lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-9944/13

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9944/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1375
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-18-9944

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2018. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. V.i hagi Metallehitus OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

18. oktoober 2018.a., edasi kirjalik menetlus

Hagihind

5059, 40 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

A. V. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx)

Kostja:

Metallehitus OÜ (RK 12204127, asukoht: Ritsika vkt 31, Kohtla-Järve, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt Metallehitus OÜ-lt hageja A. V.i kasuks saamata jäänud töötasu (mai + juuni 2018) eest 1 256, 29 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis 1 442,51 eurot (bruto), kokku 2 698 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) eurot 80 senti.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.Kohtuotsus kuulub saamata jäänud töötasu osas, so summas 1 256, 29 eurot (bruto), täitmisele viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.A. V. esitas 29.06.2018 Viru Maakohtule hagi OÜ Metallehitus vastu saamata jäänud töötasu 1 380 euro nõudes (2018. aasta maikuu eest). 29.10.2018 esitas hageja täiendavad tõendid ja nõude täpsustuse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja ajutise töövõimetuse hüvitise juuni 2018.a. eest kokku 3679,40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Metalliehitus OÜ-s tootmise insenerina 06.02.2017.a. sõlmitud töölepingu nr 17/02 alusel alates 06.02.2017.a. Töölepingu p 4.1 järgi oli töötaja töötasu tööle asumisel 1000 eurot (bruto) kuus, pärast katseaja lõppu 1 380 eurot (bruto) kuus. Töölepingu p 4.2. järgi pidi tööandja maksma töötajale töötasu 1 kord kuus hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks. Kostja viivitas korduvalt palga väljamaksmisega või maksis osade kaupa: novembris 2017 – ei maksnud midagi, oktoobri kuu eest kanti palk 07.12.2017 summas 200,26 eurot ja 15.12.2017 veel 900 eurot; novembri kuu 2017 eest maksti töötasu 10.01.2018.a; veebruaris 2018 ei makstud midagi; jaanuari kuu 2018 eest maksti 29.03.2018.a, veebruari kuu 2018 eest maksti 27.04.2018.a; märtsi ja aprilli kuude eest maksti töötasu kahel korral juunis 2018.a; maikuu 2018 eest ei ole midagi makstud. Kostja on jätnud hagejale maksmata töötasu mai 2018 eest 1380 eurot (brutos) ning juunikuu 2018.a töötasu, puhkusehüvitis, kokku 3679,40 eurot (netos), mai + juuni kokku 5059,40 eurot.
3.18.10.2018 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et Metallehitus OÜ tööpiirkond on suletud ja valve all. Töösuhe on lõppenud. Kostja esitas 28.06.2018.a. hagejale töölepingu ülesütlemise teate. Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine ning hageja on maakohtule esitanud hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega (tsiviilasi nr 2-18-10845). Hageja selgitas, et mais-juunis viibis haiguslehel, st ei töötanud kõiki päevi.
4.Kostja seaduslik esindaja M.P. hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud, ei ilmunud ka kohtuistungile 18.10.2018.a., mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks kohut ei informeerinud (tl 106, 114-115).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, kuulanud ära hageja, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
6.A. V.i ja Metallehitus OÜ vahel oli 06.02.2017.a. sõlmitud tööleping nr 17/02 (t lk 2-6). Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab tööleping sisaldama muuhulgas andmed selle kohta, milline on töötajale töö eest makstav tasu (töötasu), töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Töötaja kohustused töösuhtes sätestab TLS § 15, tööandja kohustused TLS § 28. Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja korras. Vastavalt TLS § 29 lg 3 arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töölepingu p 4.1. järgi oli töötaja töötasu tööle asumisel on 1000 eurot (bruto) kuus, pärast katseaja lõppu (katseaja kestus 4 kuud) 1 380 eurot (bruto) kuus. Töölepingu p 4.2. järgi pidi tööandja maksma töötajale töötasu 1 kord kuus hiljemalt järgneva kalendrikuu 20. kuupäevaks.
7.Hageja heidab kostjale ette, et viimane on jätnud maksmata töötasu 2018. mai- ja juunikuu eest ning puhkusetasu. Kohus on seisukohal, et hageja nõude suurendamise avalduses esitatud hageja arvestused (tl 116) on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Kostja omapoolseid seisukohti / vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt hageja esitatud pangakonto väljavõtetest ajavahemike eest 01.03.2017-13.06.2018 ja 13.06.2018-18.10.2018.a (t lk 7-85, 120-153) laekus töötasu Metalliehitus OÜ-lt hagejale järgmiselt: Ülekande kuupäev Makse selgitus Ülekantud summa 14.03.2017.a Veebruar 2017 töötasu 556,03 eurot 21.04.2017.a Märts 2017 töötasu 807,20 eurot 19.05.2017.a Aprill 2017 töötasu 807,20 eurot 22.06.2017.a Mai 2017 töötasu 807,20 eurot 22.06.2017.a Juuni 2017 puhkusetasu 146,90 eurot 10.07.2017.a Juuni 2017 töötasu 671,66 eurot 02.08.2017.a Juuni 2017 lisatasu 241,55 eurot 02.08.2017.a Juuli 2017 puhkusetasu 110,17 eurot 16.08.2017.a Juuli 2017 töötasu 948,22 eurot 28.09.2017.a August 2017 töötasu 1100,26 eurot 26.10.2017.a September 2017 töötasu 1100,26 eurot 07.12.2017.a Oktoober 2017 töötasu (osaline) 200,26 eurot 15.12.2017.a Oktoober 2017 töötasu (osaline) 900 eurot 10.01.2018.a November 2017 töötasu 1064,26 eurot 16.01.2018.a Detsember 2017 töötasu 280,07 eurot 29.03.2018.a Jaanuar 2018 töötasu 753,29 eurot 27.04.2018.a Veebruar 2018 töötasu 474,51 eurot 14.06.2018.a Märts 2018 töötasu 1012,22 eurot 22.06.2018.a Aprill 2018 töötasu 328,62 eurot Pangakonto väljavõtetest tulenevalt ei ole hagejale töötasu mai ja juuni 2018.a kuude eest üle kantud.

