S S hagi L K , R V ja L V vastu kinnistusraamatu kannete parandamiseks
Tsiviilasja hind
69 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S S (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja I: L K (isikukood xxx) Kostja II: R V (isikukood xxx) Kostja III: L V (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
27. september 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud S S kanda.
3.Määrata L K , R V ja L V menetluskulude rahaliseks suuruseks 4669,60 eurot ja mõista see S S L K , R V ja L V kasuks välja.
4.Mõista S S L K , R V ja L V kasuks S S välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata S Si 18.01.2022 kohtu tegevusele esitatud vastuväide.
6.Asendada jõustunud kohtuotsuses L K nimi initsiaalide või tähemärgiga ja jätta tema isikukood, sünniaeg ja aadress avalikustamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S S esitas 18.12.2020 Harju Maakohtule hagi L K , R V ja L V vastu, milles palub kohustada kostjaid II ja III andma nõusolekud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga xxx, aadressil xxx kaasomandiosa ebaõige omanikukande parandamiseks ja nende kustutamiseks kinnisraamatust kinnistu omanikena; kohustada kostjat I sõlmima käsutustehing, millega ta annab nõusoleku omandiõiguse ülekandmiseks ja enda kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosast numbriga xxx kaasomandiosa omanikuna ja uue omanikuna hageja sisse kandmiseks. Hageja palub asendada kostjate tahteavaldused kohtuotsused. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda (26.01.2021 täpsustatud sõnastus).
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja xxx suuruse mõttelise osa kaasomanik. 31.03.2017 sõlmisid kostja I kui müüja kostjatega II ja III kui ostjatega kinnistust xxx suuruse mõttelise osa müügilepingu. Kinnisasi müüdi ostjatele hinnaga 69 500 eurot.
3.Hageja ostueesõiguse omajana sai teate müügilepingu sõlmimise kohta kostja II käest isiklikult allkirja vastu kätte 18.10.2017. Tallinna notar Reeli Eelmets tõestas 15.12.2017 avalduse, milles hageja väljendas soovi teostada 31.03.2017 müügilepingu suhtes ostueesõigust ja tegi lepingupooltele ettepaneku sõlmida asjaõigusleping 18.01.2018. Avalduse edastas hageja 18.12.2017 kell 20:58 elektrooniliselt lepinguosalistele nende poolt müügilepingu sõlmimisel notarile avaldatud ja lepingus märgitud e-posti aadressidele.
4.Kostjate internetiteenuse vahendaja Google väljavõtte kohaselt jõudis hageja saadetud ID tunnustega xxx e-kiri sisuliselt samal ajal, s.o kahe sekundi pärast, kõikide lepinguosaliste teenusepakkuja serverisse. Seega on avaldus esitatud selleks ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul.
5.Tahtavalduse saaja ei pea olema tahteavaldusega igal juhul tutvunud, tal peab olema olnud mõistlik võimalus seda teha. Kui tahteavaldus on jõudnud isiku mõjusfääri, on tahteavalduse
tegeliku kättesaamise risk tahteavalduse saajal. Lepinguosalistele oli teada, et tähtaeg lõpeb 18.12.2017. Asjaolu, et kostja on vanem inimene, ei kontrolli regulaarselt oma e-posti aadressi ja kasutab arvutit üldse harva, on kostja I enda risk. Kostja vastuväited
6.Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Vaidlust ei ole selles, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg oli 18.12.2017, et hageja käis ostueesõiguse kasutamise avaldust tõestamas 15.12.2017 ja saatis selle korteri müügilepingus nähtuvale e-posti aadressidele 18.12.2017 kell 20:58.
8.Kuigi hagejal oli võimalus teostada ostueesõigust kahe kuu jooksul pärast 18.10.2017, astus ta samme alles tähtaga lõppjärgus. Hagejal oleks olnud võimalik esitada avaldus kostjatele ka juba 15.12.2017. Et hageja viivitas avalduse esitamisega viimase hetkeni kinnitab, et selle saajani mittejõudmise riski peaks kandma hageja ise. Hageja käitumine ei ole mõistlik ega heauskne. Ta ei soovinud, et notar edastaks avalduse ise kostjale I. Notar selgitas hagejale eemalviibijale tahteavalduse tegemise korda. Hageja loobus turvalisest kättetoimetamise viisist vabatahtlikult ja võttis sellega avalduse kättetoimetamist puutuvad riskid enda kanda.
