Svetlana Pauna hagi XXXXXXXX KÜ ja Katuse ABC OÜ vastu kahju hüvitamiseks 1953,29 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Paun apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Svetlana Paun (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Maksim Fedotov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad: 1) XXXXXXXX KÜ (kostja I), rk XXXXXXXX ; esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko 2) Katuse ABC OÜ (kostja II), rk 11336757; esindaja Deniss Netšajev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. detsembri 2018 otsus Katuse ABC OÜ osas. Teha selles osas uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust.
2.Otsuse tervikresolutsioon sõnastada järmiselt.
2.1.Rahuldada Svetlana Pauna hagi Katuse ABC OÜ vastu osaliselt.
Mõista Katuse ABC OÜ-lt Svetlana Pauna kasuks välja 617 eurot.
2.3.Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.
3.Jätta XXXXXXXX KÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Svetlana Pauna kanda. Ülejäänud osas jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Määrata XXXXXXXX KÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtus kokku 300 eurot sh käibemaks ja mõista 300 eurot (koos käibemaksuga) Svetlana Paunalt XXXXXXXX KÜ kasuks välja.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Svetlana Paun (hageja) esitas hagi XXXXXXXX KÜ (kostja I) ja Katuse ABC OÜ (kostja II) vastu, milles palus mõista solidaarselt kostjatelt välja kahjuhüvitise 1953,29 eurot. Hagiavalduse kohaselt vahetas Katuse ABC OÜ 2017. aastal korteriühistu tellimusel elamu katusel välja vana eterniidi uue vastu. 30.05.2018 kukkus maja katuselt tükk eterniiti hageja sõiduauto katusele ja kahjustas sõidukit. Eterniiditüki ülevaatuse käigus tuvastati, et see kukkus maha sellepärast, et see ei olnud korralikult kinnitatud. Maja katuse tehnilise seisundi eest vastutab korteriühistu (KrtS § 1 lg 1). Korteriühistu ei täitnud oma kohustusi hoolsalt.
2.Kostja I vaidles hagile vastu. Täitmata on kahju hüvitamise eeldused. Põhjendatud ei ole ka kahju suurus, kuna selles on arvestatud uute varuosade hinda, kuigi auto oli registreeritud 1996. aastal.
3.Kostja II vaidles hagile vastu. Sõidukite omanikud pargivad need maja lähedale oma vastutusel, seal ei ole parkimiskohti. Pole tõendatud, et katusekate kukkus alla just kostja I hallatava hoone katuselt. Kahju suurus on tõendamata. Analoogse sõiduki väärtus on u 617 eurot. Hageja nõutud kahju ületab kahjustunud sõiduki turuväärtust. Kostja II oleks nõus kompromissiga, mille järgi maksab kostja II hagejale 617 eurot, millest arvestatakse maha kostja II menetluskulud.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus jättis 12. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja menetluskulude katteks 129 eurot.
Maakohtu arvates ei ole hagejal selget arusaama kellelt ja mille alusel ta kahju hüvitamist nõuab ning hageja ei ole välja toonud ja tõendanud ühegi kahju hüvitamise eelduse olemasolu, v.a. kahju. Asjasse ei puutu korteriühistu ja töövõtja leping, sh viide lepingu rikkumisele, ja lepingust tulenevale võimalikule garantiile tuginemine, ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt II kahju hüvitamist tuginedes lepingu rikkumisele (VÕS §-d 115, 644, 649). Asjakohatu on hageja viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 1, kuna see sätestab kahju tekitamise õigusvastasuse isiku surma põhjustamisega, millega praegusel juhul tegemist ei ole. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid põhjustanud kellegi surma. Muid etteheiteid hagejal kostjale II ei ole. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Hageja väitel tuvastati, et eterniidi kukkumise põhjuseks oli ebakvaliteetne kinnitus, kuid ühtegi tõendit hageja oma väite tõendamiseks esitanud ei ole. Ei saa asuda ka seisukohale, et juhul, kui kostja oleks töö vastuvõtmisel olnud hoolikam ja kostja oleks katuse seisundit kontrollinud, siis ei oleks eterniit katuselt alla kukkunud, st kostja vajalik tegevus oleks eterniidi lahti tuleku ära hoidnud. Eterniit võib katuselt lahti murduda erinevatel põhjustel (nt katuse aluskonstruktsiooni halb seisund või vigastused, tugev tuul) ning hoolikus tööde vastuvõtmisel ja katusekatte seisundi kontrollimine seda ei välista. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjalt tööde vastuvõtmisel suurema hoolikuse ülesnäitamisel oleks kostja väidetava puuduse töös avastanud, mis omakorda oleks ära hoidnud kahju tekkimise. Eeldades, et väidetav puudus töös esines, võis olla sarnaselt müügilepinguga tegemist varjatud puudusega, st puudusega, mis ei ole tavapärase üle vaatamise käigus tuvastatav (välisel vaatlusel äratuntav). Antud juhul pole hageja esitatu põhjal tuvastatav, mis oli eterniidi lahti tuleku põhjuseks. Kui kahju põhjuseks oli kostja väidetav hooletus tööde vastuvõtmisel, siis ei saanud kahju põhjuseks olla järgnev katuse kontrollimata jätmine. Kui kahju põhjuseks oli väidetavalt hilisem katuse kontrollimata jätmine, ei saanud kahju põhjustada kostja eelnev tegevusetus tööde vastuvõtmisel. Kui kahju põhjustas kostja II ebakvaliteetne töö, siis ei saanud põhjuseks olla kostja järgnev mitmekordne tegevusetus. Põhjuslik seos ei pea avalduma küll vahetu seosena teo/tegevusetuse ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda ka põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob, kuid hageja sellele tuginenud ei ole ja antud olukorras ei saa sellisele seisukohale ka asuda. Mis puudutab asjaolu, et kostja II on hagejale pakkunud auto turumaksumuse hüvitamist, siis see ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna kostja II hagi ei tunnista.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 1953,29 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei hinnanud maakohus tõendeid piisavalt. Hageja viitas hagi lisadele, mida maakohus ei käsitlenud. On tõendatud, et katusematerjal kukkus hageja autole XXXXX asuva hoone
katuselt. Hagi lisast 5 nähtub, et alla kukkunud katuseplaadis on kruvi, mis pidi olema katusele kinnitatud. Hageja kahju arvestus on õige, selle koostas Kahjukäsitluse Keskuse OÜ; 2) on maja katuse korrashoiukohustus korteriühistul (kostja I). Hageja ei vaidlustanud tehtud tööde kvaliteeti, vaid tugines sellele, et talle tekkis eterniidi kukkumisest kahju. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 115, § 127 ja § 128; 3) on hagejal kahju hüvitamise nõue VÕS § 115, § 127, § 128 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.
6.Kostja I vaidles apellatsioonile vastu.
7.Kostja II vaidles apellatsioonile vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis S. Paun hagi rahuldamata kostja II s.o, Katuse ABC OÜ vastu, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja II vastu osaliselt ning mõistab Katuse ABC OÜ-lt S. Paun kasuks välja kahjuhüvituse 617 eurot. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata kostja I (XXXXX KÜ) vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise osas. Hageja kanda tuleb jätta kostja I (XXXXX KÜ) menetluskulud. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud, kuna kohtulahendi põhjendused ei ole selgelt seostatavad tuvastatud asjaoludega. Maakohtu pädevuses oli õigust kohaldada ja kui pool ei toonud õigusnormi selgelt esile või eksis normi lõikele või punktile viitamisel, siis tuli maakohtul pooltega õiguslikku olukorda arutada ja selgitada pooltele, milline norm kohtu arvates kohaldamisele kuulub. TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab olema kohtuotsusest jälgitav, kuidas ja milliste tõendite alusel kohus järeldusteni jõudis.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 1043. Ringkonnakohtu hinnangul on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja II vastutab kahju eest VÕS § 1043 alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
10.Kahju tekitav tegu VÕS § 1043 mõttes võib olla kas aktiivne käitumine või tegevusetus. Tegevusetus on millegi tegemata jätmine või ebapiisav tegemine, vältimaks teisele isikule kahju tekkimist. Hageja väitel tekkis hagejale kahju 30. mail 2018, kui XXXXX linnaosas kukkus XXXXX maja katuselt hageja auto peale eterniiditükk. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja II korteriühistuga (kostja I) sõlmitud lepingu alusel XXXXX elamu katuse remonditöid. 30.05.2018 kukkus elamu katuselt alla eterniiditükk, mis põhjustas hageja sõiduautole (lisaks ka A.P. sõiduautole) kahju. Ringkonnakohus märgib, et hageja väited on tõendatud fotodega sündmuskohalt, Kahjukäsitluse Keskuse OÜ kalkulatsiooni, Katuse ABC OÜ vastusega S. Paunale, Politsei- ja Piirivalveameti teatisega S. Paunale väärteomenetluse alustamise ja sõiduautode kahjustamise kohta.
Kostja II märkis 07.06.2018 hagejale saadetud kirjas, et tema teostas XXXXX hoone katusetöid 2017 aastal. Tugeva tuulekoormuse tõttu tuli uue eterniidi leht katuselt lahti ja kukkus sõiduautole Audi A 4 reg nr XXXXXX , vigastades sellega tagaklaasi ja katust. Tõsine vigastus ei võimalda viia sõidukit sellisesse seisundisse nagu see oli enne eterniidi allakukkumist ja seetõttu on kostja II valmis hüvitama sõiduauto turuhinna (lk 20). Kostja II on kirjalikult kinnitanud, et elamu ette pargitud hageja sõiduautot kahjustas elamu, mille katust tema remontis, katuselt lahti tulnud ja alla kukkunud eterniitplaat. Eeltooduga on tõendatud, et kahju hageja sõiduautole põhjustas kostja II tegevus elamu katuse remonditööde käigus (eterniitplaadi mittenõuetekohane kinnitus). Ringkonnakohus märgib, et kostja II töövõtjana oli kohustatud tegema katuse remonditööd ettevõtjalt nõutava hoolsusega selliselt, et katuselt ei kukuks tugeva tuulega eterniitplaadid alla.
