Välja mõista S Palt Kohtla-Järve linn Kesk 4 KÜ kasuks menetluskulud 180 eurot ja Katuse ABC OÜ kasuks menetluskulud 129 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-18-12460 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt vahetas Katuse ABC OÜ 2017 aastal korteriühistu tellimusel elamu asukohaga Kesk 4 Oru Kohtla-Järve katusel välja vana eterniidi uue vastu. 30.05.2018 kukkus maja katuselt tükk eterniiti hageja sõiduauto katusele ja kahjustas sõidukit. Eterniiditüki ülevaatuse käigus tuvastati, et see kukkus maha seetõttu, et ei olnud kinnitatud kohasel kombel. KÜ Oru Kesk 4 suhtus tähelepanematult oma kohustesse ja ilmutas hooletust. Maja katuse tehnilise seisundi eest vastutab korteriühistu (KrtS § 1 lg 1). Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetega, tekitati hageja varale kahju KÜ Oru Kesk 4 kohustuste hoolimatuse ja ebakohase täitmise tõttu. Kui KÜ Oru Kesk 4 oleks täitnud oma kohustusi vajalikul kombel, oleks ta tööde vastuvõtmisel selle fakti avastanud. Sel juhul oleks korteriühistu teatanud sellest Katuse ABC OÜ-le, kes oleks kõrvaldanud oma töös avastatud praagi. Sel juhul poleks eterniit maha kukkunud ja hageja varale poleks tekitatud kahju.
2.Kahju kostja varale tekkis muuhulgas ka seetõttu, et Katuse ABC OÜ teostas maja katusel oleva eterniidi vahetamisega seotud töid ebakohaselt. Kuna praak Katuse ABC OÜ töös tekkis garantiiaja kehtivusel, peab Katuse ABC OÜ vastavalt VÕS §-le 644 ja § 649 kandma korteriühistuga solidaarset vastutust. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 ja 132 lg 1 on hagejal täielik õigus nõuda kostjatelt tema varale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja tugineb KrtS § 1 lg 1, VÕS §-le 65 lg 1, 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 132 lg 1, 644, 649, 1043, ja 1045 lg 1 p 1 ning palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kahjuhüvitis 1953, 29 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
II KOSTJATE VASTUSED
3.Kostja I hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eeldusi ja kahju suurust. Hagejale on tekitatud kahju suuruses 216, 83 eurot (xxx OÜ kalkulatsioon). Katuse ABC OÜ pakkus hagejale sellist hüvitist, kuid hageja ei olnud nõus. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja II hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud kostja tegevuse ebaseaduslikkust, põhjusliku seose olemasolu kostja II ebaseadusliku tegevuse ja hageja transpordivahendile tekitatud kahju vahel, kahju suurust ja iseloomu. Esitatud ei ole tõendeid, et elamu katusekatte vahetus on teostatud ebaõigelt ja katusekatte osa kukkus alla elamu Kesk tn 4 Kohtla-Järve katuselt. Elamu juures puuduvad sõidukite parkimise kohad. Hageja jättis sõiduki omal vastutusel piki elamut kulgevale teele, mis ei ole ette nähtud sõidukite parkimiseks. Portaali auto24.ee andmetel on analoogse transpordivahendi keskmine turuväärtus 617 eurot. Kostja viitab VÕS § 132 lg 3. Hageja kahjusumma 1953, 29 euro ei vasta VÕS § 127 lg 1 sätestatule ja ületab tunduvalt hagejale tekitatud kahju suuruse. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-18-12460
5.Arvestades hagi hinda 1953, 29 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagejal pole selget arusaama kellelt ja mille alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning hageja ei ole välja toonud ja tõendanud ühegi kahju hüvitamise eelduse olemasolu, va. kahju. Hagist võib aru saada, et hageja arvates ei teostanud kostja II, Katuse ABC OÜ oma tööd katuse vahetamisel kvaliteetselt, millest järeldub, et kostjale II heidetakse ette lepingu rikkumist. Nõude õigusliku alusena on viidatud nii VÕS § 115, töövõtulepingut käsitletavatele sätetele (VÕS § 644, 649), kui ka lepinguvälise vastutuse sätetele (VÕS §-d 1043, 1045 lg 1 p 1, 5).
6.Hageja heidab kostjale II, Katuse ABC OÜ ette seda, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Riigikohus on leidnud, et töövõtulepingu sõlmivad korteriühistu ja töövõtja ning sellest lepingust tulenevaid nõudeid, sh ebakvaliteetsest tööst tulenevaid nõudeid saab töövõtja vastu esitada korteriühistu kui tööde tellija, mitte nt kõik korteriomanikud eraldi. Õigusaktidest ei tulene, et sellised nõuded saaksid seaduse alusel üle minna lepinguvälisele isikule, korteriomanikule (RKTKo 3-2-1-6-17 p 13). Seega ei ole korteriühistu ja töövõtja vaheline leping, sh. viide lepingu rikkumisele ja lepingust tulenevale võimalikule garantiile praeguses asjas asjassepuutuv ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt II kahju hüvitamist tuginedes lepingu rikkumisele (VÕS §-d 115, 644, 649). Asjakohatu on hageja poolt viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 1, kuna see sätestab kahju tekitamise õigusvastasuse isiku surma põhjustamisega, millega aga praegusel juhul tegemist ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid põhjustanud kellegi surma. Muid etteheiteid hagejal kostjale II ei ole.