9.Olulise avalduse e-postiga tähtaja õhtutundidel edastamine ei olnud mõistlik. E-posti regulaarset kontrollimist hilja õhtul ei saa mõistlikult eeldada, välja arvatud juhul, kui isikut on eelnevalt teavitatud, et talle midagi saadetakse. Hageja kostjat I ei hoiatanud. Hageja käsitlus avalduse kättetoimetamiseest on formaalne, pahatahtlik ja elukauge.
10.Kostja I on sündinud xxx.a. Hagejale oli teada, et tema tervis on nõrgenenud. Hagejal pidi tekkima kahtlus, kas kostja I nii hilisel kellaajal oma e-kirju kontrollib. Sellest, et kostja I teadis, et tähtaeg lõppeb 18.12.2017 ja ta oli andnud notarile oma e-posti aadressi, ei lähe kättesaamise risk kostjale I üle. See, kas kostjal I on interneti püsiühendus või mitte, ei oma tähtsust.
11.Hageja esitatud väljavõte Googlest näitab, et e-kiri on viimasel minutil välja saadetud ja see on jõudnud Google gmail keskkonda, kuid ei tõenda, et kostjal I oli võimalus sellega tutvuda.
12.Hageja poolt viimasel minutil esitatud hagiavalduse rahuldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli võimalus esitada hagi kostjate vastu kolme aasta jooksul, kuid ta ei teinud seda. Kostjad on arvestanud, et hagejal ei ole nende suhtes rohkem pretensioone. Läbirääkimised olid lõppenud ja hageja ei nõudnud korteri omandi enesele loovutamist. Hageja nõudeõigus on seega lõppenud. Hageja nõue võib olla motiveeritud hoopis kinnisvarahindade vahepealsest tõusust. Hageja käitumine on ilmselgelt pahatahtlik ja õigusi kuritarvitav. Hageja esindaja ei vastanud kostja I esindaja viimasele, 29.05.2018 kirjale, milles viimane selgitas, miks hageja õiguslik käsitlus ei ole õige.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). I
15.Hageja nõuab kostjatelt kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmist tulenevalt sellest, et ta teostas kinnisasja kaasomanikuna kostjate vahelise tehingu suhtes seadusest tulenevat ostueesõigust.
16.Hageja kinnistusraamatu kande parandamisele suunatud tahteavalduste andmise nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Hageja nõude rahuldamine sõltub seega sellest, kas hageja teostas ostueesõigust kehtivalt ja kas sellest tulenevalt on kinnisasja omandi üleandmine esialgsetele ostjatele tühine, kuna kahjustab ostueesõiguslase õigusi, ja hagejal on õigus nõuda kinnisasja üleandmist temale. Pooltel on ostueesõiguse kehtivuse üle vaidlus.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. AÕS § 73 lg 2 kohaselt on teistel kaasomanikel kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. VÕS § 250 kohaselt võib kinnisasjade puhul teostada ostueesõigust kahe kuu jooksul pärast müügilepingust ja selle sisust teada saamisest.
18.Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - hageja on xxx asuva kinnisasja xxx suuruse mõttelise osa kaasomanik (tl 6 – 8); - kostja I võõrandas 31.03.2017 temale kuulunud xxx mõttelise osa kaasomandist kostjatele II ja III (tl 9 – 14), kes ei olnud seni kinnisasja kaasomanikud (tl 6); - hageja sai teate 31.03.2017 müügilepingu sõlmimise kohta 18.10.2017 (tl 15 ja 27.09.2021 kohtuistungi protokoll ning menetlusdokumendid); - notar tõestas 15.12.2017 hageja avalduse 31.03.2017 müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamiseks (tl 15 – 16); - hageja edastas ostueesõiguse teostamise avalduse kostjate poolt 31.03.2017 müügilepingus nimetatud e-posti aadressidele 18.12.2017 kell 20:58 (tl 17).
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust selle üle, et hageja on isik, kellel on ostueesõiguse teostamise õigus ja ta edastas vastava avalduse müügilepingu pooltele tähtaja viimasel päeval,
s.o 18.12.2017. Pooled vaidlevad selle üle, kas tahteavaldus on kätte saadud ja muutunud kehtivaks.
