Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Meeli Kaur, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. detsember 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-11901
Tsiviilasi
OÜ TAVT hagi OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service) vastu võla 149 340 euro, kahjuhüvitise 32 983.81 euro ja viivise väljamõistmiseks või alternatiivnõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service) apellatsioonkaebus OÜ TAVT vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 141 273.34 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 49 699.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja / vastuapellatsioonkaebuses apellant) OÜ TAVT (registrikood 10900963); esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (apellant / vastuapellatsioonkaebuses vastustaja) OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service; registrikood 11127560), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2018. a
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018 otsus resolutsiooni punkti 2 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks ostuhind väiksemas ulatuses kui 134 236.09 eurot; resolutsiooni punkti 3 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni ostuhinna tasumise nõudelt välja viivised väiksemas ulatuses kui 25 143.50 eurot; resolutsiooni punkti 4 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis väiksemalt tagastamata ostuhinna nõudelt kui 134 236.09 eurot; resolutsiooni punkti 5 osas, millega 1(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 mõisteti kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis väiksemas ulatuses kui 16 108.51 eurot; resolutsiooni punkti 6 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kahjuhüvitiselt viivis väiksemas ulatuses kui 3 017.25 eurot; resolutsiooni punkti 7 osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis väiksemalt kahju hüvitamise nõudelt kui 16 108.51 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A ostuhind 134 236.09 eurot, tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2018 summas 25 143.50 eurot, edasiulatuv viivis alates 08.12.2018 tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 109 092.59 eurot, kahjuhüvitis 16 108.51 eurot, kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2018 summas 3 017.25 eurot, edasiulatuv viivis alates 08.12.2018 kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 13 091.26. Jätta menetluskulud 17,94% ulatuses hageja kanda ja 82,06% ulatuses kostja kanda.
3.2.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A ostuhind 134 236.09 eurot.
3.3.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2018 summas 25 143.50 eurot.
3.4.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja viivis alates 08.12.2018 tagastamata ostuhinna nõudelt 134 236.09 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 109 092.59 eurot.
3.5.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja kahjuhüvitis 16 108.51 eurot.
3.6.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot viivis alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2018 summas 3 017.25 eurot.
3.7.Mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks välja viivis alates 08.12.2018 kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 13 091.26 eurot.
3.8.Jätta menetluskulud 17,94% ulatuses OÜ TAVT kanda ja 82,06% ulatuses OÜ Balti Tehnika kanda.
3.9.Rahuldada OÜ TAVT menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 6 894.40 euro ulatuses ja jätta taotlus rahuldamata 3 366.40 euro ulatuses.
3.10.Rahuldada OÜ Balti Tehnika menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 2 154.15 euro ulatuses. 2(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901
3.11.Välja mõista OÜ-lt Balti Tehnika OÜ TAVT kasuks menetluskulud 5 271.09 eurot.
3.12.Määrata, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Balti Tehnika hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 271.09 eurot) tasuda OÜ-le TAVT viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ TAVT (hageja) ja OÜ Balti Tehnika (end OÜ Balti Tehnika Service; kostja) sõlmisid 04.03.2014 roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A müügilepingu hinnaga 149 340 eurot (s.h käibemaks). Valduse sai hageja 20.05.2014. Peale 12.12.2014 korralist 1000 tunni hooldust töötas ekskavaator objektil kuni 10.01.2015, mil see viidi 10 km kaugusel olevasse Välgita karjääri, kus masin sai töötada umbes 2 tundi. Seejärel ei võtnud ekskavaator enam pöördeid üles. Vastavalt kostja hooldustehnikult saadud juhistele masinat enam ei käivitatud, võeti akud maha ja pandi laadima. Kostja hooldustehnik vahetas 22.01.2015 ekskavaatoril kütusefiltrid ja paigaldas ekskavaatorile tagasi laetud akud, kuid masin ei käivitunud. Kuivõrd ekskavaatoril on Perkinsi mootor, mida kostja ise lahti võtta ja parandada ei tohtivat, siis lahkus hooldustehnik, seda parandamata. Perkinsi mootorite müügiesindaja tuli Soome mehhaanikuga ekskavaatorit vaatama. Soome mehhaanik vahetas ära mootori turbo, kuid masin ei käivitunud, misjärel selgitas, et mootor tuleb maha võtta ja viia Soome, kus remondi parandamise tund on 80 eurot. Perkinsi esindaja pidas hinda kalliks ja ütles, et leiab Eestist odavama parandaja. Mõned päevad hiljem tuli esindaja masina juurde remontijatega – ekskavaatorilt tõsteti mootor maha ja viidi remonti. Peale 05.03.2015 mootori ekskavaatorile tagasi panemist töötas masin hageja saabumisel madalatel pööretel, kuid töötada ei olnud võimalik, kuna sellel ei olnud jõudlust. Peale masina seiskamist tunni möödudes masin enam ei käivitunud. 06.03.2015 võtsid Perkinsi remondimehed mootori uuesti maha ja viisid minema. Perkinsi esindaja pani 24.03.2015 mehhaanikutega mootori ekskavaatorile tagasi. Peale 27.03.2015 mootori seadistamist mootor käivitus ja masinat oli võimalik kasutada. Seega kulus mootori rikkest kuni rikke parandamiseni 66 päeva (21.01.2015-27.03.2015). 3(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Ekskavaator läbis korralise hoolduse 03.11.2015 ja töötas kuni 01.12.2015, mil ekskavaator ei võtnud enam pöördeid üles ning armatuurlaual süttis hoiatusmärk, et masin tuleb seisma jätta. Ekskavaator enam ei käivitunud. Hageja informeeris koheselt kostjat rikkest, kuid kostja keeldus seda garantiijuhtumina käsitlemast, kuna leidis, et mootori seiskumisega ja mootoriga seotud probleemid on põhjustatud hageja poolt mittekvaliteetse kütuse kasutamisest. Hageja esitas 25.01.2016 e-kirjas kostjale garantiist tuleneva nõude ekskavaatori asendamiseks, sest ekskavaator osutus garantiiajal defektseks. Kostja keeldus 15.02.2016 masina asendamisest. Kostja väitis, et probleemid on tingitud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest, mille kinnitamiseks esitas ta Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 ja Diesellan Service OÜ 11.12.2015 kirjad. Kuivõrd hageja ei nõustunud kostjaga, siis tellis ta riiklikult tunnustatud ekspertidelt JL-lt ja HR-lt mootori ekspertiisi. Ekspertiis toimus kostja töökojas ja ekspertarvamus valmis 18.05.2016. Mootoril esinevate rikete põhjustena tuvastasid eksperdid, et mootorisisese kütuselekke põhjustas pihustite ja plokikaane vaheliste tihendusseibide puudumine. Masina paagist 07.04.2016 võetud proovi kontrollil ei esinenud mootori käivitatavust ja tööd mõjutatavate parameetrite hälvet võrreldes kehtivate standarditega. Eksperdid leidsid, et ekskavaator mootoril esines kütuse ulatuslik leke silindritesse ja sealt edasi sisse- ja väljalaskekollektoritesse ning mootori karterisse, seoses tihendusseibide puudumisega plokikaane istepinnal. Mootoriõli on suure kütuse sisalduse tõttu kaotanud nõutud omadused ja põhjustanud mootori väntmehhanismi komponentide avariilise kulumise. Silindrisse sattunud avariiliselt suure kütuse koguse tõttu on seoses hüdrodünaamilise takistusega käivitamisel tekkinud hooratta hammasvöö ja starteri hammasratta vigastused. Hageja andis 02.06.2016 nõudekirjas kostjale täiendava 14-päevase tähtaja garantiinõude täitmiseks. Lisaks esitas hageja kahju hüvitamise nõude summas 13 503.21 eurot. Hageja edastas 07.07.2016 kostjale müügilepingust taganemise avalduse, milles andis viimasele 10-päevase täiendava tähtaja garantiist tuleneva nõude täitmiseks ja teatas, et kui kostja garantiist tulenevaid kohustusi ei täida, loeb hageja ennast müügilepingust taganenuks ning nõuab ekskavaatori ostuhinna 149 340 euro tagastamist 5 päeva jooksul. Lisaks esitas hageja kostjale täiendava kahju 4 891.72 euro hüvitamise nõude. Kostja sai avalduse kätte 08.07.2016.
Hageja nõuab kostjalt ekskavaatori ostuhinda summas 149 340 eurot. Alternatiivselt nõuab hageja müügigarantii täitmist müügilepingu punkti 5.2 alusel paludes kohustada kostjat tarnima hagejale vähem kui 2100 mototundi töötanud ekskavaatori HYUNDAI ROBEX 160LC-9A müügilepingu lisas 1 märgitud komplektsuses. Alternatiivselt nõuab hageja ka ekskavaatori parandamist.
Hageja nõuab ka kahju hüvitamist. Kostja on rikkunud VÕS § 230 lg-t 1 ja müügilepingu punkti 5.2, jättes pärast hageja 25.01.2016 garantiinõude saamist viivitamatult ekskavaatori asendamata uue samaväärse seadmega. Hageja ei saanud soetatud seadet kasutada alates 2015 detsembrikuust. Sellega on hagejale tekkinud hagi esitamise seisuga kahju summas 19 330.21 eurot. Hageja kahjunõue on tekkinud seoses ekspertiisi teostamisega kantud
4(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 kuludega summas 6 374.70 eurot, asendusekskavaatori rentimisega seotud kuludega summas 11 699.83 eurot ja kohtueelse õigusabikuluga summas 1 255.68 eurot.
Hageja nõuab kostjalt viivist, sh lisanduvat viivist. Viivist nõuab hageja seaduses sätestatud määras tagastamata ostuhinnalt 149 340 eurolt ja kahju hüvitamise nõudelt alates hagi esitamisest 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni tagastamata ostuhinna tasumiseni.
Hageja esitas 31.10.2016 menetlusdokumendiga täiendava alternatiivnõude ja suurendas kahju hüvitamise nõuet 7 740.60 euro võrra ja 30.01.2017 taotluses 5 913 euro võrra.
