4.Poolte menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. 4.1.Välja mõista Narva Linnalt OÜ Sepmar kasuks menetluskulude katteks 4 314 (neli tuhat kolmsada neliteist) eurot.
4.2.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 lauses 2 sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Sepmar esitas 7. juulil 2015 hagi Narva linna (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 19 452 eurot. Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostja väljakuulutatud hankes „Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine“. Pooled sõlmisid 12. septembril 2014 töövõtulepingu nr 88. Lepingu kohaselt pidi hageja paigaldama Narva Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse. Hageja teostas tööd ja paigaldas süsteemi, mis on samaväärne projektis sätestatuga ja vastab nõuetele.
26.märtsil 2015 V.I. Tehnnoekspert OÜ tehtud elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande kohaselt on paigaldis nõuetekohane. 14. aprillil 2015 kooskõlastas hageja teostatud tööd projekteerija OÜ Hoffnung esindaja, kes kinnitas paigaldatud valgustussüsteemi vastavust projekteeritud süsteemile, sealhulgas direktiivi 2004/108/EÜ, direktiivi 2006/95/EÜ, standardi EVS-EN 62034:2012 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määruse nr 24 nõuetele. Kostja ei allkirjastanud tööle vastuvõtu akti ja jättis arve nr 397 tasumata. Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja teostatud tööde maksumus 19 452 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
Hageja rikkus töövõtulepingut. Paigaldatud süsteem ja valgustid ei vasta töövõtulepingu ja riigihanke dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevale projektile. 16. märtsil 2015 esitas hageja kostjale kirja, milles teatas valmisolekust anda 18. märtsil 2015 kostjale üle kogu Narva Paju kooli ja õpilaskodu töö ning palus see vastu võtta. Samal ajal tuvastas omanikujärelevalve, et õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustussüsteem ei vasta projektilahendusele, millest kostja 24.03.2015 teavitas hagejat. Seetõttu ei saa töid vastu võtta.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 19 452 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 4314 eurot ja sellelt viivise. VÕS § 168 sätestab tellija kohustuse töö vastu võtta. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna pooled vaidlesid valgustussüsteemi projektile vastavuses, määras maakohus ekspertiisi. Ekspert leidis, et hageja tehtud tööd täidavad projektiga EL-02/05.2014 määratud eesmärgi, kuid teostuses on mõningaid väheolulisi erinevusi projektiga kirjeldatud lahendusest. Hageja paigaldatud valgustussüsteem ESC200 ja valgustid on üldjoontes samaväärsed UÜ Hoffnung koostatud projektiga nr EL-02/05.2014 ja hankes nõutuga. Mõnes osas on süsteem parem kui projektis ettenähtud. Hageja paigaldatud süsteem tagab vajaliku tulemuse väiksema võimsusega, on madalama pinge tõttu ohutum ja sellel on ka keskuse toite ahelasse paigaldatud faasikontrolli relee, mida projektis ei olnud nõutud. See erinevus suurendab hädavalgustussüsteemi rakenduskindlust toitesüsteemi häirete korral. Nimelt rakendub faasikontrollirelee tõttu ooterežiimis hädavalgustus ka üksikute faaside ära kadumisel. Seetõttu on teostatud lahendus projekti lahendusest parem. Ekspert nentis, et paigaldatud süsteem ei vasta täielikult standardi EVS-HD 60364-5-56:2010 punktile 560.9.5. See tähendab, et igasse normaalvalgustuse toitegruppi peale toiteahela kaitseseadet tuleb paigaldada seireseade, mis tagab antud grupist toidet saava normaalvalgustuse alal ooterežiimis hädavalgustuse automaatse põlema hakkamise normaalvalgustuse toite kadumisel. Toite kadumise võib põhjustada näiteks lühis mõnes normaalvalgustuse ahela osas (valgustis, lülitis, vm) ja sellele järgnev