20.Kohus selgitab, et ostueesõiguse teostamise avaldus on tahteavaldus, mis on suunatud soovile tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg. Õiguslik tähendus on ainult kehtival tahteavaldusel. Ostueesõiguse teostamiseks pidi hageja seega tegema müüjale (VÕS § 244 lg 4) kehtiva tahteavalduse (VÕS § 250). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) 69 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse kehtivaks muutumise eeldusi selgitas hagejale ka notar ostueesõiguse teostamise avalduse tõestamisel (tl 15 – 16). TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00.
21.Kooskõlas VÕS § 244 lg 4 ja § 250 ning TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2, pidi hageja seega esitama kostjale I ostueesõiguse teostamise avalduse hiljemalt 18.12.2017, kusjuures tahteavalduse kehtivaks muutumiseks pidi see olema kätte saadud, s.t jõudma kostja I elu- või asukohta ja kostjal I pidi olema mõistlik võimalus sellega tutvuda hiljemalt 18.12.2017 kell 24:00. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja edastas tahteavalduse kostjatele 18.12.2017 kell 20:58. TsÜS § 69 lg 2 alusel loetakse seega, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt nt Riigikohtu 18.04.2018 otsus nr 2-15-6538/82 p 14).
22.Kohus leiab, et hageja on tahteavaldust väljendanud ja tema poolt 18.12.2017 e-kirja teel edastatud tahteavaldus jõudis tähtaegselt kostja I teenusepakkuja serverisse, s.o tema mõjusfääri. Hageja esitatud teenusepakkuja Google tõendist kirja saatmise ja vastuvõtmise kohta nähtub, et hageja 18.12.2017 kell 20:58 saadetud e-kiri edastati 2 seksundi jooksul kirja päises märgitud e-posti aadressidele. Kohus ei nõustu kostjaga, et tõend ei ole asjakohane ega tõenda asjas tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Hageja esitas tõendi, et kinnitada oma väidet selle kohta, et ta saatis tahteavalduse 18.12.2017 kostja I e-postkasti ja see jõudis sinna kohale. Millistel asjaoludel kostjad väidavad, et Google meilikonto väljatrükk on selle tõendamiseks vähem usaldusväärne kui Google Inc kinnitus, ei ole kostjad selgitanud. Kohus leiab, et tõendist on võimalik koostoimes muude tõendite ja asjaoludega hageja soovitud järeldused teha. Kohus pöörab kostjate tähelepanu sellele, et see, millal kirjaga tegelikult tutvuti, ei oma aga asja lahendamisel tähtsust ja seda ei pidanud hageja ka tõendama.
23.31.07.2017 müügilepingu kohaselt on kostja I e-posti aadress xxx, kuhu hageja oma ekirja ka adresseeris (tl 18 – 19). Kostja I e-posti aadress on seega Google gmaili serveris. T OÜ kinnituse kohaselt asub ka hageja e-post Google gmaili serveris (tl 61). Seega asuvad nii saaja kui saatja aadressid samas meiliserveris ja esitatud Google tõendist nähtub, et hageja kiri liikus sama meiliserveri sees 2 seksundi jooksul. Sama kinnitab T OÜ selgitus Google tõendi kohta (tl 84). Hageja tõendist ei nähtu, et kirja välja saatmine oleks ebaõnnestunud või et see oleks kostja I postkasti poolt tagasi lükatud. Kostja I on samalt e-posti aadressilt teisi hageja kirju kätte saanud ja neile oma esindaja vahendusel ka vastanud (vt tl 91 ja kostjate 25.11.2021 menetlusdokument lk 5). Kohus leiab, et nimetatu kogumis on piisav tõendamaks, et kiri jõudis kostja I valitud teenusepakkuja serverisse 18.12.2017 kell 20:58, s.o kostja I mõjusfääri 2 sekundit pärast selle saatmist. Seoses V K 12.10.2021 tõendiga leiab kohus, et see ei lisa eeltoodule täiendavat teadmist vaid
nendib üksnes seda, mis Google meilikonto väljatrükist juba nähtub (tl 63).Tõendil ei ole seega iseseisvat tõenduslikku väärtust.