Kostja vastuväited hagile
6.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile terves ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et seadme tehniliste probleemide põhjuseks on hageja poolt seadmes kasutatud mittekvaliteetne kütus ja seetõttu ei ole 2015 jaanuari ja detsembri juhtumid garantiijuhtumid. Seadme mootor ei võtnud 2015 jaanuaris enam pöördeid üles ning seade tuli armatuuri hoiatusmärgi järgi seisma jätta. Seadme remonti teostati Secodi Eesti OÜ-s, kes asus peale mootori defekteerimist seisukohale, et seadme mootoris olevad vead ja kahjustused viitavad vee sattumisele kütusesse (kondents, ebakvaliteetne kütus, mustad tankimisnõud). Seega oli mootori tehniliseks põhjuseks ebakvaliteetse kütuse kasutamine, mille eest vastutab hageja ise ning kostja ei olnud müügilepingu punkti 5.2 kohaselt kohustatud mootori tehnilisi probleeme garantii korras tasuta kõrvaldama. Tegemist ei olnud garantiijuhtumiga, seega kohustub hageja remondi eest tasuma 6 165.02 eurot. Hageja arvet tasunud ei ole. Seadme mootor ei võtnud ka 2015 detsembris pöördeid üles. OÜ-s Diesellan Service teostati 07.12.2015 seadme pihustite kontroll, mille tulemusena tuvastati jälle rikete põhjusena halva kvaliteediga kütus. Seetõttu ei olnud kostja nõus teostama garantiiremonti ja remondi eest kohustub tasuma hageja ise. Riiklikult tunnustatud eksperdid JL ja HR on seadmel tuvastanud tehnilise rikke, mis ei ole seotud 2015 jaanuari ja 2015 detsembri juhtumitega. Kostja möönab, et kostja töötaja paigaldas pihustid ekslikult seadmele tihendusseibideta, kuid tuleb arvestada, et mootoril nii 2015 jaanuaris kui ka 2015 detsembris algselt ilmnenud tehnilised probleemid ei olnud seotud mitte pihustite tihendusseibide puudumisega, vaid mittekvaliteetse kütuse kasutamisega. Tihendusseibideta pihustite tagasipanek toimus 08.12.2015 s.o peale seda, kui mootoril olid juba probleemid ilmnenud. Samuti on eksperdid tuvastanud, et seadmes on kasutatud mittekvaliteetset kütust. Kostjal on õigus VÕS § 110 alusel keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest. Kostja möönab, et ta töötaja paigaldas 08.12.2015 pihustid seadmele tagasi tihendusseibideta, mistõttu võiks ette heita, et kostja peab garantii korras kõrvaldama kahjustused, mis on tekkinud sellise tihendusseibideta pihustite seadmele tagasipaigaldamisest. Secodi Eesti OÜ 11.07.2016 kalkulatsiooni kohaselt on selliste kahjustuste kõrvaldamise maksumuseks kokku 7 785.70 eurot. Samas ei ole hageja kostjale tasunud 2015 juhtumiga seoses esitatud remondi arvet summas 6 165.02 eurot, mille maksetähtaeg oli 15.06.2015. Seega on kostjal õigus keelduda kõikide omapoolsete müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest, kuni hageja on tasunud kostjale arve. Kostja teavitas keeldumisest hagejat 09.08.2016.
5(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Seadme asendamise nõue on põhjendamatu, arvestades asjaolu, et kostjapoolse garantiikohustuse täitmise maksumuseks on 7 785.70 eurot, mis on samaväärse seadme maksumust arvestades väike summa. Hageja müügilepingust taganemise avaldus ei ole kaasa toonud müügilepingu lõppemist, sest kostja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud. Seadmel 2015 jaanuaris ja detsembris ilmnenud tehnilised probleemid olid põhjustatud seadmetes mittekvaliteetse kütuse kasutamisest, mitte sellest, et seade oleks defektne või lepingutingimustele mittevastav. Hageja ei ole seni kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks s.t tähtaega pihustite seibide puudumisest tingitud kahjustuste kõrvaldamiseks. Arvestades seadme müügihinda (124 450 eurot + km), kannataks kostja müügilepingust taganemise korral täitmiseks (7 785.70 eurot) / täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju, mis on VÕS § 116 lõike 4 kohaselt lubamatu. Hageja on kaotanud VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt õiguse müügilepingust taganemiseks, sest ei ole taganemisavaldust esitanud mõistliku aja jooksul alates väidetavast kostja lepingurikkumisest teadasaamisest. Hageja esitas kostjale seadme asendamise nõude 25.01.2016, mistõttu oli taganemisavalduse esitamisel 07.07.2016 mõistlik aeg taganemiseks möödunud. Põhjendamatu on taganemise korral käibemaksu 24 890 euro tagastamine, sest hageja on käibemaksukohustuslasena tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestanud. Seadme ostuhinna tagastamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et tegemist on kasutatud ekskavaatoriga (hageja on seda kasutanud alates 2014. a maist). Lepingust taganemine ei saa kaasa tuua lepingu ühe poole alusetut rikastumist. Juhul, kui hagejale hüvitataks kogu ostuhind, siis rikastuks hageja alusetult kostja arvelt, sest hageja on saanud seadet pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada. Arvestades asjaolu, et seadme mootoril algselt ilmnenud probleemid (mootoril jõudluse kadumine, mootori seiskumine) on põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest, on täies ulatuses põhjendamatu ka hageja kahjunõue. Hageja on ise loobunud seadme remondi teostamisest, mille põhjustas mittekvaliteetse kütuse kasutamine. Kohe peale 08.12.2015 pihustite seadmele tagasipaigaldamist, kui selgus, et mootor ei tööta korralikult, palus kostja hagejal pöörduda seadme remontimiseks Secodi Eesti OÜ poole, millest hageja aga keeldus. Ka sel põhjusel on alusetu asendusekskavaatori rendikulu ja kraanateenuse kulu nõudmine kostjalt. Põhjendamatu on ka ekspertiisikulu hüvitamise nõue, mh põhjusel, et riiklikult tunnustatud eksperdid on samuti tuvastanud mittekvaliteetse kütuse kasutamise. Seibide puudumisest tingitud probleemid oleks võinud tuvastada ka Secodi Eesti OÜ, kes koostas vastava remondikalkulatsiooni. Tõendamata on hageja kulu (veoki kütus, töötaja töötasu) seoses ekskavaatori hageja enda autoga Tallinnasse ekspertiisi toimetamisega summas 450 eurot ja hageja kulu seoses ekskavaatori hageja enda autoga Tallinnast ekspertiisist Tartusse hageja territooriumile tagasi toimetamisega 480 eurot. Kostja töötaja eemaldas seadmelt pihustid 03.12.2015 ja saatis need kontrolli OÜ-le Diesellan Service, kes tuvastas, et pihusti otsa nõelad on kinni kiilunud ja pihusti detailidel on korrosiooni jäljed, mille omakorda põhjustas halva kvaliteediga kütus. OÜ Diesellan Service tegi ettepaneku vanade pihustite uute vastu asendamiseks. Kostja esitas hagejale 6(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 04.12.2015 vastava hinnapakkumise, kuid hageja loobus uute pihustite ostmisest. Uued pihustid paigaldatakse alati koos uute tihendusseibidega. Hageja lasi OÜ-l Diesellan Service vanad pihustid parandada, tõi need ise parandusest ära ning palus kostjal need seadmele tagasi paigaldada. Hageja poolt kostjale üleantud pihustitel ei olnud küljes tihendusseibe, seega sai ja pidi kostja töötaja eeldama, et tihendusseibid jäid plokikaane külge. Vahetult enne pihustite paigaldamist üritas kostja töötaja plokikaane küljest pihusti seibe kätte saada, kuid see ei õnnestunud, mistõttu tegi hageja operaator ettepaneku paigaldada pihustid tagasi vanade seibidega. Hiljem selgus, et plokikaane küljes siiski vanu seibe ei olnud. Probleem oleks jäänud olemata, juhul kui seadmele oleks paigaldatud uued pihustid koos uute seibidega. Ka asjaolu, et hageja poolt kostja töötajale üleantud pihustitel ei olnud enam küljes tihendusseibe, on soodustanud seda, et pihustid paigaldati ekslikult tagasi seibideta. Vahetult peale pihustite tagasipaigaldamist prooviti seadet käivitada, mootor käivitus, kuid kuna mootor ei töötanud normaalselt, siis pandi mootor seisma ja kostja töötaja ei lubanud hagejal enam masinat käivitada. Mootor töötas katsetamise ajal lühiajaliselt ning ei ole reaalne, et selle aja jooksul oleks mootorile tekkinud ekspertide poolt viidatud hammasvöö ja hammasratta vigastused. Vastavalt Secodi Eesti OÜ kinnitusele on purunenud starteri ja/või hammasvöö korral masina käivitamine võimatu, kuid hageja on, vaatamata kostja keelule, seadme hiljem käivitanud. Seadme masina aju andmete põhjal töötas seade 11.12.2015 vähemalt 6 minutit. Seega on hammasvöö ja hammasratta vigastused seadmele tekitanud hageja poolne kostja keeluga vastuolus olev käitumine. 07.04.2016 Tartus seadme vaatlusel ilmnes, et seade oli oluliselt halvemas seisus kui 08.12.2015, seadet enam käivitada ei õnnestunud. Seega tekkisid pihustite seibide puudumisest tingitud kahjustused eelkõige hagejast endast tulenevatest asjaoludest ning VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 kohaselt tuleb hageja kahjuhüvitist vähendada nullini. Seadmel vigastuste kõrvaldamine ja seadme töökorda seadmine koosneb kahest osast: 1) pihustusseibide puudustest põhjustatud vigade parandus, mille peaks põhimõtteliselt parandama kostja, kellel on aga VÕS § 110 kohaselt õigus keelduda kohustuse täitmisest; 2) halva kvaliteediga kütusest põhjustatud vigade parandus, mille peab parandama hageja omal kulul. Kuna hageja on seni keeldunud tasumast nende vigastuste kõrvaldamise maksumust, mis on tekkinud halva kvaliteediga kütuse kasutamisest, samas ei ole võimalik seadet enne nende puuduste kõrvaldamist töökorda seada, siis on ilmne, et seadme senise mittekasutamise võimaluse eest on vastutav hageja ise ning asendusekskavaatori kulu nõue kostja vastu on ka sel põhjusel alusetu. Väidetavate kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu seetõttu, et kohtueelselt kostjale saadetud menetlusdokumentidest ei nähtu, et need oleks koostatud hageja lepingulise esindaja poolt. Samuti ei osalenud hageja advokaat kohtueelselt kordagi poolte vahelises suhtluses või läbirääkimistes. Hageja ei saa lepingust taganemise korral nõuda veel ka kahju hüvitamist seoses seadme mittekasutamise võimalusega. Taganemise kehtivuse korral oleks hagejal kohustus seade tagastada ja hüvitada kostjale ka seadme kasutamisest saadud kasutuseelised, saades tagasi vastavas summas seadme ostuhinna. Hagejal ei ole lepingust taganemisel alust nõuda veel ka kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et hageja ei saa seadet kasutada.