7.Hagist võib aru saada, et kostjast I korteriühistule heidab hageja ette seda, et kostja ei taganud kaasomandi eseme korrashoidu (hagis: ei jälginud maja katuse tehnilist seisundit), st. ei korraldanud elamu katuse korrasoleku kontrollimist. Samas on hageja aga viidanud ka sellele, et kostja oli tööde vastuvõtmisel hooletu ja kahju põhjuseks oli eterniidi ebakvaliteetne kinnitamine. Riigikohus on leidnud, et korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1 (RKTKm 3-2-1117-14 p 12). Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Hageja väitel tuvastati, et eterniidi kukkumise põhjuseks oli ebakvaliteetne kinnitus, kuid ühtegi tõendit hageja oma väite tõendamiseks esitanud ei ole.
8.Kohtu hinnangul ei saa asuda ka seisukohale, et juhul kui kostja oleks töö vastuvõtmisel olnud hoolikam ja kostja oleks katuse seisundit kontrollinud, siis ei oleks eterniit katuselt alla kukkunud, st. kostja vajalik tegevus oleks eterniidi lahti tuleku ära hoidnud. Eterniit võib katuselt lahti murduda erinevatel põhjustel (nt. katuse aluskonstruktsiooni halb seisund või vigastused, tugev tuul) ning hoolikus tööde vastuvõtmisel ja katusekatte seisundi kontrollimine seda ei välista. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja poolt tööde vastuvõtmisel suurema hoolikuse ülesnäitamisel oleks kostja väidetava puuduse töös avastanud, mis omakorda oleks ära hoidnud kahju tekkimise. Eeldades, et väidetav puudus töös esines, võis olla sarnaselt müügilepinguga tegemist varjatud puudusega, st puudusega mis ei ole tavapärase üle vaatamise käigus tuvastatav (välisel vaatlusel äratuntav). Antud juhul pole hageja esitatu põhjal tuvastatav mis oli eterniidi lahti tuleku põhjuseks. Kui kahju põhjuseks oli kostja väidetav hooletus tööde vastuvõtmisel, siis ei saanud kahju põhjuseks olla järgnev katuse kontrollimata jätmine. Teisisõnu, kui kahju oli põhjustatud ajaliselt eelnevast tegevusetusest, siis ei saanud järgnev tegevusetus enam omakorda sama kahju põhjustada.
2-18-12460
9.Vastupidisel käsitlusel on olukord muutumatu, st. kui kahju põhjuseks oli väidetavalt hilisem katuse kontrollimata jätmine, siis ei saanud kahju põhjustada kostja eelnev tegevusetus tööde vastuvõtmisel. Kui aga kahju põhjustas kostja II ebakvaliteetne töö, siis ei saanud põhjuseks olla kostja järgnev mitmekordne tegevusetus. Põhjuslik seos ei pea avalduma küll vahetu seosena teo/tegevusetuse ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda ka põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob, kuid hageja sellele tuginenud ei ole ja antud olukorras ei saa sellisele seisukohale ka asuda. Mis puudutab asjaolu, et kostja II on hagejale pakkunud auto turumaksumuse hüvitamist, siis see ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kostja II hagi ei tunnista. Eeltoodu alusel ei näe kohus esitatud asjaoludel alust hageja nõude rahuldamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotlus tõendite kogumiseks (KÜ üldkoosoleku otsuse kostja II töövõtjaks valimise kohta ja kostjate vahelise töövõtulepingu väljanõudmine) jääb rahuldamata. Tegemist on asjakohatute tõenditega, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust ning hageja pole ka põhjendanud mida ta tõenditega soovib tõendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostja I palub välja mõista hagejalt menetluskulud 180 eurot (1, 5*120 eurot) (tl 113). Kostja II palub välja mõista hagejalt menetluskulud 129 eurot s.h. hagile vastuse koostamine 108 eurot (1, 8*60) ja tõlkekulud 21 eurot (tl 123). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 150 eurot käibemaksuta (RKTKo 2-16-8344 p 15). Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnihind 120 eurot ja kostja II esindaja tunnitasu 60 eurot on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud. Esindajate tehtud toimingud ja ajakulu on vajalikud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, mõistab kohus hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 180 eurot ja kostja II kasuks 129 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.