kaitseseadme rakendumine. Seireseadmeid normaalvalgustuse toite lõppahelasse ei ole paigaldatud, kuid evakuatsiooniteede valgustid on valdavas enamuses ooterežiimis. On kasutatud meedet pääsuteede valgustuse säilitamiseks kogu hoone üldelektrivarustuse täielikul või osalisel väljalangemisel. Paigaldatud on faasikontrolllirelee, mis paneb ooterežiimis hädavalgustuse rakenduma ka iga üksiku toitefaasi väljalangemisel. Samuti annavad püsirežiimis pidevalt põlevad märkvalgustid mingisuguse osa valgust, nii ei jää väljapääsutee täielikku pimedusse. Projektis ei ole sellele standardile vastavust nõutud. UÜ Hoffnung projekti seletuskirja p 1.1 järgi võib projekti spetsifikatsioonis toodud süsteemi ja selle komponente asendada tehniliselt samaväärsete või paremate vastu. Isegi kui leida, et esinesid ebaolulised puudused, on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö
vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Hea usu põhimõttega vastuolus võib olla ka töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Hageja on tööd teostanud ja tellija keeldus töid põhjendamatult vastu võtmast. Seetõttu tuleb lugeda tööd vastu võetuks ja mõista võlgnevus 19 452 eurot välja. Menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) olid esitamata töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud dokumendid. Seetõttu ei vasta tõele maakohtu leitu, et lepingu eesmärk saavutati; 2) ei saanud hanketingimusi pärast hanke tegemist RHS § 69 lg 3 järgi muuta. Selle sätte kohaselt võis sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine; 3) võidakse rikkuda teiste hankes osalenute õigusi, kui pärast lepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkuja hakkab muutma hankedokumentatsioonis esitatud lahendusi; 4) ei leidnud ekspert, et pakutud seadme muudatused ei muuda oluliselt projekti. Ehitusvaldkonnas tegelev ekspert ei või anda hinnangut sellele, kas pakutavad muudatused muutavad oluliselt tööde maksumust ja seoses sellega ei või anda hinnangu, kas pakutud muudatuste aktsepteerimisega rikutakse teiste riigihanke menetluse osalejate huvid või mitte; 5) asendas maakohus hageja TsMS § 210 lõiget 1 ja 2 rikkudes. Maakohus ei küsinud selleks kostja nõusolekut. Samuti ei esitatud kohtule õiguseellase nõusolekut hageja asendamiseks. Seetõttu hakkas kehtima TsMS § 210 lg 3, mille kohaselt nõude omandaja hakkab menetluses osalema kolmanda isikuna. Otsus tehti vale isiku kasuks.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) paigaldas hageja Narva Õpilaskodusse ESC-200 süsteemi ja nõuetekohased valgustid. Hageja paigaldatud süsteem ja valgustid olid samaväärsed projektides sätestatuga. Enne töövõtulepingu sõlmimist küsiti riigihankemenetluse käigus riigihangete registri kaudu hagejalt kirjalikult vastuseid küsimustele hageja pakkumises pakutud valgustussüsteemi ja valgustite kohta. Hageja vastas 12.08.2014 kirjalikult küsimustele ning kinnitas, et pakutud tooted vastavad projektile. Seega oli kostja enne töövõtulepingu sõlmimist teadlik, millist valgustussüsteemi ja valgusteid hageja kasutab ning kostjal ei olnud vastuväiteid sellele, et kasutatakse samaväärseid tööteid. Vastuväited hakkasid kostjal ilmnema siis, kui tööd hakkasid valmima ning tuli hakata teostatud tööde eest tasuma;