7(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Kostja leiab, et hageja alternatiivne nõue seadme parandamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, mh põhjusel, et kostja on VÕS § 110 lg 1 alusel õigustatult keeldunud võimalike omapoolsete kohustuste täitmisest ning seetõttu, et kostjal ei ole tuvastatud puuduste põhjuseid arvestades kohustust seadet tasuta korda teha. Hageja alternatiivse nõude rahuldamine ei ole võimalik mh põhjusel, et seadme töökorda saamiseks on vajalik kõrvaldada ka vigastused, mis on põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest, millised kulutused kohustub samuti kandma hageja. Juhul kui kohus peaks leidma, et seadme parandamise nõue on põhjendatud, siis palub kostja teha VÕS § 110 lg 5 kohaselt otsuse, millega kostjat kohustatakse seadet parandama üksnes juhul, kui hageja on täitnud oma rahalised kohustused kostja ees, sh summas 6 165.02 eurot ning summades 3 878.40 eurot ja 7 785.70 eurot. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus 22.01.2018 otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja roomikekskavaatori ostuhinna 124 450 eurot (ei sisalda käibemaksu) koos alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) ostuhinna tasumise nõude viivisega 14 609.21 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata ostuhinna nõudelt 124 450 eurolt alates 23.01.2018 kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 109 840.79 eurot. Ka mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6 358.65 eurot ning alates 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) kahju hüvitamise nõudelt viivise 746.44 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahju hüvitamise nõudelt 6 358.65 eurolt alates 23.01.2018 kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 5 612.21 eurot. Menetluskulud jättis kohus 71,41% ulatuses kostja ja 28,59% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 4 089.22 eurot ja märkis, et kostja on kohustatud hagejale kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viimasena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 615.87 eurot ja märkis, et hageja on kohustatud kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus leidis, et kuivõrd puuduvad katseprotokollid, millest nähtuks, millal kütuseproov võeti või millises osas kasutatud kütus ei vastanud nõuetele, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et 2015 jaanuari rikke juhtum oli põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Ainuüksi Secodi Eesti OÜ ligi aasta hiljem väljastatud kirjaga, kus puuduvad näidud ja selgitused, ebakvaliteetse kütuse kasutamist tõendada ei saa. Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud ka seda, et 2015 detsembri rikke juhtumi põhjustas hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamine. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja kasutatud kütus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivale väävlisisalduse piirnormile, kuid samal ajal oli kasutatava kütuse väävlisisaldus vastavuses seadme kasutamisjuhendiga. Seega ei saa hagejale ette heita kasutusjuhistele vastava kütuse kasutamise korral masinas ebakvaliteetse kütuse kasutamist. Tuleb asuda seisukohale, et kasutusjuhendile vastava kütuse seadmes kasutamine ei saa kaasa tuua mootoririket. 8(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Vastasel juhul oleks kostja andnud kasutusjuhendiga hagejale ise ebaõige juhise seadme käitlemiseks ning rike ei oleks ka siis põhjustatud hageja ebaõigest käitumisest, vaid kostja ebaõigest juhisest. Osundatust tulenevalt ja tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas ekskavaatoris ebakvaliteetset kütust ning seetõttu puudub vajadus hinnata, kas väidetavalt ebakvaliteetse kütuse kasutamine on põhjuslikus seoses tekkinud seadme kasutamise võimatusega ja selle tagajärjel tekkinud mootoririkkega.
Kohus leidis, et asjas ei oma tähtsust, kas töötamist välistava seadme rikke võis hoopis põhjustada seadme hilisem (07.02.2016) käivitamine, kuna tunnistaja MO sõnul ajas masin detsembri alguses musta suitsu ning see tuli välja lülitada. Seega tulnuks kostjal masinat 2015 detsembris remontima asudes see ka lõplikult korda teha või välja selgitada, milles masina rike seisneb, juhul kui kostja kahtlustas hageja poolt seadmes ebakvaliteetse kütuse kasutamist. Samuti on kostja ise kinnitanud, et jättis detsembris 2015 masinat remontides pihustitele tihendusseibid paigaldamata, mis asjas esitatud uurimuse kohaselt oli rikke põhjuseks.
10.Kostja keeldumise kohta kohustuse täitmisel (VÕS § 110) leidis kohus, et kuna hageja esitas müügilepingust tuleneva asendusnõude 25.01.2016 ja taganes lepingust 07.07.2016, siis puudus kostjal õigus 09.08.2016 tagantjärgi keelduda enda kohustuse täitmisest.
11.Kohus leidis, et hagejal oli tulenevalt müügilepingu punktile 5.2 õigus seadme asendusnõude esitamiseks, kuna seade osutus garantiiaja jooksul defektseks ja ei vastanud lepingutingimustele. Kohtu hinnangul ei saa pidada mittetöötavat masinat lepingutingimustele vastavaks. Hagejal kui ostjal oli viidatud olukorras õigus valida, kas nõuda seadme parandamist või asendamist. Hageja ei pidanud müügigarantiist tulenevalt andma kostjale täiendavat tähtaega ekskavaatori parandamiseks. Kuivõrd kostja seadet ei asendanud, oli hagejal õigus müügilepingust taganeda.
12.Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust lepingust taganeda (VÕS § 118 lg 1). Hageja sai kostja rikkumisest teada hiljemalt 25.01.2015 ning esitas taganemisavalduse 07.07.2016. Arvestades kõiki käesoleva juhtumi asjaolusid (ekspertiisi teostamine, hageja poolt täiendavate müügigarantii täitmise tähtaegade andmine) esitas hageja taganemisavalduse mõistliku aja jooksul s.o tähtaegselt. Kohus leiab, et hageja müügilepingust taganemine on lubatav ja õiguspärane, kuna kostja ei täitnud müügilepingust tulenevat täitmise kohustust. Lisaks ei täitnud kostja kohustust ka selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Taganemisavaldus on esitatud seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul.
13.Kooskõlas VÕS § 189 lg-st 1 tuleb kostjal tagastada hagejale müügilepingu alusel tasutud seadme maksumus ning hagejal tagastada kostjale ekskavaator. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale välja mõista ostusumma käibemaksuta, kuna hageja ei ole toonud välja asjaolusid ja tõendanud, miks ta soetatud ekskavaatorilt käibemaksu tagasi ei saanud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A ostuhind 124 450 eurot (km-ta).
14.Kohus tuvastas eelpool, et kostja vastutab lepingurikkumise eest ja rikkus lepingut s.t jättis müügigarantiist tuleneva kohustuse täitmata. Kuivõrd kostja ei asunud tuvastama seadme 9(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 rikke põhjuseid ega asendanud seadet, siis oli hagejal õigus tellida masina rikke väljaselgitamiseks ekspertiis. Kostjal oli võimalus teatada, et soovib ise teostada ekspertiisi või ekskavaatori asendada, veel ka siis, kui hageja teatas kostjale 10.03.2016 kirjaga ekspertiisi tegemisest. Seega ei kasutanud kostja õigust vältida hagejal kahju tekkimist. Ekspertiisi tellimisega tekkis hagejal kahju. Kohus leiab, et hagejal ekspertiisi teostamisega tekkinud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos s.t kui kostja ei oleks müügigarantiist tulenevalt kohustust rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud tellima ekspertiisi ja kandma selle korraldamisega seotud kulusid. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud võimalik ekspertiisi teostamisega kantud kulusid vältida olukorras, kus kostja keeldus seadme remontimisest või asendamisest. Osundatud põhjustel tuleb kostjalt hagejale välja mõista ekspertiisi teostamisega kantud kulud käibemaksuta summas 5 312.25 eurot. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole kantud kulutustelt käibemaksu tagasi saanud. Kohus leidis, et kooskõlas VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatuga tuleb hageja nõue asendusekskavaatori rentimisega seotud kulude kahjuna väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Lepingust taganemisel oli hagejal võimalus seadet kasutada müügist kuni seadme rikkeni 2015 detsembris. Seega tuleks hagejal tasuda kostjale masina tagastamisel saadud kasutuseelist. Lisaks tuleb arvestada, et seadmele tulnuks teha kulutusi (tasuda kütte, hoolduse eest, arvestada amortisatsiooni kulu jne) ka siis, kui ta oleks saanud kasutada kostjalt soetatut seadet. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks asendusekskavaatori rentimisega tekkinud kahju. Kohus leidis, et hageja on tõendanud kohtueelsete õigusabikulude kandmist. Kohus nõustub kostjaga selles, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja TsMS § 174 lõikest 10 tuleneva põhimõttega peab siiski põhjendatuks kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt hagejale kohtueelse õigusabikuluna välja mõista 1 046.40 eurot (67.20 + 288 + 96 + 355.20 + 240). Kokku tuleb hagejale kostjalt välja mõista kahju 6 358.65 (ekspertiisi teostamisega kantud kulud 5 312.25 eurot + kohtueelsed õigusabikulud 1 046.40 eurot).