11.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada conditio sine qua non põhimõtet. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu või tegevusetus mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Kui kostja II paigaldatud eterniidiplaat ei oleks lahti tulnud ja alla kukkunud, ei oleks hagejale hagis märgitud kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos.
12.Kahju suurust on hageja tõendanud 31.05.2018 Kahjukäsitluse Keskuse OÜ poolt koostatud kalkulatsiooniga, mille kohaselt kuluks plekitöödele, varuosadele, ja värvitöödele kokku 1953, 29 eurot (lk 10-12). Kostja II on kahju suurusele vastu vaielnud. Juba enne kohtumenetlust lubas kostja, et hüvitab auto hetke turuväärtuse, mitte remonditööde teostamise kulu. Kostja väitel on hageja sõiduauto väärtus oluliselt väiksem kui kahju kõrvaldamisele kuluv summa, mistõttu VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleks hüvitada asja väärtus. Kostja kirjalikus vastuses tegi kostja II kompromissi ettepaneku, et maksab hagejale 617 eurot, millest arvatakse maha kostja menetluskulud (lk 51). Kostja II lisas oma vastusele tõendid kolme, hageja sõiduautoga sama aastakäigu ja võimsusega Audi A 4 müügihindade kohta. Autode müügihinnad olid vastavalt 350 eurot, 700 eurot ja 900 eurot (lk 56-59). Hageja vaidles kostja tõenditele vastu, kuid ei esitanud tõendeid oma auto väärtuse kohta, vaid piirdus väitega, et tema auto oli töökorras ning autol oli alati õigeaegselt teostatud remont ja hooldus (lk 97). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui aga asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt viidatud paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et arvestades hageja auto võimalikku väärtust on kahjustuste (katuse ja klaasi remont) kõrvaldamise kulud summas 1 953, 29 ebamõistlikult kulukad ning seetõttu tuleb hüvitada hagejale kahju summas, mis võimaldab tal soetada samaväärne asi. Hagejal oli võimalik maakohtu menetluses oma auto väärtuse kohta tõendeid esitada, maakohus andis hagejale võimaluse vastata kõikidele kostjate esitatud seisukohtadele. Ringkonnakohus peab oluliseks ka seda, et hagejat esindas õigusteadmistega esindaja, kellele oli teda, et kui kostja esitab tõendid auto eeldatava väärtuse kohta, siis lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et hageja auto väärtus on teistsugune.
Ringkonnakohus määrab VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki silmas pidades hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks 617 eurot, see on summa, mille eest võib hageja soetada ligikaudselt samaväärse sõiduki. Ringkonnakohus arvestab kahju suuruse määramisel muuhulgas järgmiseid asjaolusid: hagejale jääb kahjustatud sõiduk alles; hageja ise auto väärtuse kohta tõendeid ei esitanud; kostja esitatud tõendite alusel jääb hageja autoga sarnase auto väärtus 350 kuni 900 euro vahele.
13.Ringkonnakohus leiab, et kahju põhjustamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi muuhulgas, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja sõiduautole tekitas kahju kostja II ning kostja II vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja II tuginenud sellele, et tema tegevuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu. Seetõttu tuleb hageja nõue kostja II vastu rahuldada ning kostjalt II hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 617 eurot.
14.Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamiseks kostja I vastu puudub alus. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja I rikkunud korteriomandi kaasomandi osa tavapärase valitsemise nõudeid (KrtS § 35 lg 2). Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et kostja I ei olnud hoolas ega kontrollinud piisavalt kostja II poolt tehtud tööde kvaliteeti. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja I poolt tavapärase valitsemise nõuete rikkumist, siis puudus maakohtul alus hagi kostja I vastu rahuldada.
15.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning ringkonnakohus määrab nii maakui ringkonnakohtus kantud kulude jaotuse arvestades hagi rahuldamise ulatust. Kostja I menetluskulud jäävad seoses hagi tema vastu rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja II pakkus hagejale kompromissi sellesarnases ulatuses, nagu ringkonnakohus hagi kostja II vastu rahuldab, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 2 alusel hageja ja kostja II menetluskulud nende endi kanda. Kostja I esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 360 eurot ja lisas TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse käibemaksukohuslaseks mitteolemise kohta. Ringkonnakohus eeldab, et kostja I märkis taotluses summa käibemaksuga. Kostja I esitatud taotluse järgi kandis ta maakohtus menetluskulusid summas 180 eurot ja ringkonnakohtus 180 eurot. Arvestades maakohtus kostja I poolt tehtud menetlustoiminguid, samuti seda, et hageja tugines apellatsioonkaebuses samadele väidetele kui maakohtus, siis peab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 1,5 tundi (180 eurot) ja apellatsioonkaebusele vastamisega seoses 1 tund (120 eurot) kokku 300 eurot koos käibemaksuga.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.