2) leidis ekspert, et tööd tehti projektile vastavalt; 3) ei vaielnud kostja vastu, et hageja asendati. Hageja asendamine ei muutnud halvemaks kostja olukorda. Isegi juhul, kui pidada hageja asendamist menetlusnormi rikkumiseks, ei ole see oluline rikkumine; 4) on hankedokumentidele ja riigihangete seadusele rikkumisele tuginemine uus asjaolu, mis ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Kostja ei ole varasemas menetluses tuginenud hankedokumentidele ja riigihanke seaduse rikkumisele. Riigihankega seotud vaidlused tuleb lahendada halduskohtus. Hageja käitus hankemenetluses õiguspäraselt; 5) võib projekti EL-02/05.2014 seletuskirja p 1.1. kohaselt projekti spetsifikatsioonis toodud süsteemi ja selle komponente asendada tehniliselt samaväärsete või paremate vastu; 6) paigaldatud süsteemid töötavad ja toimivad ning õpilasmaja kasutajad kasutavad neid täies mahus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsust muuta hageja isiku osas, hagejaks tuleb lugeda OÜ Sepmar, muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud hageja teostatud tööde nõuetele vastavuse ja sissenõutavuse ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
8.Ringkonnakohus märgib, et hankelepingus märgitud tööd tuli teostada samaaegselt kahel objektil, mõlema osas peatas tellija 12.03.2015 tööd, kuni Rahandusministeeriumilt vastuse saamiseni (I kd lk 21). Kostja möönis 16.02.2016 kohtuistungil, et nemad peatasid tööd ja pidid rahandusministeeriumi poole pöörduma, kuid nad ei pöördunudki sinna (I kd lk 107 pöördel). Hageja esitas nõude poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 6.4. alusel ühel objektil sissenõutavaks muutunud tasu osas (I kd lk 26). Kostja ei vaidlustanud maakohtus hageja poolt nõutud summa suurust, tasu sissenõutavaks muutumise aega ega teatanud, et on omalt poolt lepingu üles öelnud, või lepingust taganenud või kasutanud muid õiguskaitsevahendeid sh tasaarvetuse avalduse esitamiseks. Selliseid seisukohti ei ole apellant ka ringkonnakohtule esitanud. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.Apellandi väide, et hageja muutis hanketingimusi ning see ei ole lubatav RHS (10.07.2014 kehtinud redaktsioonis) § 69 lg 3 järgi, ei ole õige. RHS § 69 lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud, on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega (RKTKo 3-2-1-171-15 p 14). Käesoleval juhul viis kostja läbi lihthanke menetluse. Asjas esitatud hankedokumentide kohaselt hankedokumentides ja selle lisades nimetatud tootenimetused ja kaubamärgid sisaldavad endas viidet „või sellega samaväärne“.
RHS § 33 lg 7 sätestas hanke läbiviimise ajal, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne». Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt projektis nimetatud toodete asendamine samaväärsete teiste toodetega oli RHS § 69 lg 3 alusel lubatav. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Põhjendatud ei ole apellandi hüpoteetiline väide, et hageja töö sissenõutavaks muutumise tuvastamisega võidakse rikkuda teiste hankes osalenute õigusi. Kuna pooled ei muutunud vastuolus RHS § 69 lg-ga 3 hanketingimusi ei rikkunud poolte tegevus ka teiste hankes osalejate õigusi.
10.Apellant ei ole selgelt vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja teostatud tööd vastasid nõuetele. Maakohtu poolt määratud ekspert kinnitas et hageja teostatud töö (paigutatud valgustussüsteem ja valgustid) vastasid üldjoontes UÜ Hoffnung projektile (I kd lk 177). Ekspertiisi akti kohaselt on hageja paigaldatud ESC200 valgustussüsteem ja valgustid üldjoontes samaväärsed UÜ Hoffnung koostatud projektiga EL-02/05.2014 (s.o evakuatsioonija avariivalgustuse korrigeerimise projekti) hankes nõutuga. Mõnes osas on paigaldatud süsteem parem kui projektis ettenähtud (I kd lk 179). Apellandi väitel seisneb lepingu rikkumine (VÕS § 641 lg 1) nõuetekohase dokumentatsiooni puudumises. Kuna apellant ei vaidlusta enam, et tööl puuduvad kokkulepitud omadused VÕS § 641 lg 2 p 1 tähenduses, ega seda, et töö ei ole eesmärgipäraselt kasutatav VÕS § 641 lg 2 p 2 mõttes, siis pidi apellant esile tooma, millises osas on hageja esitatud dokumentatsioon puudustega ja millised on rikkumise tagajärjed. Asjas esitatud asjaolude alusel puudub ringkonnakohtul alus tuvastada VÕS § 642 alusel hageja vastutus.
