisest esimesel võimalusel. Asja materjali kohaselt teavitas hageja lepinguline esindaja kostjat sellest 17.08.2016 e-kirjaga ja samal päeval saadeti kostjale ka tähitud kiri. AS Eesti Post tagastas tähitud kirja koos väljastusteatega hagejale 05.09.2016 selgitusega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“.
32.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nii e-kirja kui ka tähitud kirja kaudu edastatud tahteavaldused on eemalviibijale tehtud tahteavaldused. Seadus ei sätesta, et tahteavalduse saaja peaks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri – elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellega on loodud õiguslik fiktsioon – kättesaaduks saab lugeda ka tahteavalduse, mille sisu ei pruugi saaja teada. Kui tahteavaldus juba saaja mõjusfääri on saabunud, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ja teadasaamise risk on pandud saajale, eeldusel, et talle on see mõistlikult võimalik. Hageja on antud juhul tõendanud, et ta tema tahteavaldused on jõudnud kostja mõjusfääri. Sellisel juhul peab kostja tõendama, et ta ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kostja seda tõendanud ei ole.
33.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus aga ekslikult, et tahteavaldus tuleb lugeda kostja poolt kätte saaduks 17.08.2016, s.o samal päeval, mil talle saadeti e-kiri ja tähitud kiri. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
34.Nii e-kirja kui ka tähitud kirja puhul tuleb arvestada mõistlikku aega selle kättesaamiseks, sest isik ei pruugi iga päev e-posti lugeda ning tähitud kirja kohta teate saamine ja kirja äratoomine postkontorist võib võtta mõned päevad aega. Väljastusteatele tehtud märke kohaselt jõudis tähitud kiri saaja postkontorise 18.08.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg e-kirja kättesaamiseks 3 päeva ja tähitud kirja kättesaamiseks 5 päeva, seega tuleb need lugeda kättesaaduks vastavalt 21.08.2016 (e-kiri) ja 23.08.2016 (tähitud kiri). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust, et tal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik e-kirja lugeda või tähitud kirjale postkontorisse järele minna.
35.Arvestades asjaolu, et hageja kohustas kostjat tasuma võla 15 kalendripäeva jooksul alates nõude kättesaamisest ja võla tasumise tähtpäev oli e-kirja kättesaaduks lugemise kuupäeva arvestades 04.09.2016, ei muuda see lõppjärelduses viivisearvestust, sest hageja nõudis viivist alates 06.09.2016. Maakohus mõistis kostjalt õigesti välja sissenõutavaks muutunud viivise 194,40 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusejärgses määras.
36.Maakohus jättis hageja nõude õigusabikulu 420 euro kostjalt väljamõistmiseks asjaajamiskuluna rahuldamata ja kohtuotsus on selle osas jõustunud. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja apellatsioonkaebuse väitele selle nõude põhjendamatuse kohta.
37.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestava kahju hüvitamise nõude olemasolu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Alusetu on kostja arvamus, et maakohus oleks pidanud paluma kostjal esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjat esindas vandeadvokaat, kes oleks pidanud kohtu ette tooma tasaarvestava nõude aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Seda ei ole tehtud.
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendav osa on vastuolulised menetluskulude jaotamise osas. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 märkis kohus, et menetluskulud jäävad kostja kanda, kuid otsuse põhjendavas osas, et hagi rahuldamise tõttu 76,5% ulatuses jäävad hageja menetluskulud 76,5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Järgnevalt tegi maakohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse 1390 eurot (õigusabikulud 1140 eurot ja riigilõiv 250 eurot), millest 76,5% on 1063,35 eurot, mis tuleb kohtuotsuse kohaselt kostjal hagejale hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendavas osas märgitud menetluskulude jaotus vastab TsMS § 163 lg-s 1 sätestatule, tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ja ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Küll tuleb kohtuotsuse vastuolulisuse kõrvaldamiseks tühistada resolutsiooni p-s 4 märgitud menetluskulude jaotus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud nii, nagu see on märgitud otsuse põhjendavas osas, st hageja menetluskulud jäävad 76,5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
39.Maakohus leidis õigesti, et menetluskuluna tuleb kostjal hagejale hüvitada nii hagi esitamisel tasutud riigilõiv kui ka õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
40.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka selles osas. Maakohus hindas hageja menetluskulusid ja leidis, et need on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda.
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
42.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kuluna õigusabikulud 7,5 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2018 määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, tutvumiseks apellatsioonkaebuse ja selle lisadega ning analüüsile 2,5 tundi, suuliseks konsultatsiooniks ja apellatsioonkaebuse aruteluks kliendiga 1,5 tundi, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele ja selle edastamiseks e-toimikusse 2,5 tundi ja tutvumiseks ringkonnakohtu 29.11.2018 määrusega 0,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et esindaja poolt tehtud toimingud olid hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks kohtumenetluses vajalikud ja põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind. Samas leiab ringkonnakohus, et esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu 2 lühikese määrusega tutvumiseks ei saanud kuluda kokku tund aega. Arvestades asjaolu, et sama esindaja osales ka maakohtu menetluses ja oli asjaoludega kursis, peab ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks kõikidele toimingutele kokku 5 tundi. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja õigusabikulud suurusega 600 eurot (5x120 eurot koos käibemaksuga).
43.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid - notariaalakt nr 1679, poolte vaheline e-kirjavahetus, ehitaja e-kiri ja apellandi esindaja nõudekiri. Loetletud tõendid pidid kostjal olema olemas juba esimese astme kohtu menetluse ajal ja kostja ei ole põhistanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Etteheide maakohtule, et kohus oleks pidanud tegema kostjale
ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, on alusetu (vt käesoleva otsuse p-s 37 toodud põhjendusi).