15.Hageja nõuab kostjalt alates nõuete sissenõutavaks muutumisest 05.08.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) viivist ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt. Hageja on lähtunud VÕS sätestatud viivise seadusjärgsest määrast vastaval perioodil. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tagastamata ostuhinna nõudelt 14 609.21 eurot ja kahju hüvitamise nõudelt viivis 746.44 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt nii ostuhinna tagastamise kui ka kahju hüvitamise nõudelt viivist TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse tegemisest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja ei ole ka tõendanud põhinõuet ületavas ulatuses viivist väljamõistmise põhjendatust. 10(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista alates 23.01.2018 viivis ostuhinna tagastamise nõudelt (124 450 eurolt) ja kahju hüvitamise nõudelt 6 358.65 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni ostuhinna tagastamise nõude 124 450 euro ja kahju hüvitamise nõude 6 358.65 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui ostuhinna tagastamise nõudelt 109 840.79 eurot (124 450-14 609.21) ja kahju hüvitamise nõudelt 5 612.21 eurot (6 358.65 – 746.44).
16.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, siis puudub vajadus hageja alternatiivsete nõuete (ekskavaatori asendamiseks või parandamiseks) läbivaatamiseks.
17.Hageja menetluskulude kohta märkis kohus järgmist. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 800 eurot on TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulu ja tuleb kostjalt hagejale hagi rahuldatud osas välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 8 400 eurot, millele lisandub 12.12.2017 istungil osalemise kulu 60.80 eurot, kokku 8 460.80 eurot. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leidis, et hageja kulud õigusabile on menetluses olnud osaliselt ülemäärased. Kohus leidis, et hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 40 tundi ja 54 minutit. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 5 726.40 eurot, millest õigusabile 3 926.40 eurot ja riigilõivust 1 800 eurot ja mis tuleb kostjal proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga hüvitada. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 71,41% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 089.22 eurot ning alates lahendi jõustumisest ka seadusjärgsed viivised. Apellatsioonkaebus
18.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja Harju Maakohtu 22.01.2018 kohtuotsust osaliselt osas, millega kohus hageja hagi osaliselt rahuldas ning jaotas menetluskulud (s.o otsuse resolutsiooni punktid 1-10). Kostja taotleb vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hageja hagi kostja vastu täielikult rahuldamata ning menetluskulud tervikuna hageja kanda.
19.Kostja taotleb, et ringkonnakohus võtaks vastu ja arvestaks asja lahendamisel apellatsioonkaebusega esitatud uusi dokumentaalseid tõendeid, so OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 14.02.2018 analüüsiakti nr KE18000130 ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse keemiku Liisi Lappi 14.02.2018 meilisõnumit.
20.Kostja hinnangul oli asjas esitatud enam kui piisavalt tõendeid, mis tõendasid üheselt, et hageja ekskavaatoris kasutati mittekvaliteetset kütust, mis sisaldas vett ja tahkeid osakesi (mida diislikütus sisaldada ei tohi), mistõttu ei saanud kostja mõistlikult eeldada, et kohus asub lahendis kostjale selles osas ette heitma veel täiendava kütuse analüüsi puudumist, seega maakohtu otsus on selles osas kostjale üllatuslik. Üldteadaolevalt tähendabki vee ja tahkete ainete olemasolu kütuses just nimelt seda, et tegemist on mittekvaliteetse kütusega, mida sõidukites, sh ekskavaatoris kasutada ei tohi, sest see põhjustab sõidukite, sh ekskavaatori mootori rikkeid (sh pihustite umbeminek, mootori toitesüsteemi komponentide sisemiste korrosioonikahjustuste teket jm rikkeid). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, st kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil
11(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 avaldada selle kohta arvamust. Seega ei olnud kostjal võimalik apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid varem esitada kohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
21.Ekskavaatori tehniliste probleemide (2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumid) põhjuseks ei olnud müüja (kostja) poolne kohustuste rikkumine, vaid hageja (ostja) poolne mittekvaliteetse kütuse kasutamine ekskavaatoris. Asudes seisukohale, et ekskavaatoris mittekvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud, kuna puuduvad katseprotokollid (vt otsuse p 77 ja 78), on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on jätnud selles osas kõik ülejäänud mittekvaliteetse kütuse kasutamist kinnitavad tõendid analüüsimata. Ekskavaatoris mittekvaliteetse kütuse kasutamine nähtub üheselt esitatud tõenditest, mida kohus ei ole otsuse tegemisel (asudes seisukohale, et mittekvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud) sisuliselt hinnanud: Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 kiri, OÜ Diesellan Service 11.12.2015 hinnang, OÜ Lettore 18.05.2016 uuring, so riiklikult tunnustatud ekspertide JL ja HR eksperdiarvamus, riiklikult tunnustatud eksperdi JL ütlused kohtuistungil, TT Labor OÜ 16.12.2015 vedelkütuse katseprotokoll, tunnistaja MO ütlused ja 27.04.2016 seletuskiri ning hageja töötaja KV 11.12.2015 meilisõnum. Kohtu järeldus, et ekskavaatoris mittekvaliteetse kütuse kasutamist tõendatud ei ole, ei põhine asjas esitatud tõenditel, millest nähtub tegelikkuses üheselt mittekvaliteetse kütuse kasutamine. Kuna tuvastamist on leidnud hageja ekskavaatoris kasutatud kütuses vee ja tahkete ainete olemasolu, siis ei saa selles osas lähtuda täiendavate katseprotokollide puudumisest, sest mittekvaliteetse kütuse kasutamine on teiste asjas esitatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud ning seda kinnitab täiendavalt ka OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 14.02.2018 analüüsiakt nr KE18000130.
22.2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumite näol ei olnud tegemist garantii juhtumitega, mistõttu peab vastavad remondikulud kandma hageja (ostja). Peale 2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumit tekkinud ekskavaatori mootori kahjustused (mis on kajastatud OÜ Lettore 18.05.2016 uuringus) on põhjustanud hageja poolne ekskavaatori kasutusjuhendi rikkumine, mistõttu on ka nende kahjustuste eest vastutav hageja.
23.Kuigi tegelikkuses vastutab ka peale 2015. aasta jaanuari ja detsembri juhtumit tekkinud ekskavaatori mootori kahjustuste (mis on kajastatud OÜ Lettore 18.05.2016 uuringus) eest hageja, siis isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostjal on kohustus need kahjustused omal kulul kõrvaldada, on kostjal õigus VÕS § 110 alusel keelduda selliste väidetavate kohustuste täitmisest, kuni hageja on kostjale tasunud 2015. aasta juhtumiga seoses esitatud remondi arve summas 6 165.02 eurot.
24.Arvestades asjaolu, et ekskavaatori tehnilised probleemid põhjustas mittekvaliteetse kütuse kasutamine, siis on ilmne, et hagejal puudus nii seaduse kui pooltevahelise lepingu alusel õigus müügilepingust taganeda, mistõttu on hageja nõuded ostuhinna tagastamiseks, kahju hüvitamiseks, viivise ja kohtueelsete õigusabikulude nõudmiseks põhjendamatud.
25.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja esitas taganemisavalduse mõistliku aja jooksul s.o tähtaegselt. Kohus on osutanud, et hageja sai kostja väidetavast rikkumisest teada hiljemalt 25.01.2015 ning esitas taganemisavalduse 07.07.2016, seega on taganemisavaldus esitatud ligi 18 kuud peale väidetavast rikkumisest teada saamist. On 12(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 ilmne, et mõistlik aeg müügilepingust taganemiseks oli seisuga 07.07.2016 möödunud ning hageja on VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotanud õiguse müügilepingust taganeda.
26.Kohus on asunud seisukohale, et kostjal tuleb tagastada hagejale müügilepingu alusel tasutud ekskavaatori maksumus ning hagejal tagastada kostjale ekskavaator. Sellisele seisukohale asudes on kohus menetlusõiguse norme rikkudes jätnud hindamata kostja väited selle kohta, et taganemine ei tohi olla isiku alusetu rikastumise allikaks. Kostja on esile toonud, et ekskavaatori ostuhinna tagastamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et tegemist on kasutatud ekskavaatoriga (hageja on ekskavaatorit kasutanud alates 2014 mai kuust). Sarnaselt kahju hüvitamisega ei saa ka lepingust taganemine kaasa tuua lepingu ühe poole alusetut rikastumist (eelnevale viitab üheselt ka VÕS § 191 lg 1) – juhul kui hagejale hüvitataks kogu ostuhind, siis rikastuks hageja alusetult kostja arvelt, sest hageja on saanud ekskavaatorit pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada. Ka müügilepingu p 5.2. kohaselt ei ole ette nähtud, et ostjale (hageja) tuleks tarnida garantii juhtumi korral uus seade – müüjal (kostjal) on kohustus garantii juhtumi korral tarnida mitte uus, vaid kvaliteetne seade. Seega tuleb lepingust taganemise korral arvestada ka seda, milline on tagastatava eseme turuväärtus taganemisavalduse esitamise hetkel, mille kohta ei ole hageja aga tõendeid esitanud.
27.Kohus on kostjalt kahju hüvitisena välja mõistnud ka ekspertiisi teostamisega kantud kulud käibemaksuta summas 5 312.25 eurot. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ekspertiisikulude hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt panna maksma hagimenetluses, tegemist on nõudega, mille hüvitamist saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega ei ole alust kostjalt ekspertiisi kulusid kahju hüvitisena välja mõista ka sel põhjusel, menetluskulude nõudena ei ole hageja aga ekspertiisikulu hüvitamist kostjalt nõudnud. Ekslik on kohtu seisukoht, et kostja ei asunud tuvastama seadme rikke põhjuseid, mida kostja on asjas esitatud tõenditest nähtuvalt tegelikkuses teinud. Vastuapellatsioonkaebus
28.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles ei nõustu maakohtu otsusega hagi rahuldamata jäetud osas, sh menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega lisaks maakohtu kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud rahasummadele, mõista kostjalt hageja kasuks välja ka: - tagastamata ostuhind summas 24 890 eurot ning sellelt rahasummalt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) arvestatud viivis summas 2 921.85 eurot; - alates 23.01.2018 kuni tagastamata ostuhinna 24 890 euro tagastamiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tagastamata ostuhinnalt 24 890 eurolt aastas; - asendusekskavaatori rendikulu kui kahjuhüvitis summas 21 127.86 eurot ning sellelt rahasummalt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (22.01.2018) arvestatud viivis summas 2157.59 eurot; - alates 23.01.2018 kuni kahjuhüvitise 21 127.86 euro tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kahjuhüvitiselt 21 127.86 eurolt aastas; - maakohtus kostjalt välja mõistmata jäänud hageja kulutused lepingulisele esindajale summas 5 831.75 eurot, määrates seejuures menetluskulude jaotuse selliselt, et
13(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901
-
menetluskulud maakohtus jäävad 97,28% ulatuses kostja kanda ning 2,88% ulatuses hageja kanda; jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
29.Hageja on tasunud 04.03.2014 sõlmitud müügilepingu p 2.1 alusel kostjale mitte 124 450 eurot, vaid siiski ostuhinna koos käibemaksuga ehk 149 340 eurot. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et 24 890 eurot ei ole hageja poolt kostjale üle antud. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel kogu ostuhinna ehk 149 340 euro tagastamist, mitte aga üksnes käibemaksuta ostuhinna 124 450 euro tagastamist. Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti rakendanud VÕS § 189 lg-t 1 ning jätnud alusetult kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 24 890 eurot.