11.Apellandi väited ekspertiisiakti osas jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Kostja ei esitanud maakohtule oma vastuväiteid ega ka seisukohta ekspertiisi suhtes, kostja nõustus oma arvamust esile toomata menetluse jätkumisega kirjalikult (II kd lk 11). samuti ei kasutanud kostja oma õigust esitada seisukohti või taotlusi 22.jaanuariks 2018, s.o maakohtu poolt määratud tähtajaks (I kd lk 13).
12.Apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme hageja asendamisel, on õige. Asja materjalidest nähtub, et hageja edastas kostjale saadetud kaaskirja nõude loovutamise kohta ka maakohtule (I kd lk 172). Maakohus küsis omal algatusel nõude loovutamise lepingut (I kd lk 190 ja 199). Pärast nõude loovutamise lepingu saamist edastas maakohus kirjad isikule, kellel nõue oli loovutatud (Zepparth OÜ) märkides hagejaks OÜ Sepmar (II kd lk 1). Kostja märkis järgnevas maakohtule saadetud kirjas hagejaks Zepparth OÜ (II kd lk 11). Ka hageja märkis hagejana uue isiku andmed, kuid esindaja jäi samaks. Maakohus ei olnud sellises olukorras õigustatud tegema lahendit Zepparth OÜ kasuks, keda ei olnud nõuetekohaselt menetlusse kaasatud. Apellant viitab õigesti TsMS §-le 210. Nõude loovutamine ei mõjuta üldjuhul asjas menetlust.
Isikul, kellele nõue loovutati Zepperth OÜ-l oli õigus õigusjärglasena astuda menetlusse mõlema menetlusosalise nõusolekul, nõusoleku puudumisel aga kolmanda isikuna hageja poolel. Käesolevas asjas ei ole väidetav õigusjärglane Zepperth OÜ esitanud maakohtule ühtegi taotlust, seega ei saa teda lugeda pelgalt nõude loovutamise lepingu tõttu hagejaks. Hagi esitanud isik ei ole maakohtule esitanud ka taotlust TsMS § 455 alusel kohtulahendi täitmise korraldamiseks, sh täitmiseks kolmandale isikule. Kuna hagejal ja isikul, kellele väidetavalt nõue loovutati on sama esindaja, siis ei esine takistust asja läbivaatamiseks TsMS § 210 lg 4 alusel. Ringkonnakohus asendab kohtulahendis hageja nime esialgse hagejaga. Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel Zepparth OÜ-d vastustajana, kuna ta oli märgitud kohtuotsuses ja poolte kirjalikes seisukohtades hagejaks.
20.novembril 2018 tegi ringkonnakohus määruse, milles selgitas, et hagejaks on OÜ Sepmar ja andis pooltele tähtaja oma seisukohtade esitamiseks. OÜ Sepmar vastas ringkonnakohtule et nõustub OÜ Zepparth poolt esitatud seisukohtade ja taotlustega ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (II kd lk 70). Ringkonnakohus märgib, et menetluslik segadus sai alguse hagejat ja loovutuse saajat Zepparth OÜ-d esindanud advokaadi tegemata jätmistest.
13.Ringkonnakohus jätab maakohtus määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagejat esindab vandeadvokaat, kelle menetluslike minetuste tõttu tekkis segadus hageja isikuga ning mis tõi kaasa apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.