24.Kuigi kostjad asusid 27.09.2021 kohtuistungil vastu vaidlema ka sellele, et hageja 18.12.2017 kiri kostja I teenuseosutaja serverisse üldse jõudis, möönsid kostjad oma hagiavaldusele esitatud vastuses tegelikult ka ise, et hageja eelnimetatud tõend näitab seda, et see on jõudnud Google gmail keskkonda (kostja vastuse p 2.8 eelviimane lause). Seega ei olnud selle asjaolu üle esialgu vaidlust. Kostjate vastuväide seisnes selles, et kostjal I ei ole olnud mõistlikku võimalust kirjaga tutvuda. Samale vastuväitele tuginesid kostjad ka enne kohtumenetlust (tl 20).Nimetatu on aga kirja kostja I mõjusfääri jõudmisest eraldiseisev küsimus.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et tahteavaldus jõudis kostja I mõjusfääri. Täidetud ei ole aga tahteavalduse kehtivaks muutumise teine tingimus, s.t kostjal I ei ole enne ostueesõiguse teostamise tähtpäeva möödumist olnud mõistlikku võimalust tahteavaldusega tutvuda. Kuigi tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja olema igal juhul selle tegelikult kätte saanud ega teadlik selle sisust, on oluline, et tal tekkis vähemalt mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Kui tahteavaldus on saaja mõjusfääri juba saabunud, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ja teadasaamise risk on pandud saajale, eeldusel, et talle on see mõistlikult võimalik. Hageja on antud juhul tõendanud, et tema tahteavaldus on jõudnud kostja mõjusfääri. Samas järeldab hageja sellest ebaõigesti, et samal ajahetkel saabus ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seda, kas saajal oli mõistlikult vajaminev aeg tahteavaldusega tutvuda, hindab kohus lähtudes konkreetsetest asjaoludest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 otsus nr 2-18-153).
26.Praegusel juhul saabus tahteavaldus kostja I mõjusfääri tähtpäeval kell 20:58. Kohus märgib esmalt, et kohtute praktika selle kohta, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt nt Riigikohtu 18.04.2018 otsus 2-15-6538 p 14), ei ole üle kantav füüsilistele isikutele. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatel isikutel on oma majandustegevusest tulenevalt füüsilistest isikutest teistsugune hoolsusstandard ja e-postkasti kasutamisel teistsugused eesmärgid. Füüsilise isiku puhul ei saa e-postkasti igapäevast aktiivset kasutamist eeldada. Seega ei saa füüsilise isiku puhul eeldada, et tema mõistlik võimalus ekirjaga tutvuda saabub hiljemalt kirja saabumisest järgmisel päeval. Veel enam ei saa eeldada, et füüsiline isik peaks oma eraelulistes küsimustes tutvuma e-postkastiga tihedamini, s.o iga tund, sh hilistel õhtutundidel. Sama on kinnitanud Riigikohus nõustudes esimese ja teise astme kohtutega, et füüsilise isiku puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev (vt Riigikohtu 29.11.2021 otsus nr 2-19-14714 p 11.2).
27.Kohtupraktikas on varem leitud, et e-kirja puhul tuleb arvestada, et mõistlik aeg e-kirja kättesaamiseks on 3 päeva või nädal aega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 otsus nr 2-18-153 ja Riigikohtu 29.11.2011 otsus nr 2-19-14714 p 11.2.). Maakohus nõustub nende hinnangutega ka käesolevas asjas ja leiab, et hageja tahteavaldus muutus kehtivaks kõige varem alles 21.12.2017, s.o pärast tähtpäeva möödumist. Vastuseks hageja väidetele märgib kohus, et TsÜS § 69 lg 2 ei erista seda, millise konkreetse õigusliku tagajärje saabumisele on vaidlusalune tahteavaldus suunatud. Seega ei ole õige ka seisukoht, nagu ei tuleks kostjale I tagada mõistlikku võimalust tahteavaldusega tutvuda põhjusel, et 18.12.2017 saabus õigust lõpetav tähtaeg, mis ei ole hageja jaoks soodne.