30.Kuivõrd maakohus on ebaõigesti jätnud kostjalt välja mõistmata 24 890 eurot, on maakohus VÕS § 113 lg-t 1 ja TsMS § 367 rikkudes jätnud kostjalt alusetult välja mõistmata ka antud 24 890 eurolt ehk ostuhinna osalt hagis nõutud viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlaksmääratud summas ning sealt edasi lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni ostuhinna tasumiseni.
31.Maakohus jättis põhjendamatult ning VÕS § 115 lg 1 ebaõigesti kohaldamata jättes ja VÕS § 189 lg-t 1 ja § 191 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades kostjalt välja mõistmata asendusekskavaatori rendikulu summas 21 127.86 eurot (käibemaksuta). Kohus on ise tuvastanud, et hageja on müügilepingust taganenud 18.07.2016. Järelikult nimetatud kuupäevani oli müügileping kehtiv ning kostja rikkus müügigarantiist ja asja lepingutingimustele mittevastavuse regulatsioonist tulenevat asja parandamise või asendamise kohustust. Kuni müügilepingust taganemiseni 18.07.2016 ei ole asjakohased kohtu viited VÕS § 189 lg-le 1 ja § 191 lg-le 1, kuna tagasitäitmisvõlasuhe ei ole veel tekkinudki. Kui kostja ei oleks rikkunud müügilepingut ning oleks ekskavaatori kas parandanud või asendanud, oleks hageja saanud kostjalt ostetud ekskavaatorit oma majandustegevuses kasutada ning hagejal ei oleks olnud vajadust töö tegemiseks asendusekskavaatorit rentida. Seega on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses üksnes kostja poolse müügilepingu rikkumisega. Kuigi hageja taganes müügilepingust 18.07.2016, ei ole kostja tänaseni VÕS § 189 lg 1 alusel tagasitäitmisvõlasuhtest tulenevaid kohustusi täitnud, s.o kostja rikub igapäevaselt hageja ees ekskavaatori ostuhinna tagastamise kohustust. Antud kohustuse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud ka pärast müügilepingust taganemist kandma ka asendusekskavaatori rendikulu, sest kostja keeldus hagejale ekskavaatori ostuhinda tagastamast ning vaidles nõudele vastu, ei saanud hageja ka uut ekskavaatorit osta, sest raha asendusekskavaatori ostmiseks oli kostja käes.
32.Kuna kohus jättis asendusekskavaatori rendikulu hüvitamise nõude alusetult rahuldamata, jättis kohus alusetult rahuldamata ka asendusekskavaatori rendikulude hüvitamise nõudelt 21 127.86 eurot (käibemaksuta) nõutud viivise ja lisanduva viivise.
33.Hageja on seisukohal, et kohus on vääralt määranud ka menetluskulude jaotuse (71,41% kostja kanda ning 28,59% hageja kanda). Hagi rahuldamata jätmine oli põhjendatud üksnes osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata kahju hüvitamise nõudes 32 983.81 eurot sisalduva käibemaksu summas 5 498.30 eurot. Samas oleks pidanud kohus mõistma
14(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 kostjalt hageja kasuks välja 197 261.60 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise, millest: 1) 149 340 eurot on tagastamata ostuhind; 2) 17 531.06 eurot (otsusega välja mõistetud 14 609.21 eurot + alusetult välja mõistmata jäänud 2 921.85 eurot) 22.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis tagastamata ostuhinnalt 149 340 eurolt; 3) 27 486.51 eurot (otsusega välja mõistetud 6 358.65 eurot + alusetult välja mõistmata jäänud 21 127.86) kahjuhüvitis; 4) 2 904.03 eurot (otsusega välja mõistetud 746.44 eurot + alusetult välja mõistmata jäänud 2 157.59 eurot) 22.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis kahjuhüvitiselt summas 27 486.51 eurot. Arvestades, et hageja kogu nõue oli 22.01.2018 seisuga 202 759.90 eurot (197 261.60 eurot + 5 498.30 eurot), millest 197 261.60 eurot tulnuks kostjalt välja mõista, pidanuks menetluskulud jääma 97,28% ulatuses kostja kanda ning 2,88% ulatuses hageja kanda. Seega on kohus vääralt määranud menetluskulude jaotuse ning seetõttu ka alusetult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 615.87 eurot. Hagejalt oleks tulnud kostja kasuks välja mõista üksnes 60.74 eurot (2 109.15 eurot * 2,88%).
34.Hageja on seisukohal, et kohus on põhjendamatult suures ulatuses ning täielikult meelevaldselt vähendanud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu, leides, et hageja lepingulise esindaja ajakulust 87.5 tundi on põhjendatud vaid 40.9 tundi. Hageja seisukohal, et kohtu etteheited hageja lepingulise esindaja ajakulu ülemäärasuse kohta on meelevaldsed ning kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Arvestades, et hageja taotles menetluskulu summas 10 260.80 eurot väljamõistmist (millest 1 800 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 8 460.80 eurot õigusabikulud), tulnuks kostjalt hageja kasuks välja mõista 9 981.71 eurot (10 260.80 eurot x 97,28%). Tasaarvestades poolte menetluskulud, oleks kohus pidanud kostjalt kohtuotsuse resolutsioonis välja mõistma hageja menetluskulud 9 920.97 eurot (9 981.71 eurot – 60.74 eurot). Kohus mõistis kostjalt välja 4 089.22 eurot ehk 5 831.75 eurot (9 920.97 eurot – 4 089.22 eurot) vähem kui oleks pidanud mõistma. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud mistahes põhjendusi, miks kostja ei kogunud apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule esitatud tõendeid ca 1,5 aastat kestnud maakohtu menetluse raames ega esitanud neid maakohtule. Kostjal oli soovi korral piisav aeg ja võimalus selliseid tõendeid koguda ning esitada need juba maakohtule. Hagi osaline rahuldamine hageja suhtes ei ole uute tõendite ringkonnakohtule esitamise aluseks. Seega ei ole ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust, miks kostja jättis maakohtus tõendid kogumata ja kohtule esitamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses asjakohaseid põhistusi esile toonud, mistõttu ei esine ka mistahes alust selliste tõendite menetlemiseks. Kuigi ei esine mistahes aluseid uute tõendite vastuvõtmiseks, viitab kostja täiendavalt, et väidetavad uued faktiväited ja tõendid on täielikult ebausaldusväärsed ega oma asjas ka mistahes tähtsust. Seega palub kostja ringkonnakohtul mitte menetleda apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid. 15(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901
36.Kostja jääb kõikide maakohtus avaldatud seisukohtade juurde märkides lisaks järgmist. Maakohus on õigesti tuvastanud, et ekskavaatoris kasutati kütust, mis oli ekskavaatori kasutusjuhendi järgi sobilik ekskavaatoris kasutamiseks, vastupidine on tõendamata. Hageja ei ole suutnud esile tuua, millistele ekskavaatori kasutusjuhendis sätestatud nõuetele ekskavaatoris kasutatav kütus ei vasta. Seda mõistagi põhjusel, et ekskavaatoris kasutatud kütus vastab kõikidele kasutusjuhendis sätestatud nõuetele ning ekskavaatori mittetöötamise põhjuseks on üksnes hageja enda mehhaaniku raske hooletus 08.12.2015 ekskavaatori mootori pihustite vahetamisel, nagu tuvastati ekspertide poolt.
37.Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on õiguspäraselt nõudnud 16.12.2015, 25.01.2016, 02.06.2016 ja 07.07.2016 nõudekirjades kostjalt müügigarantiist tulenevate kohustuste täitmist. Kostja on alusetult keeldunud nii ekskavaatori parandamisest kui ka asendamisest, mistõttu on hageja õiguspäraselt müügilepingust taganenud.
38.Käesoleval juhtumil on müügilepingu p 5.2 ja VÕS § 230 lg-te 1 ja 3 alusel garantiijuhtumiks kõik garantiitähtaja jooksul ekskavaatoril ilmnevad puudused (seade osutub garantiiaja jooksul defektseks või lepingutingimustele mittevastavaks, ei saavuta ettenähtud jõudlust või kaotab selle), sõltumata mistahes asjaoludest (sh seadmel esineva puuduse põhjusest).
39.Kostjal puudus mistahes alus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel müügigarantiist tulenevate kohustuste täitmisest, seda enam, et kostja ei ole enne müügilepingust taganemist kordagi VÕS § 110 lg-le 1 ka tuginenud. Maakohus on ka õiguspäraselt tuvastanud, et tähtsust ei oma kas ekskavaatorit on pärast 08.12.2015 käivitatud või mitte. Seejuures on täielikult tõendamata kostja väited, mille kohaselt on ekskavaatorile põhjustanud kahju selle hilisem käivitamine. Kostja viited ekskavaatori aju väljavõttele kui tõendile, mis justkui kinnitaks ekskavaatori käitamist 11.12.2015 kuueks minutiks, on ainetud. Vastuapellatsioonkaebuse vastus
40.Kostja jääb kõikide oma väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et vastuapellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse osas märgib kostja, et hagi rahuldamata jätmise puhul tuleb jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohus on põhjalikult analüüsinud hageja menetluskulusid ning neid põhjendatult vähendanud. Edasine menetlus
41.15.06.2018 kohtuistungil teatas kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja 24.08.2018. 21.08.2018 määrusega uuendas ringkonnakohus menetluse. 05.09.2018 menetlusdokumendis märkis kostja ekskavaatori kasutuseelise suuruseks lepingust taganemise avalduse esitamise seisuga cá 75 000 eurot (käibemaksuta). 20.09.2018 menetlusdokumendis märkis hageja ekskavaatori kasutuseelise suuruseks 15 103.91 eurot.
16(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Ringkonnakohtu seisukoht
42.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, ülejäänud osas tuleb otsus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
43.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel sõlmiti 04.03.2014 müügileping nr E-0314/2, millega kostja müüs hagejale roomikekskavaatori Hyundai 160LC-9A 124 450 euroga + km (tl 1721, I kd); Seadme valduse sai hageja 20.05.2014 (tl 22-23, I kd); müügilepingu punkti 5.1 (tl 17, I kd) kohaselt on ekskavaatori garantiiaeg 24 kuud või 3000 mototundi olenevalt sellest, kumb ennem täitub. Punkti 5.2 (tl 18, I kd) järgi kui seade osutub garantiiaja jooksul defektseks või lepingutingimustele mittevastavaks, ei saavuta ettenähtud jõudlust või kaotab selle, peab müüja ostja valikul kas kõrvaldama puudused või asendama defektse seadme kvaliteetsega, mis tuleb ostjale tarnida viivitamatult; seadmel esinesid jaanuaris ja detsembris 2015 tehnilised probleemid; pooled püüdsid vaidlust lahendada enne kohtusse pöördumist, kuid kohtuvälist kokkulepet ei saavutatud (tl 79-84, I kd; tl 167-174, I kd; tl 193-195, I kd; tl 35-42, II kd).
44.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja on müügilepingut ja müügigarantiist tulenevaid kohustusi rikkunud. Samuti on vaidlus lepingust taganemise kehtivuse ja taganemisest tulenevate kohustuste ulatuse ning hageja kahjunõude põhjendatuse üle.
45.Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 100, § 218 lg 1 lg 1) ning et hageja on kehtivalt lepingust taganenud (VÕS § 101 lg 1 p 4 ja §-d 116 lg 1). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele vastavatele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
46.Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav 17(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2). Kostja väitel ei olnud müügilepingu esemeks olnud ekskavaatori tehniliste probleemide (jaanuari ja detsembri 2015 juhtumid) põhjuseks kostja (müüja) poolne kohustuste rikkumine, vaid hageja (ostja) poolne mittekvaliteetse kütuse kasutamine ekskavaatoris. Kostja väitel tulenes müügilepingu eseme puudus seega ostjast (VÕS § 101 lg 3, § 218 lg 3). Kostja hinnangul on maakohus jätnud mittekvaliteetse kütuse kasutamist kinnitavad tõendid analüüsimata. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on analüüsinud, kas müügilepingu esemeks olnud ekskavaatori rikke juhtumid põhjustas ebakvaliteetse kütuse kasutamine, hinnanud sealjuures kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja leidnud õigesti, et hageja poolt ekskavaatoris ebakvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud ei jaanuari ega detsembri 2015 juhtumi puhul. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda. Vaidlust ei ole, et müügilepingu sõlmimisel sai hageja ekskavaatori kasutusjuhendi, millest nähtub ka ekskavaatoris kasutatava kütuse spetsifikatsioon (tl 25, I kd). Maakohus on tuvastanud, et hageja kasutatud kütus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtivale väävlisisalduse piirnormile, kuid samal ajal oli kasutatava kütuse väävlisisaldus vastavuses seadme kasutusjuhendiga. Ringkonnakohtu arvates sai hageja eeldada, et kasutusjuhendis nähtuvad tootja poolt kütusele ettenähtud parameetrid ammendavalt ning antud spetsifikatsioonile vastava kütuse kasutamisel on ta kasutusjuhendis toodud juhist ka järginud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et masinas kasutusjuhendile vastava kütuse kasutamise korral ei saa hagejale ette heita ebakvaliteetse kütuse kasutamist. Kostja väitel seisnes hageja kasutatud kütuse ebakvaliteetsus ka selles, et kütus sisaldas vett ja tahkeid osakesi ning kostja hinnangul tõendavad hageja poolt ekskavaatoris ebakvaliteetse kütuse kasutamist Secodi Eesti OÜ 14.12.2015 kiri, OÜ Diesellan Service 11.12.2015 hinnang, OÜ Lettore 18.05.2016 uuringu raport, s.o riiklikult tunnustatud ekspertide JL ja HR eksperdiarvamus, riiklikult tunnustatud eksperdi JL ütlused kohtuistungil, TT Labor OÜ 16.12.2015 vedelkütuse katseprotokoll, tunnistaja MO (O) ütlused ja 27.04.2016 seletuskiri ning hageja töötaja KV 11.12.2015 meilisõnum. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub osundatud tõenditest mitte väide selle kohta, et konkreetselt vaidlusaluses masinas kasutatud kütuses sisaldus vett ja tahkeid osakesi, vaid oletuslikud hinnangud võimalike rikete põhjuste kohta, mis ei põhine konkreetse rikkejuhtumi järgselt vedelkütuse katsemeetodeid kasutades saadud protokollitud katsetulemustel. Maakohus on seega õigesti leidnud, et kuivõrd puuduvad katseprotokollid, millest nähtuks, millal proov võeti või millises osas kasutatud kütus ei vastanud nõuetele, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused rikke juhtumid olid põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Arvestades, et vaidlusaluses müügilepingus oli kostja andnud müügigarantii, pidi ta garantiikohustust välistava asjaolu esinemist tõendama.
18(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901
47.Vastuseks apellatsioonkaebuse p-is 4.2 toodud käsitlusele märgib ringkonnakohus, et kuna ebakvaliteetse kütuse kasutamine ei ole tõendatud ei jaanuari ega detsembri 2015 rikkejuhtumi puhul, ei tulenenud müügilepingu eseme puudus ostjast, mistõttu ei ole alust välistada müüja vastutust VÕS § 101 lg 3 järgi.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse väide, et OÜ Lettore 18.05.2016 uuringus kajastatud vigastuste põhjuseks ei olnud mitte kostja töötaja poolne tihendusseibide paigaldamata jätmine, vaid hageja poolt vastuolus kostja keelu ja kasutusjuhendiga mootori käivitamine, kooskõlas osundatud uuringus väljendatud eksperdiarvamusega. OÜ Lettore 18.05.2016 uuringu raporti lõppejäreldusena väljendatud eksperdiarvamuses on rikke põhjuse kohta märgitud, et ... “//Ekskavaator Hyundai R160LC-9A mootoril esines kütuse ulatuslik leke silindritesse ja sealt edasi sisse- ja väljalaskekollektoritesse ning mootori karterisse, seoses pihustite tihendusseibide puudumisega plokikaane istepinnal// ...“ (tl 51-77, I kd). Seega ei ole õige kostja väide, et rikke põhjuseks ei olnud kostja töötaja poolne tihendusseibide paigaldamata jätmine.
49.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et asjas ei oma tähtsust, kas töötamist välistava seadme rikke võis hoopis põhjustada seadme hilisem (07.02.2016) käivitamine (tl 76-78 ja tl 94-94 pöördel, III kd), kuna tunnistaja MO sõnul ajas masin detsembri alguses musta suitsu ning see tuli välja lülitada. Seega tulnuks kostjal masinat 2015 detsembris remontima asudes see ka lõplikult korda teha või välja selgitada, milles masina rike seisneb, juhul kui kostja kahtlustas hageja poolt seadmes ebakvaliteetse kütuse kasutamist.
50.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud käsitlusega, mille kohaselt on kostjal õigus pärast 2015. a juhtumit tekkinud, OÜ Lettore uuringus kajastatud ekskavaatori mootori kahjustuste kõrvaldamisest VÕS § 110 alusel keelduda, kuni hageja on kostjale tasunud 2015. a juhtumiga seoses esitatud remondi arve summas 6 165.02 eurot. Kostja põhjendab oma õigust soorituse kinnipidamiseks sellega, et jaanuari ja detsembri 2015 juhtumi näol ei olnud tegemist garantii juhtumiga, sest ekskavaatori tehnilised probleemid olid põhjustatud mittekvaliteetse kütuse kasutamisest. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas ei tuvastatud, et rikked olid põhjustatud hageja poolt ebakvaliteetse kütuse kasutamisest, pidi müüja müügigarantiist tulenevalt puudused oma kulul kõrvaldama (vaidlusaluse müügilepingu punkt 5.1). Seega ei olnud kostjal hageja vastu sissenõutavaks muutunud remondikulude nõuet, mistõttu ei saa kostja VÕS § 110 lg-le 1 tugineda.
51.Arvestades ka eespool toodud põhjendusi, on maakohus õigesti järeldanud, et kostja on vaatamata hageja poolt müügilepingus antud müügigarantiist tuleneva ekskavaatori asendamise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist sellest õigustamatult keeldunud, millega on vaidlusalust müügilepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud. Seega on müüja müügilepingust kehtivalt taganenud.
52.Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on kostja kaotanud õiguse lepingust taganeda, sest ei ole taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teada saamist. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kolleegium märgib, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mitte 19(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus (vt nt RKTKo 23.02.2010, 3-2-1-165-09, p 10). Kuivõrd müügilepingust taganemise avaldus on esitatud 07.07.2016 ning kostja on selle kätte saanud 08.07.2016, ei olnud TsÜS § 146 lg 1 järgi taganemisavalduse esitamise hetkeks täitmisnõue ekskavaatori asendamiseks aegunud, millega tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis arvestada. Ka tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada, et kostjal oli võimalik ekskavaatori rikke põhjusest teada saada pärast eksperthinnangu saamist 18.05.2016, sest antud arvamuse saamisest alates oli kostjal võimalik hinnata lepingurikkumise olulisust.
53.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt RKTKo 20.06.2011, nr 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo 19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27), st pooled peavad üksteisele juba lepingu alusel üleantu tagastama, välja tuleb anda ka viljad ja muu kasu ning tagastada ise saadu. Tuvastatud asjaoludel on kostjale makstud ostuhind 149 340 eurot, mille tagastamist hageja on VÕS § 189 lg 1 alusel nõudnud. Hageja heidab vastuapellatsioonkaebuses maakohtule ette VÕS § 189 lg 1 ebaõiget kohaldamist ning leiab, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja üksnes käibemaksuta ostuhinna 124 450 eurot ning jätnud käibemaksu osa 24 890 eurot alusetult välja mõistmata. Kostja on hageja ostuhinna tasumise nõudele esitanud lisaks taganemise kehtetuse vastuväitele, mis on aga osutunud alusetuks, lisaks väite, et hageja on ekskavaatorit alates maist 2014 kasutanud ning olukorras, kus hagejale hüvitataks kogu ostuhind, rikastuks hageja alusetult kostja arvelt, sest hageja on saanud ekskavaatorit pika aja jooksul oma majandustegevuses kasutada.
54.Kolleegium leiab, et nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse eelnimetatud väited on põhjendatud. Arvestades, et vaidlusaluses müügilepingus oli müüdud ekskavaatori ostuhind 149 340 eurot, tulebki see lugeda üleantu väärtuseks. Õige on vastuapellatsioonkaebuse väide, et VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et käibemaksukohustuslane saab seaduse alusel ostuhinnas sisalduva käibemaksu seaduse järgi tagasi arvestada, sest ka müügilepingu järgi ostuhinnas sisalduv käibemaks on VÕS § 189 lg 1 alusel üleantu. Kolleegium märgib, et tagasitäitmise võlasuhte alusel ostuhinna tagastamisel tekib käive (KMS § 1 lg 1 p 1) ning kostjal on võimalik käibemaks omakorda tagasi arvestada. Ringkonnakohus leiab aga, et arvestades kostja vastuväidet, tuleb ostuhinnast VÕS § 189 lg 1 järgi maha arvata kasu, mida hageja sai perioodil, kui ta ekskavaatorit kasutas. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul on õige lähtuda kasutuseelise väärtuse määramisel ekskavaatori töötundidest. Asjas on tuvastatud, et hageja sai ekskavaatori enda valdusesse 20.05.2014 ning, et ekskavaator alates 01.12.2015 enam ei töötanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kasutanud vaidlusalust ekskavaatorit 2 214,65 töötundi (tl 225, III kd). Stokker AS müügispetsialisti 11.09.2018 e-kirjaga on tõendatud, et ekskavaatori eluiga on 20 000 20(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 töötundi ning töötava ekskavaatori hind ei lange alla 13 000 euro (tl 209, III kd). Seega saab töötunni hinna järgmise arvestusega: ekskavaatori ostuhind (149 340 eurot) – jääkväärtus (13 000 eurot) jagatud tööeaga (20 000 töötundi), st (149 340 – 13 000) : 20 000 = 6,82 eurot/töötund. Kuna hageja on kasutanud ekskavaatorit 2 214,65 töötundi, on kasutuseelise suurus 15 103.91 eurot (2 214,65 x 6,82), mis tuleb tagastatavast ostuhinnast maha arvata (149 340 - 15 103.91 eurot = 134 236.09). Seega tuleb kostjal hagejale tagastada makstud ostuhinnast 134 236.09 eurot.
55.Õige ei ole kostja seisukoht, et lepingust taganemisel tuleb arvestada, milline on tagastava eseme turuväärtus taganemisavalduse esitamise hetkel. Tulenevalt VÕS § 189 lg 4 ei pea asja väärtuse vähenemist hüvitama, kui asja väärtus on vähenenud asja korrapärase kasutamise tulemusena. Asjaolusid, et hageja ei kasutanud asja korrapäraselt, kohus tuvastanud ei ole.
56.Kohtumenetluses on ka hageja nõue lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks kokku summas 32 983.81 eurot, mis koosneb ekspertiisikulust summas 6 374.70 eurot, asendusekskavaatori üürimise kulust summas 25 353.43 eurot ja õigusabikulust summas 1 255.68 eurot. Maakohus rahuldas kahjunõude osaliselt, s.o summas 6 358.65 eurot, mis koosnes ekspertiisikulust ilma käibemaksuta summas 5 312.25 eurot ning kulust õigusabile summas 1046.40 eurot ning antud kulude vaid osaliselt väljamõistmist hageja vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kostja kahju väljamõistmisega leides, et ekspertiisikulu hüvitamise nõuet ei saa tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 hagimenetluses maksma panna. Tegemist on nõudega, mille hüvitamist saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa hageja ekspertiisikulu nõuet käsitleda TsMS § 138 lg 1 ja § 143 p 2 kohase dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise nõudena, sest kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et ekperdiarvamus ja selleks vajalikud toimingud tehti kohtule tõendusmaterjaliks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on enne 05.08.2016 hagiga kohtusse pöördumist 07.07.2016 dateeringuga avalduses, millega hageja andis kostjale vaidlusaluse müügilepingu esemeks olnud roomikekskavaatori asendamise nõude täitmiseks täiendava tähtaja, tegi avalduse müügilepingust taganemiseks ning nõudis kahju hüvitamist, põhjendanud ekspertiisi tellimist vajadusega kummutada kostja väide ekskavaatoris ebakvaliteetse kütuse kasutamise kohta ning teha kindlaks ekskavaatori mootoril esinevad tehnilised puudused (tl 171-174, I kd). Arvestades, et VÕS sätestab õiguse valida vabalt kohustuse rikkumise puhul kohaldatava õiguskaitsevahendi, mille kasutamiseks seaduses või lepingus sätestatu eeldused on täidetud, oli hageja kolleegiumi arvates õigustatud tegema kulutusi lepingu eseme puuduste kindlakstegemiseks, et otsustada õiguskaitsevahendi valiku üle.
57.Hageja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et tema kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu hüvitamiseks jäeti alusetult rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud asendusekskavaatori rendikulu välja mõistmata jätmine summas 21 127.86 eurot ning hageja palub asendusekskavaatori rendikulu välja mõista kostjalt käibemaksuta perioodi eest märtsist 2016 kuni jaanuarini 2017 summas 21 127.86 eurot. Lisaks selgitab hageja, et enne müügilepingust taganemist oli asendusekskavaatori rentimise kulu 9 749.86 eurot (14.03.2018 menetlusdokument, p 2.2.5 ja 2.2.6; tl 142 pöördel, III kd). 21(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus tuleb kontrollida müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi, ei saa asendusekskavaatori rentimisega seotud kulude kahjunõude rahuldamata jätmist põhjendada sellega, et hageja sai seadet alates müügist kuni rikkeni detsembris 2015 kasutada ning hagejal tuleks kostjale masina tagastamisel tasuda kasutuseelist. Asjast saadud kasu küsimus tuli lahendada tagasitäitmise võlasuhte raames tagastatavate soorituste kindlaksmääramisel (vt käesoleva kohtuotsuse p 54). Seega kontrollib hageja kahjunõuet asendusekskavaatori rendikulu väljamõistmiseks ringkonnakohus. Nagu eespool märgitud nõustub kolleegium maakohtu järeldustega, et kostja on lepingut rikkunud ning vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et talle on tekkinud kostja lepingurikkumise tõttu kahju, sest kostja jättis lepingujärgse kohustuse puudusega ekskavaatori asendamiseks täitmata ning hageja vajas ekskavaatorit oma igapäevase majandustegevuse jätkamiseks, oli põhjendatud asendusekskavaatori kasutamine ja selleks kulutuste tegemine (VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, § 128). Kolleegium märgib täiendavalt, et vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb üldjuhul kahju hüvitamise korral kahjustatud isik asetada õiguslikult sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Kolleegiumi hinnangul on antud asjaoludel pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks tagada, et hageja ostjana saaks omapoolse lepingulise soorituse st tema poolt makstava tasu eest seadme, mis vastaks tema majandustegevuseks vajaminevale funktsioonile. Seega on hageja täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingu tingimustele selliselt, et oleks tagatud hageja eesmärgiks olnud tõrgeteta ekskavaatori kasutamine. Selle huvi rikkumise korral tuleb hüvitada lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud väärtuse vähenemine ning sellest tingitud täiendavad kulutused. Kolleegium leiab, et kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning maakohtu käsitlus VÕS § 127 lg 3 tähenduses hageja poolt nõutava kahju ettenähtavusest on põhjendatud (maakohtu otsuse p 102).
58.Arvestades, et kahjunõude rahuldamise eelduseks on kehtiv leping saab hageja asendusekskavaatori rentimisega seotud kulusid nõuda kuni hageja poolt müügilepingust taganemiseni, s.o 18.07.2016, sest pärast lepingust taganemist ei pea pooled enam oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma ning kostjal enam ekskavaatori asendamise kohustust ei olnud. Hageja kulud ekskavaatori rentimiseks on tõendatud järgmiste dokumentaalsete tõenditega. 31.03.2016 JAV Transport Grupp OÜ arve nr 1509 summas 2 100 eurot (tl 117, I kd); 31.03.2016 Cramo Estonia AS arve nr 885967 summas 510.62 eurot (tl 118, I kd); 21.04.2016 Cramo Estonia AS arve nr 891152 summas 2 316.35 eurot (tl 119, I kd); 30.04.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10000982 summas 700.86 eurot (tl 120, I kd); 15.05.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10006326 summas 1 168.10 eurot (tl 121, I kd); 31.05.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10013114 summas 1 388.03 eurot (tl 178, I kd); 15.06.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10020037 summas 913.80 eurot (tl 179, I kd); 15.06.2016 Cramo Estonia AS arve nr 10020040 summas 652.10 eurot (tl 180, I kd). 22(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Seega on põhjendatud hageja kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu saamiseks kuni 18.07.2016 kogusummas 9 749.86 eurot (2 100 + 510.62 + 2 316.35 + 700.86 + 1 168.10 + 1 388.03 + 913.80 + 652.10). Ülejäänud osas, s.o alates müügilepingust taganemisest kuni jaanuarini 2017 esitatud kahjunõue asendusekskavaatori rendikulu hüvitamiseks summas 11 378 eurot tuleb jätta rahuldamata.
59.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivised TsMS § 367 kohaselt alates hagi esitamisest, s.o 05.08.2016, kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ning sealt edasi protsentuaalselt kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Kuna ringkonnakohus muutis nii roomikekskavaatori Hyndai 160LC-9A tagastamisele kuuluva ostuhinna kui ka kahjuhüvitise suurust, tuleb muuta ka maakohtu poolt väljamõistetud viiviste suurust. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt viivised seaduses sätestatud määras 134 236.06 eurolt alates 05.08.2016 kuni 07.12.2018 summas 25 143.50 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 08.12.2018 summalt 134 236.09 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 109 092.59 eurot (134 236.09 – 25 143.50). Arvestades, et kahjunõue rahuldatakse kokku 16 108.51 euro suuruses summas (6 358.65 + 9 749.86), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud määras viivised kahjuhüvitise nõudelt 16 108.51 eurot alates 05.08.2016 kuni 07.12.2018 kogusummas 3 017.25 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 08.12.2018 summalt 16 108.51 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 091.26 eurot (16 108.51 – 3 017.25).
60.Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu lahendit selliselt, et hagi rahuldatakse 82,06% ulatuses (hagi hind maakohtus 197 872.24 eurot, hagi rahuldamise ulatus vastavalt käesolevale otsusele 162 372.17 eurot), tuleb muuta ka maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud menetluskulude jaotus, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta 82,06% ulatuses kostja kanda ning 17,94% ulatuses hageja kanda.
61.Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, nr 3-2-1-182-16, p 14; RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on hageja taotletavate lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel rikkunud osaliselt kaalutlusotsustuse tegemisel põhjendamise kohustust. Hageja on seisukohal, et kohtule esitatud 16-leheküljelise hagi koostamisele, tõendite komplekteerimisele ja hagi kohtule esitamisele kulunud 20,2 tundi ei ole kuidagi 23(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 ülemäärane ning maakohtu seisukoht, nagu võiks sellise hagi valmis kirjutada 12 tunniga ehk 1,5 tööpäevaga, ei ole tõsiseltvõetav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna hageja esindaja on nõudnud ka kahju kohtueelse õigusabi eest, kus esindaja pidi hageja õiguslikku positsiooni analüüsima ja tõendeid läbi töötama, ning millise hageja nõude maakohus on ka rahuldanud, siis kulutuste vähendamine hagiavalduse koostamisele 20,2 tunnilt 12 tunnile on põhjendatud. Kolleegium märgib, et lisaks sisaldab hagiavaldus vaid mõningaste sõnavahetuste ja lõikude ümbertõstmisega kohtueelse õigusabi korras koostatud 02.06.2016 nõudekirja sisu (mis on viiel leheküljel) ning selle koostamise eest on hagejale kahju kohtu poolt välja mõistetud, mistõttu saab pidada mõistlikuks ja põhjendatuks hagiavalduse koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 12 töötundi. Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et hagi vastusega tutvumisele ning 31.10.2016 koostatud 29-leheküljelisele hageja arvamusele hagi vastuse kohta (milles on punkt punkti haaval kummutatud kõik kostja väited ja vastuväited) koostamisele kulunud 33,5 tunnist on põhjendatud vaid 10 tundi, on hageja arvates täielikult põhjendamatu. Sellist tööd ei ole füüsiliselt võimalik ära teha ühe 10-tunnise tööpäevaga. Kolleegium nõustub käesolevalt hagejaga, kuna maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus pidas põhjendatuks vähendada hageja menetluskulusid nimetatud toimingute eest 10 töötunnini. Kostja vastus on sisuliselt 13-leheküljel, mis moodustab koos esitatud tõenditega pea 100-leheküljelise dokumendi ning hageja 31.10.2016 koostatud arvamus, mis sisaldab ka alternatiivse nõude esitamist ja kahjunõude suurendamist koos viiviste nõude täpsustamisega, on sisuliselt 29leheküljel, olles täiendavate tõendite esitamisega üle 150-leheküljeline dokument. Hageja seisukoht on põhjalik, sisaldades mh viiteid kohtutoimiku lehekülgedele. Kolleegiumi hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud kostja vastusega tutvumise põhjendatud ajakuluna 1,3 töötundi, kuid hageja 31.10.2016 koostatud menetlusdokumendi koostamisele maakohtu poolt põhjendatuks peetud 8,7 töötundi (10 – 1,3) on ilma põhistusteta liialt vähe. Juba menetlusdokumendi maht ning sisuline keerukus nõuab suuremat ajakulu, isegi kui arvestada, et antud dokument sisaldab ka omajagu hagiavalduses sisalduvat. Kolleegiumi hinnangul saab eelnimetatud asjaoludega arvestades pidada põhjendatuks antud menetlusdokumendi koostamiseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu kahekordsena, s.o 17,4 töötundi (8,7 x 2), arvestades dokumendi mahukust, põhjalikkust ning lisade komplekteerimist, sh asjaolu, et see dokument sisaldab omajagu kordavate seisukohtade refereeringut võrreldes hagiavaldusega. Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et hageja 15.05.2017 8-leheküljelise seisukoha koostamisele kulunud 7,8 tunnist on põhjendatud vaid 4 tundi, ei ole põhjendatud. Tegemist on põhjaliku dokumendiga, milles on detailideni analüüsitud kostja poolt kohtule esitatud tõendeid. Sellist tööd ei ole võimalik ära teha 4 tunniga. Kolleegium nõustub hagejaga antud väite puhul selles osas, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks määratud ajakulu vähendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul tuleb 15.05.2017 menetlusdokumendi koostamiseks pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 6 töötundi, arvestades dokumendi mahtu, milleks on natuke üle 6 lehekülje. Lisaks tuleb arvestada dokumendi sisu, mis paljuski kajastab asjaolude kirjeldusi ja nendest tehtavaid järeldusi, st et tegemist ei ole keerulise ning viidetel põhineva dokumendiga, mis vajaks eelnevalt õigusalase kirjanduse läbitöötamist. 24(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 Hageja hinnangul maakohtu seisukoht, et kolmeks istungiks, mis toimuvad mitmete kuude tagant, ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 3,5 tundi, ei ole tõsiseltvõetav. Esmalt viitab hageja, et istungitega seonduva ajakulu on põhjustanud kohus ise, kes ei ole suutnud eelmenetlust korraldada nii, et asjas toimuks vaid üks kohtuistung, vaid korraldas esimese kohtuistungi selleks, et ise kohtuistungil ennast toimikuga kurssi viia, teise selleks, et tunnistajad üle kuulata ning kolmanda kohtuvaidluste tarbeks. Riigikohus on korduvalt viidanud, et eelmenetluses tuleb asi valmistada selliselt ette, et asja saaks läbi vaadata ühel istungil. Teiseks on hageja seisukohal, et tavapäraseks analüüsimist ning meeldejätmist vajava materjali lugemiskiiruseks kohtupraktikas (sh kriminaalasjades) peetakse 200 lk-d (1 toimik) päevas, mistõttu esinduse ettevalmistamiseks kulunud hageja esindaja ajakulu 3 istungi esinduse ettevalmistamiseks kokku 9,3 tundi (3,1 tundi istungi kohta) ei ole ühelgi juhul ülemäärane, arvestades tsiviilasja materjalide mahukust. Kolleegium nõustub hagejaga selles osas, et tegemist on detailiderohke õigusvaidlusega ning ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatuks pidada esimese kohtuistungi toimumise ettevalmistamiseks kuni 3 töötunnist ajakulu. Kuid teine kohtuistung toimus juba kahe kuu möödudes, mistõttu ei ole põhjendatud kohtuistungi ettevalmistamiseks suurem ajakulu, kui 1 töötund. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga kolmanda kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud ja vajaliku ajakuluga vastavalt kohtupraktikale, s.t 1 töötund, kuna ka hageja ise on nentinud, et tegemist oli vaid kohtuvaidlustega. Kõige eelneva kokkuvõtteks on maakohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 12,2 töötunni (12 h ja 10 min) ulatuses, mistõttu tuleb vastavas ulatuses muuta maakohtu hageja menetluskulude põhjendatuks ja vajalikuks peetud otsustust. Maakohus pidas põhjendatuks hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 40 h ja 54 minutit, seega muudab ringkonnakohus hageja menetluskulude taotluse rahuldamise ulatust ning määrab, et hageja menetluskulude taotlus rahuldatakse õigusabikulude osas 53 h ja 4 minuti ulatuses (40 h ja 54 min + 12 h ja 10 min). Hageja esindaja töötunni hinnaks on 96 eurot, mis teeb hageja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks 5 094.40 eurot (53 h ja 4 m x 96 eurot). Lisandub riigilõiv 1 800 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kokku hageja esindaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus põhjendatud summas 6 894.40 eurot (1 800 + 6 094.40), mistõttu tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jätta rahuldamata 3 366.40 euro ulatuses (hageja taotletud 10 260.80 eurot – rahuldatud osa, s.o 6 894.40 eurot).
62.Kostja maakohtu poolt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust vaidlustanud ei ole, mistõttu on kostja maakohtus põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2 154.15 eurot, mis vastab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud suurusele.
63.Vastavalt menetluskulude jaotusele, milleks on kostja kanda hageja menetluskuludest 82,06% ja hageja kanda kostja menetluskuludest 17,94%, on menetluskulude jaotumine järgmine: kostjal tuleb kanda hageja menetluskuludest 5 657.54 eurot (6 894.40 eurost 82,06%) ja hagejale jääb kostja menetluskuludest kanda 386.45 eurot (2 154.15 eurost 17,94%).
64.Kuivõrd menetlusosaliste vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded on tasaarvestatavad nõuded, tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse resolutsiooni 25(26)
Tsiviilasi nr 2-16-11901 märkida, et kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud summas 5 271.09 eurot (5 657.54 – 386.45). Lisaks tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
65.Kuna ringkonnakohus rahuldas nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, on põhjendatud apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kolleegiumi hinnangul puudub käesolevalt vajadus apellatsiooniastme menetluskulude proportsionaalseks jaotamiseks vastavalt kaebuste rahuldamise ulatustest, sest tegemist on mõlema poole esitatud kaebustega, mis on mõlemad osaliselt rahuldatud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
26(26)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.