Narva Linn Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti kaudu (RK 72029820, Peetri plats 5, 20308 Narva)
Kostja lepinguline esindaja:
Advokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Sven Sillar, Kerese 5, Narva ; e-post: [email protected])
19 452 euro
RESOLUTSIOON
Zepparth OÜ hagi rahuldada.
2.Välja mõista Narva Linnalt XXX Zepparth OÜ kasuks 19 452 (üheksateist tuhat nelisada viiskümmend kaks) eurot.
Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.
3.1 Välja mõista Narva Linnalt XXX Zepparth OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 4 314 (neli tuhat kolmsada neliteist) eurot. 3.2 Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt osales Sepmar OÜ Narva Linna xxxpoolt välja kuulutatud lihthankes „Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine“. Tulenevalt ehitustööde lihthanke tulemustest sõlmisid Sepmar OÜ ja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet 12.09.2014.a ehitustööde töövõtulepingu nr 88. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu esemeks Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine vastavalt tellija juhistele ja lepingu dokumentidele. Tulenevalt hankedokumentidest pidid tööd olema teostatud vastavalt UÜ Hoffnung projektidele: Narva Paju kool – evakuatsiooni- ja avariivalgustuse korrigeerimise projekt (töö nr EL-01/05.2014); Narva Õpilaskodu – evakuatsiooni- ja avarii valgustuse korrigeerimise projekt (töö nr EL-02/05.2014.
2.12.03.2015.a. toimus tellija, projekteerija UÜ Hoffnung, töövõtja Sepmar OÜ ja omanikujärelevalve esindajate ehituskoosolek. Ehituskoosoleku toimumise ajaks olid Paju koolis hageja poolt paigaldatud valgustite juhtmed. Narva Õpilaskodus oli hageja poolt avariivalgustite süsteemi paigaldus lõpetatud ja objektil käis elektrikontrolli inspektor. Koosolekul viidati, et töövõtja poolt kasutatud valgustid ja valgustite süsteem erineb projektlahendusest ning tellija otsustas Paju koolis ja Õpilaskodus tööd peatada. Tööd peatati põhjendusel, et tuleb saata kiri Rahandusministeeriumile täpsustamaks tekkinud olukorras võimalust vahetada projektiga ettenähtud evakuatsiooni- ja avarii valgustuse süsteemi hanke raames ning tööd peatati kuni rahandusministeeriumist vastuse saamiseni. Koosolekul selgitasid hageja esindajad kasutatavate valgustite ja valgussüsteemi eeliseid ning märkisid, et paigaldatav süsteem ja valgustid on samaväärsed projektis ettenähtuga.
Hageja oli paigaldanud Õplaskodusse ESC-200 süsteemi ja nõuetekohased valgustid.
3.26.03.2015.a teostas V.I. Tehnnoekspert OÜ Narva Õpilaskodu objektil (Rakvere tn 18, Narva) elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli, mille kohta koostati 30.03.2015. aruanne nr VL-00090 ja mille kohaselt võeti vastu otsus väljastada elektripaigaldisele nõuetekohasuse tunnistus nr VL-15-00090-2. 30.03.2015.a. väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse kohaselt vastab paigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada.
4.Hageja (töövõtja) leidis, et tööde peatamine ei olnud põhjendatud ning tööd õpilaskodus olid lõpetatud, paigaldatud süsteem ja valgustid olid samaväärsed projektis sätestatuga, millest tulenevalt esitas hageja 23.03.2015.a. tellijale ja omanikujärelevalve esindajatele õpilaskodus teostatud tööde üleandmise—vastuvõtmise akti nr 1, mida tellija (kostja) ei allkirjastanud. Omanikujärelevalve TADF Ehitus OÜ esindaja Fjodor Sokolov keeldus teostatud tööde akti alla kirjutamast, kuna küsis enda allkirja eest pistist 600 eurot. 30.03.2015.a. koostas hageja teostatud tööde akti nr 1, mille kohaselt olid hageja tööd õpilaskodus teostatud maksumuses 19 452 eurot. 30.03.2015 esitas hageja tellijale koos teostatud tööde aktiga õpilaskodu objektil teostatud tööde eest arve nr 397 summas 19 452 (sh käibemaks). Kostja hagejale viidatud arvet tasunud ei ole.
5.14.04.2015.a. kooskõlastas hageja teostatud tööd projekteerija OÜ Hoffnung esindaja, kes oma allkirjaga kinnitas paigaldatud valgustussüsteemi vastavust projekteeritud süsteemile, sealhulgas direktiivi 2004/108/EÜ, direktiivi 2006/95/EÜ, standardi EVS-EN 62034:2012 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007.a määruse nr 24 nõuetele. Ühtlasi allkirjastas projekteerija 14.04.2015.a. Narva Õpilaskodus teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti, millega kinnitas pretensioonide puudumist. 27.04.2015.a. saatis töövõtja (hageja) tellijale (kostjale) kirja lepingu täitmise kohta ning palus aktsepteerida teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve ning viimane tasuda. 05.05.2015.a. vastuse kohaselt ei nõustunud kostja hageja nõuetega.
