2-18-8846/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-8846 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Abikaasad S E ja N E ning PAELROHU ARENDUS OÜ sõlmisid Tallinna notar Margus Veskimäe juures järgmised lepingud: 1) 10.02.2017. a „Kinnistu jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõiguslik ehituskohustusega müügileping“ ja 13.06.2017. a „Korteriomandi hüpoteekide alt vabastamise avaldus ja omandi üleandmise asjaõigusleping“. Lepingutega müüs kostja kui arendaja ja müüja hagejatele korteriomandi (ridaelamu boks) asukohaga xxxx, kinnistu nr xxxx. Pooled sõlmisid kõigepealt 10.02.2017. a Kinnistu eellepingu koos kostja ehituskohustusega. Asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks 13.06.2017. a oli Kinnistu veel mitmete puudustega, mis on välja toodud asjaõiguslepingule lisatud 12.06.2017. a koostatud objekti ülevaatuse protokollis. Protokollis on loetletud puudused 2 lehel ja nendest on muuhulgas tänaseks hagejatele esitamata täitedokumentatsioon (joonised, sertifikaadid, vastuvõtuaktid). Asjaolu, et dokumentatsioon on 5 tõenäoliselt puudulik kinnitab ka fakt, et kostja ei olnud 05.06.2018. a seisuga esitanud Maardu Linnavalitsusele kasutusloa taotlust, rääkimata kasutusloa olemasolu tagamisest. Kostja ei ole täitnud oma kohustust koostada ja saata hagejatele lihtkirjalik üleandmisvastuvõtmise akt, mis loetakse kostja poolt valduse üleandmise täitmise kviitungiks. Kinnistu otsene valdus koos kõikide lepingu esemele juurdepääsu võimaldavate võtmetega ja dokumentidega ei ole seega kostja poolt hagejatele üle antud. Sellest tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt lepingu punkti 3.6.1. alusel kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi (0,024% ostuhinnast 163 000 EUR), mis hagi esitamise päeva (08.06.2018. a) seisuga moodustab 13 965,84 eurot.. Seisuga 05.06.2018. a ei ole kostja hankinud ehitisele kasutusluba ega esitanud taotlust kasutusloa väljastamiseks. Seda asjaolu on kinnitanud ka Maardu Linnavalitsuse xxxx E B 05.06.2018. a e-kirjas hagejatele. Asjaõiguslepingu sõlmimisel, s.o 13.06.2017. a, oli üleval mitmeid kinnistuga seotud puudusi, mis pooled olid fikseerinud 12.06.2017. a koostatud dokumendis „Objekti ülevaatuse protokoll“, mis on asjaõiguslepingu lisaks. Lepingu punktis 3.3.1. leppisid pooled kokku, et: „Müüja kohustub kõik 12.06.2017.a. Müüja ja Ostja vahel allkirjastatud ja käesolevale lepingule lisatud

3.2.3.kokku, et notar edastab „kakskümmend tuhat (20 000) eurot Müüja kontole nr xxxx kahe (2) pangapäeva jooksul arvates Ostja ja Müüja poolt ühiselt notar Margus Veskimäe asendajale I S e-posti (xxxx) teel digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vastavasisulise avalduse esitamisest eeldusel, et kõik käesoleva lepingu punktis 3.3.1. nimetatud lepingu eseme ülevaatuse protokollis nimetatud lepingu eseme puudused on Müüja poolt likvideeritud ja Ostja poolt vastu võetud.“ Tänaseks on osa nimetatud ülevaatuse protokollis toodud puudusi jätkuvalt kostja poolt likvideerimata ja hoiustatud 20 000 eurot seisab notari hoiukontol. Kinnistul ilmnesid pärast asjaõiguslepingu sõlmimist mitmed olulised puudused, sh niiskuskahjustused katuselaes ja katkised kanalisatsioonikaevude kraed. Hagejad teavitasid korduvalt kostjat nimetatud puudustest nõudes nende kõrvaldamist, kuid kostja ei ole neid puudusi likvideerinud. Olukorras, kus kostja ei ole vaatamata korduvatest nõudmistest puudusid likvideerinud ja sellega ei kannata enam oodata (Kinnistu kahjustumine), olid hagejad sunnitud võtma ise puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumised. Hageja on võtnud hinnapakkumised kiiret sekkumist nõudvate katuse- ja kanalisatsioonikaevude puuduste kõrvaldamise tööde tegemiseks. Vastavalt Xxxx OÜ xxxx I S 05.06.2018. a hinnapakkumisele on katusetööde maksumuseks 150 eurot jooksev meeter *74 jm = 11 100 eurot. Vastavalt Xxxx OÜ esindaja R M 04.06.2018. a hinnapakkumisele on kanalisatsioonikaevuse parandustööde maksumuseks 450 eurot + käibemaks = 540 eurot. Hagejad nõuavad käesolevaga kostjalt kahjuna nende kulutuste hüvitamist (esialgu väiksemas ja fikseeritud) summas 6 034,16 eurot, ületamata hagi hinda kokku 20 000 eurot. Haginõuete summa vastab hagejate poolt hoiustatud ostuhinna osale. 10.02.2017. a sõlmitud lepingu punkti 3.6.1. järgi otsese valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,024% ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingu punktile 3.1. oli ostuhind 163 000 eurot. Hagejad nõuavad käesolevaga kostjalt leppetrahvi summas 13 965,84 eurot, mis on arvestatud seisuga 08.06.2018. a. Lepingu järgi on hagejate ostuhinna tasumata osa 20 000 eurot hoiustatud notarikontole ja selle väljamaksmine kostjale ei ole muutunud sissenõutavaks protokollis toodud kohustuste mittetäitmise tõttu. Hagejatel on seega võimalik tulevikus tasaarvestada oma haginõue kostja vastu ostuhinna tasumata osa väljamaksenõudega. Sel põhjusel on hagejad fikseerinud hagi hinnaks 20 000 eurot ega nõua hetkel seda ületavat kahju. Hagejatel ei ole võimalik kulutada täiendavalt riigilõivule ja esitada suuremas summas nõudeid, mille täitmine tulevikus kostja vastu võib osutuda võimatuks. Hagejate kahjunõue moodustab seega kokku vähendatud ja fikseeritud summa 6 034,16 eurot (s.o 20 000 - 13 965,84 eurot leppetrahv), olgugi et tõenditest nähtuvalt on kahju suuremgi (11 100 + 540 = 11 640 eurot). Hagejad paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista leppetrahv 13 965,84 eurot ja kahjuhüvitis 6 034,16 eurot, s.o kokku 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, sh välja mõista kostjalt hagejate menetluskulud, välja mõista kostjalt hagejate kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

2-18-8846 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 750 eurot ning õigusabikulud summas 336 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 336 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1086 eurot (750+336). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1086 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.