28.Käesoleval juhul omab tähtsust lisaks ka see, et kostja I on sündinud 1940.a, mis oli hagejale ka ostueesõiguse avalduse esitamisel teada. Seega oli kostja I 18.12.2017 77-aastane. Kohtu
arvates ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et 77-aastane kostja I kontrollib oma e-postkasti iga päev, veel enam iga tund, sh hilisel õhtutunnil. Samuti omab kohtu hinnangul tähtsust see, et kiri on saadetud jõulupühade-eelsel ajal, s.o ajal, millal inimestel on tavapäraselt kiire seoses perekondlike sündmustega. Ka sellega oleks hageja saanud arvestada. Asjaolust, et kostjale I pidi olema teada, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg lõpeb 18.12.2017, ei järeldu, et mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda saabus sõltumata tahteavalduse edastamise ajast samuti 18.12.2017. Hageja seisukoht ei ole kooksõlas TsÜS § 69 lg 2 eesmärgiga ja selles sätestatud eeldustega.
29.Kostja I põdes detsembris 2017 Parkinsoni tõve ja gonartroosi. Tal oli valu põlvedes ja nimmes ja tasakaaluhäired, ta liikus kahe kepi toel ning tal oli halb nägemine (tl 74). Juba aprillis 2017 diagnoositi kostjal I silmakae ja tema nägemine halvenes (tl 76). Asjaolu, et kostja I silmad olid haiged, kinnitab, et ei ole mõistlik eeldada, et ta õhtu ja öötundidel arvuti ekraani taga oma e-postkasti kontrollib, mis on üldteadaolevalt silmadele koormav. Perearsti 27.10.2021 väljastatud tõendist selle kohta, et kostja I on aastaid sügava puudega haige, toetava elamise teenusel, vajab igakülgset kõrvalist abi kõikides eluks vajaminevates toimingutes ööpäevaringselt, on juba aastaid voodihaige ja sügava nägemispuudega, mis süveneb (tl 75), ei ole aga võimalik järeldada käesoleva menetluse seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid, kuna tõendist ei ole võimalik teha järeldusi 2017.a detsembrikuu kohta.
30.Kohus märgib, et ei arvesta selle hindamisel, kas kostjal I oli mõistlik võimalus avaldusega tähtaja jooksul tutvuda, sellega, kas kostja I ka tegelikult hageja tahteavalduse sisuga tutvus. Kohus leiab aga seda, et kostjal I ei olnudki mõistlikku võimalust e-kirjaga enne tähtpäeva möödumist tutvuda. Isegi, kui hageja leiab, et e-postkasti tuli mõistlikult võttes lugeda tihedamini kui iga kolme päeva tagant, näiteks iga päev, ei mõjuta see käesoleva asja lahendust, kuna kostjale I ei olnud tagatud ka ühte päeva. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja seisukoht, nagu oleks kostjal I olnud tegelikult sisuline mõistlik võimalus kirjaga tutvuda, kuna ta sai teha seda ajavahemikus kell 20:58 – 24:00, ei ole õige.
31.Hageja leiab ekslikult, et asjaolust, et tahteavalduse kehtivaks muutumine ei eelda, et saaja oleks selle sisuga ka tegelikult tutvunud, järeldub, et kehtivaks muutumiseks piisab selle kostja I mõjusfääri jõudmisest. Kohus leiab, et tahteavalduse kättesaamise riski, s.t selle kättesaaduks lugemist, mis hõlmab mitte ainult saaja mõjusfääri jõudmist, vaid ka mõistlikku võimalust avaldusega tutvuda, kannab selle saatja, s.t antud juhul hageja, kellel oli õigustatud isikuna kohustus hoolitseda selle eest, et kostjale I suunatud tahteavaldus jõuab ettenähtud tähtpäevaks kehtivalt kätte. Hageja samastab ekslikult tahteavalduse kehtivaks muutumise erinevaid eeldusi. Kuna tahteavalduse kättesaamise riski, s.o selle kehtivaks muutumise riski kannab tahteavalduse tegija, on asjakohatud hageja etteheited, et kostjad ise hageja käest ei küsinud, kas ta soovib ostueesõigust teostada või selle kohta, miks kostja I tähtaja viimase päeva õhtu- ja öötundideks enda kõrvale abistajat ei kutsunud. Samas on õige hageja seisukoht, et tahteavalduse sisust teadasaamise riski kannab kostja I ise, kuid nimetatu ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Kohus ei anna antud juhul hinnangut sellele, kas ja millal kostja I hageja edastatud kirja ka tegelikult luges.