Metalliehitus OÜ palgatõendist (t lk 118) tulenevalt arvestati hagejale maikuus 2018.a. 623,95 eurot (bruto), millest pärast tulumaksu 20.30 eurot, töötuskindlustusmaksu 9,98 eurot ja kogumispensioni 12, 48 euro maha arvamist jääb 581, 19 eurot (vt arvestuse detailne aruanne tl 119). Hageja väitis 18.10.2018 toimunud kohtuistungil, et oli maikuus haiguslehel ning ei töötanud kõiki päevi (t lk 114). Hageja ei ole esitanud mõistlikku selgitust ning tõendeid põhjendamaks maikuu töötasu nõuet kogu suuruses 1 380 eurot (so vastavalt töölepingus kokku lepitule). Hageja ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, millise ajavahemiku maikuus 2018 viibis töövõimetuslehel, mistõttu lähtub kohus Metalliehitus OÜ palkade aruandes toodu andmetest (tl 119). Juunikuu 2018 eest on tööandja arvestanud hagejale: 1) haigusleht 163,98 eurot; 2) puhkus (30,09 päeva) 1442,51 eurot 3) põhitasu (töötasu) 468, 36 eurot, kokku 2 074,85 eurot (bruto). 2074,85 eurolt on maha arvestatud: tulumaks 401,21 eurot, töötuskindlustusmaks 30,57 eurot ja kogumispensioni makse 38,22 eurot. Arvestusest tulenevalt märkis tööandja oma arvestuse tabelis, et töötajale makstav juunikuu 2018.a tasu (koos puhkuse ja töövõimetushüvitisega) on kokku netosummas 1 604,85 eurot (v t lk 119).

8.Alates 01.jaanuarist 2012.a tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Tööandjal on märgitud arvestuses 30,09000 puhkusepäeva. Vastuväiteid sellele maakohtule esitatud ei ole. Kooskõlas TLS § 70 lg 1 on töötajal õigus saada TLS § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille §-i 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud, sama korra § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
9.Asjas kogutud tõenditele tuginedes leiab kohus, et hagejal on saamata 2018.a. mai- ja juunikuu eest: maikuu 2018.a eest 623,95 eurot (bruto), pärast maksude maha arvamist 581, 19 eurot (neto) ja juunikuu eest töötasu koos töövõimetushüvitisega 632,34 eurot (bruto) ning puhkusehüvitis 1442,51 eurot (bruto), pärast maksude maha arvamist 1 604, 35 eurot (neto).
10.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Töötamise informatsiooni registri andemete kohaselt tööleping Metallehitus OÜ-ga lõppes 29.06.2018.a TLS § 88 lg 1 p 3 järgi (t lk 160, vt ka hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-18-10845).
11.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja maikuu 2018 eest 623,95 eurot (bruto), juunikuu 2018.a eest töötasu koos töövõimetushüvitisega 632,34 eurot (bruto) ning puhkusehüvitis 1442,51 eurot (bruto), kokku 2 698, 80 eurot (bruto). Kooskõlas TsMS § 467 ja § 469 lg 3 kuulutab kohus otsuse saamata jäänud palga osas, so 1 256, 29 eurot, täitmisele siivitamatult.

Menetluskulude jaotus

12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja