Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-10186
Tsiviilasi
OÜ Sepmar hagi väljamõistmiseks 19 452 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Narva
linna
vastu
19452
euro
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Narva linn (kostja, linnavalitsuse kaudu), rk 72029820; esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja OÜ Sepmar (hageja), rk 11236929; esindaja advokaat Allan Valk
2.2.Välja mõista Narva Linnalt OÜ Sepmar kasuks 19 452 eurot.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja rikkus töövõtulepingut. Paigaldatud süsteem ja valgustid ei vasta töövõtulepingu ja riigihanke dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevale projektile. 16. märtsil 2015 esitas hageja kostjale kirja, milles teatas valmisolekust anda 18. märtsil 2015 kostjale üle kogu Narva Paju kooli ja õpilaskodu töö ning palus see vastu võtta. Samal ajal tuvastas omanikujärelevalve, et õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustussüsteem ei vasta projektilahendusele, millest kostja 24.03.2015 teavitas hagejat. Seetõttu ei saa töid vastu võtta.
vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Hea usu põhimõttega vastuolus võib olla ka töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Hageja on tööd teostanud ja tellija keeldus töid põhjendamatult vastu võtmast. Seetõttu tuleb lugeda tööd vastu võetuks ja mõista võlgnevus 19 452 eurot välja. Menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses.
2) leidis ekspert, et tööd tehti projektile vastavalt; 3) ei vaielnud kostja vastu, et hageja asendati. Hageja asendamine ei muutnud halvemaks kostja olukorda. Isegi juhul, kui pidada hageja asendamist menetlusnormi rikkumiseks, ei ole see oluline rikkumine; 4) on hankedokumentidele ja riigihangete seadusele rikkumisele tuginemine uus asjaolu, mis ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Kostja ei ole varasemas menetluses tuginenud hankedokumentidele ja riigihanke seaduse rikkumisele. Riigihankega seotud vaidlused tuleb lahendada halduskohtus. Hageja käitus hankemenetluses õiguspäraselt; 5) võib projekti EL-02/05.2014 seletuskirja p 1.1. kohaselt projekti spetsifikatsioonis toodud süsteemi ja selle komponente asendada tehniliselt samaväärsete või paremate vastu; 6) paigaldatud süsteemid töötavad ja toimivad ning õpilasmaja kasutajad kasutavad neid täies mahus.
RHS § 33 lg 7 sätestas hanke läbiviimise ajal, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne». Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt projektis nimetatud toodete asendamine samaväärsete teiste toodetega oli RHS § 69 lg 3 alusel lubatav. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Põhjendatud ei ole apellandi hüpoteetiline väide, et hageja töö sissenõutavaks muutumise tuvastamisega võidakse rikkuda teiste hankes osalenute õigusi. Kuna pooled ei muutunud vastuolus RHS § 69 lg-ga 3 hanketingimusi ei rikkunud poolte tegevus ka teiste hankes osalejate õigusi.
Isikul, kellele nõue loovutati Zepperth OÜ-l oli õigus õigusjärglasena astuda menetlusse mõlema menetlusosalise nõusolekul, nõusoleku puudumisel aga kolmanda isikuna hageja poolel. Käesolevas asjas ei ole väidetav õigusjärglane Zepperth OÜ esitanud maakohtule ühtegi taotlust, seega ei saa teda lugeda pelgalt nõude loovutamise lepingu tõttu hagejaks. Hagi esitanud isik ei ole maakohtule esitanud ka taotlust TsMS § 455 alusel kohtulahendi täitmise korraldamiseks, sh täitmiseks kolmandale isikule. Kuna hagejal ja isikul, kellele väidetavalt nõue loovutati on sama esindaja, siis ei esine takistust asja läbivaatamiseks TsMS § 210 lg 4 alusel. Ringkonnakohus asendab kohtulahendis hageja nime esialgse hagejaga. Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel Zepparth OÜ-d vastustajana, kuna ta oli märgitud kohtuotsuses ja poolte kirjalikes seisukohtades hagejaks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.