32.Hageja kirjeldus selle kohta, et õigustatud isik peab VÕS § 250 sätestatud tähtaja jooksul kaaluma läbi enda ostusoovid ja võimalused, leidma vahendid müügihinna tasumiseks, korraldama laenu saamiseks kinnisvara hindamise ja saama krediidiasutustelt positiivse vastuse laenutaotlusele ning võõrandama enda muud vara müügihinna tasumiseks, on hüpoteetiline ja konkreetse kaasuse asjaoludega ning hageja endaga seostamata, samuti tõendamata. Igal juhul ei anna see alust kalduda kõrvale TsÜS § 69 lg 2 sätestatud põhimõtetest ja tahteavalduse kehtivaks muutumise eeldustest. Hageja loetletud põhjustel eristataksegi VÕS §-s 250
kinnisasja suhtes ostueesõiguse teostamist vallasasja suhtes ostueesõiguse teostamisest, milleks on seadusjärgne tähtaeg üksnes kaks nädalat.
33.Küsimust sellest, millal tahteavaldus kehtivaks muutus, ei muuda hageja viide TsÜS § 69 lg-le 4. Viidatud säte näeb ette, et kui tahteavaldus, mis pidi tahteavalduse saajani jõudma kindla ajavahemiku jooksul, jõuab tahteavalduse saajani hilinenult, loetakse tahteavaldus õigeaegselt kättesaaduks, kui tahteavaldus ei jõudnud tahteavalduse saajani õigeaegselt asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja. Nimetatu puudutab tahteavalduse jõudmist selle saajani, s.o tema mõjusfääri, mitte mõistlikku võimalust tahteavaldusega tutvumiseks. Praegusel juhul ei ole esile toodud, et tegemist oleks näiteks olukorraga, kus kiri ei oleks kostja I mõjusfääri jõudnud põhjusel, et ta andis ise müügilepingu sõlmimisel valed kontaktandmed. Kohus tuvastas ülal, et kiri jõudis kostja I e-postkasti.
34.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tahteavaldus muutus kehtivaks pärast seaduses sätestatud ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumist. Seega on hageja tahteavaldust küll väljendanud, kuid see ei ole kostja I poolt seaduses sätestatud tähtaja jooksul kätte saadud. Hageja ja kostja I vahel ei loeta seega müügilepingut sõlmituks ja tal ei ole õigust nõuda kinnistusraamatus vastavate omanikukannete muutmist. Hageja hagi kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata.
35.Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et tahteavaldust ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul kehtivalt tehtud, ei käsitle kohus poolte muid väiteid, vastuväiteid ja tõendeid, mis käesoleva asja lahendust ei mõjuta.
36.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. II
37.Kostja I palus jätta kohtuotsuse TsMS § 462 lg 3 alusel avalikustamata, kuid täpsustas 18.01.2022 oma taotlust ja palub asendada kooskõlas TsMS § 462 lg-ga 2 kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Kohus rahuldab kostja I taotluse.
38.Hageja esitas 18.01.2022 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus jättis 03.01.2022 määrusega hageja 08.11.2021 tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
39.TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Hageja tugineb vastuväite esitamisel sellele, et hageja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmine ei olnud seaduslik ega põhjendatud. Hageja ei ole samas esile toonud, milles seisnes kohtu viga menetluse juhtimisel või millega kohus rikkus menetlussätteid.
40.Kohus jääb 03.01.2022 määruses esitatud põhjenduste juurde, ega pea vajalikuks neid korrata. Kohus pöörab samas tähelepanu sellele, et hageja ei pea taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitama vastuväidet TsMS § 333 mõttes. Maakohus on juba põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist ja hagejal on võimalik vaidlustada maakohtu määrust apellatsioonkaebuses (vt ka Riigikohtu 06.02.2013 otsus 3-2-1-184-12 p 26).
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
42.Kostjate 18.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostjate kulud maakohtus kokku 6591 eurot (õigusabikulud 42 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks)). Kostjad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja nad ei ole käibemaksukohustuslased.
43.Hageja jätab kostjate menetluskulude täpse rahalise suuruse kohtu otsustada, kuid palub hinnata nende kulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja leiab, et põhjendatud ei ole ajakulu menetlusdokumendile, mida kohus ei ole pooltelt küsinud. Samuti ei ole väljamõistetavad kontrollimatud suhtlused kohtu ja advokaadi ning tema kolme kliendi vahel.
44.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3).
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
46.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
47.Menetluskulude nimekirjade kohaselt oli kostjate esindaja tasumäär 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on taotletud tunnitasu määr mõistlik.
48.Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad lepingulise esindaja kulud maakohtus hagiavalduse ja selle lisade analüüsimisest (1,75 tundi); kohtuga suhtlusest kohtumääruse teemal, milles käsitleti hagiavalduse puudusi, ja selle analüüsimisest (0,5 tundi); e-kirjavahetus ja telefoninõupidamised kliendiga (0,75 tundi); hagiavaldusele vastuse koostamisest ja selle kliendiga kooskõlastamisest (4,75 tundi); hageja 18.03.2021 vastuse analüüsimisest (0,5 tundi); suhtlusest kliendi ja kohtuga istungi teemal (0,25 tundi); erinevate kohtuastmete kohtupraktika täiendavast analüüsimisest seoses kohtuistungi lähenemisega (1,75 tundi); telefoninõupidamisest kliendiga (0,5 tundi); kohtuistungiks ettevalmistamisest
(1 tund); kohtuistungist osavõtmisest (0,75 tundi); tagasisidest kliendile ja telefoninõupidamisest kliendiga (0,25 tundi); kohtuistungi protokolli analüüsimisest (0,25 tundi); kompromissläbirääkimiste pidamisest, nõupidamisest kliendiga (0,75 tundi); vastuse koostamisest hageja 18.03.2021 menetlusdokumendile (2,5 tundi); kohtuistungiks ettevalmistamisest (1 tund); kohtuistungist osavõtmisest (1,5 tundi); kliendile tagasiside andmisest istungi tulemustest (0,25 tundi); kohtuistungi protokolli analüüsimisest ja taotluse koostamisest protokolli parandamiseks ning täiendava tõendi vastuvõtmiseks (1,25 tundi); hageja 12.10.2021 esitatud tõendite analüüsimisest ja kliendiga nõupidamisest (0,75 tundi); hageja 13.10.2021 menetlusdokumendi lühianalüüsist ja kommentaariga kliendile edastamisest (0,5 tundi); 25.10.2021 kohtumääruse analüüsimisest ja kliendile kommentaariga edastamisest (0,5 tundi); tõenditega seotud tööst ja analüüsist, suhtlusest kliendiga ja vastuse koostamisest hageja 12.10.2021 tõenditele ning oma taotluste koostamisest (7,75 tundi); hageja 08.11.2021 menetlusdokumendi esialgsest analüüsimisest ja kliendile edastamisest (0,25 tundi); hageja 08.11.2021 dokumendi ja selle lisade põhjalikumast analüüsist (1 tund); telefoninõupidamisest kliendiga (0,5 tundi); kliendi 21.11.2021 sisendi analüüsimisest ja suhtlusest kliendiga (0,5 tundi); vastuse koostamisest kohtunõudele ja selle kohtule esitamisest (4 tundi); 03.01.2022 kohtumääruse analüüsimisest (0,25 tundi); telefoninõupidamisest kliendiga (0,25 tundi); tsiviilasja materjalide analüüsimisest ja nende materjalide pealt lõplike seisukohtade koostamisest (4,75 tundi); TsMS § 426 alusel esitatud taotluse täpsustamisest (0,25 tundi); vastuse kooskõlastamisest kliendiga (e-kiri ja telefoninõupidamine) (0,5 tundi). Kohus leiab, et kostjate taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
49.Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kostjate vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Ka asja materjalist ei saa järeldada, et selline pidev suhtlus oleks menetluse seisukohast olnud vajalik. Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata kõigi kulukirjetega kliendiga nõupidamisele, suhtlemisele ja tagasiside andmisele (e-kirjavahetus ja telefoninõupidamised jaanuar kuni märts; 30.08.2021 telefoninõupidamine kliendiga; 03.09.2021 tagasiside ja telefoninõupidamine kliendiga; 27.09.2021 tagasiside ja telefoninõupidamine kliendiga; 18.11.2021 telefoninõupidamine kliendiga; kliendi 21.11.2021 sisendi analüüsimine ja suhtlus kliendiga; 03.01.2022 telefoninõupidamine kliendiga; 17.01.2022 vastuse kooskõlastamine kliendiga). Samal põhjusel vähendab kohus 12.10.2021 ajakulu hageja 12.10.2021 esitatud tõendite analüüsile ja kliendiga nõupidamisele 15 minuti võrra, s.o eeldatava nõupidamise aja võrra. Kohus leiab, et klientidega suhtlus on nende õiguste kaitsmise seisukohast vajalik ja tuleb siiski arvesse võtta osas, mis puudutab hagiavaldusele esialgse vastuse koostamist.
50.Kohus ei arvesta kostjate lepingulise esindaja ajakuluga erinevate kohtuastmete kohtupraktika analüüsile. Tavapäraselt ei ole põhjendatud mõista teiselt poolelt välja kulu, mis seondub professionaalse esindaja ajakuluga seaduste ja kohtupraktika analüüsimisele. Seaduste ja kohtupraktika analüüs on professionaalse esindaja töö osa ja kuulub teenuse hinna sisse. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse selle töö väljundiga, s.o konkreetse menetlusdokumendiga.
51.Kuna 31.08.2021 toimunud kohtuistung kestis 36 minutit, mitte 45 minutit, arvestab kohus lepingulise esindaja istungist osavõtu ajakuluks 36 minutit. 27.09.2021 toimunud kohtuistung kestis 1 tund 5 minutit, mitte 1 tund 30 minutit. Kohus arvestab istungi tegeliku kestusega.
52.Põhjendatud ei ole hagejalt välja mõista kostjate esindaja kompromissläbirääkimistega seoses kantud kulusid. Kompromissi pooled ei saavutanud. Kompromissläbirääkimistega seonduvad kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on kohtu hinnangul vastuolus kompromissläbirääkimiste olemuse ja eesmärgiga ning kohustusega pidada läbirääkimisi heas usus. Seetõttu ei arvesta kohus 13.09.2021 kuni 15.09.2021 kompromissläbirääkimiste pidamisele ja kliendiga nõupidamisele kulunud ajaga.
53.Põhjendatud ei ole teiselt poolelt välja mõista ka kõiki kulusid, mis seonduvad selliste menetlusdokumentide esitamisega, mille esitamist kohus ei ole palunud. Kohus ei arvesta kostjate esindaja ajakuluga 16.09.2021 vastuse koostamisele hageja 18.03.2021 menetlusdokumendile. Kostjatel tuli esitada kõik oma vastuväited hagiavaldusele selleks määratud tähtaja jooksul, mida kostjad ka tegi. 16.09.2021 menetlusdokument ka ei sisalda uut või täiendavat menetluse seisukohast olulist, mille esitamine omal algatusel oleks olnud kostjate õiguste kaitsmise seisukohast vajalik.
54.Kostjate esindaja 06.10.2021 kuni 01.11.2021 ajakulu tõenditega seotud tööle ja analüüsile, kliendiga suhtlusele, hageja 12.10.2021 tõenditele vastuse ja taotluste koostamisele on osaliselt põhjendamata ja ülepaisutatud. Kohus arvestab ajakulu kliendiga suhtlusele osas, mis puudutab täiendavate tõendite esitamise vajadust. Kostjate 01.11.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades, on selle koostamise põhjendatud ajakulu 4 tundi. Tõenditega seotud tööle ja analüüsile ei kulu üle 30 minuti. Seega arvestab kohus viidatud kulukirje puhul põhjendatud ajakuluks 5 tundi.
55.Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Ülejäänud osas olid toimingud kostjate õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud.
56.Kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 29 tundi ja 56 minutit (1 tund 45 minutit + 30 minutit + 4 tundi + 45 minutit + 30 minutit + 15 minutit + 1 tund + 36 minutit + 15 minutit + 1 tund + 1 tund 5 minutit + 1 tund 15 minutit + 30 minutit + 30 minutit + 30 minutit + 5 tundi + 15 minutit + 1 tund + 4 tundi + 15 minutit + 4 tundi 45 minutit + 15 minutit). Arvestades kostjate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja põhjendatud õigusabikulu kokku 3891,33 eurot (29 tundi ja 56 minutit × 130 eurot).
57.Eeltoodu põhjal määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4669,60 eurot (3891,33 + 20%), mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku, samuti tsiviilasja hinda arvestades ka põhjendatud. Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.