6.Hageja on seisukohal, et õpilaskodus teostatud tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks, kuna hageja on lõplikult tööd teostanud, paigaldatud süsteemid ja valgustid vastavad nõuetele, on samaväärsed projektides ettenähtuga ning kostja keeldub põhjendamatult neid vastu võtmast, rikkudes sellega tasu maksmise kohustust. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning hagejal õigus kostjalt nõuda tasu maksmist. Hageja poolt paigaldatud evakuatsiooni- ja avariisüsteem vastab lepingutingimustele ning kostja 05.05.2015 toodud väide justkui peaks hageja tööd ümber tegema, on põhjendamatu ja alusetu.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja märgib, et tulenevalt UÜ Hoffnung projekti EL-02/05 2014 seletuskirja p 1.1 võib projekti spetsifikatsioonis toodud süsteemi ja selle komponente asendada tehniliselt samaväärsete või paremate vastu. Hageja poolt Narva Õpilaskodus paigaldatud valgustussüsteemid ja valgustid on samaväärsed projektis ettenähtuga ning seda kinnitavad hageja esitatud dokumentaalsed tõendid (projekteerija 14.04.2015 kooskõlastus ja kinnitus ning VL Tehnoekspert OÜ poolt välja antud nõuetekohasuse tunnistus) Hageja lisab, et paigaldas samaväärse süsteemi ja valgustid muuhulgas seetõttu, et UÜ Hoffnung projektis EL-02/05 2014 ei ole märgitud asjaolu, et projekt vastab standardile EVS-
10-HD 60364-5-56 2010, kuid paigaldatavad evakuatsiooni- ja avarii süsteemid peavad sellele standardile vastama ning hageja poolt paigaldatud süsteem vastab viimati nimetatud standardile. Enne töövõtulepingu sõlmimist küsiti riigihankemenetluse käigus riigihangete registri kaudu hagejalt kirjalikult vastuseid küsimustele seoses hageja poolt pakkumises pakutud valgustussüsteemi ja valgustite kohta. Hageja vastas 12.08.2014 kirjalikult küsimustele ning kinnitas, et pakutud tooted vastavad projektile. Seega oli kostja enne töövõtulepingu sõlmimist teadlik, millist valgustussüsteemi ja valgusteid hageja kasutab ning ei olnud kostjal vastuväiteid sellele, et kasutatakse samaväärseid tööteid. Vastuväited hakkasid kostjal ilmnema siis, kui tööd hakkasid valmima ning tuli hakata teostatud tööde eest tasuma. Hageja pöördus elektrijuhtmete ja –seadmete paigaldusega tegeleva Tark Laeng OÜ poole erapooletu ja objektiivse spetsialisti arvamuse saamiseks UÜ Hoffnung projektile EL-01/05 2014 ja EL-02/05.2014 kosta. Viidatud asjatundja arvamuses toodi muuhulgas välja nimetatud projektides sisalduvad puudused sh projekti enda mittevastavuse osas standarditele kui ka süsteemi SBS Smart Ext osas. Arvamuses on märgitud, et süsteem ESC-200 vastab kõigile avariivalgustuse süsteemile ning on selgelt parem süsteemist SBS Smart Exit. Kuna on tuvastatud, et UÜ Hoffnung projekt EL-02/05.2014 ei vasta kõigile ettenähtud nõuetele, siis vastavas osas ei ole selgelt põhjendatud ka kostja vastuväited, et hageja teostatud tööd ei vasta projektile.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista 19 452 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
9.OÜ Sepmar loovutas 06.06.2017.a. nõude loovutamise lepinguga 30.03.2015.a. teostatud tööde akti põhjal väljastatud arvest nr 397 tuleneva nõude summas 19 452 eurot Narva Linna (xxx) vastu Zepparth OÜ-le (I kd tl 199).
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
11.12.09.2014.a poolte vahel sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr 88 p 5.2 kohaselt kohustus töövõtja (hageja) esitama tellijale (kostjale) lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt teostatud tööd eraldi mõlema objekti kohta hiljemalt 05.12.2014.a. (so 90 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates). Kostja on seisukohal, et töövõtja (hageja) ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi.
12.12.03.2015.a toimunud ehituskoosolekul selgitasid nii omanikujärelevalve esindaja kui projekteerija, et hageja paigaldatud süsteem ja valgustid ei vasta töövõtulepingu ja riigihanke dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevale projektile. 16.03.2015 esitas hageja kostjale kirja milles teatas valmisolekust anda 18.03.2015 kostjale üle kogu Narva Paju kooli ja õpilaskodu töö ning palus see vastu võtta. Samal ajal omanikujärelevalve tuvastas, et õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustussüsteem ei vasta projektilahendusele, millest kostja 24.03.2015 teavitas hagejat.
Kuna tööd hankedokumentides sätestatud tingimustele ei vastanud, ei olnud nende tööde vastuvõtmine lubatav ega mõistlik. Kostja selgitas hagejale, et tööde vastuvõtmiseks tulev need eelnevalt projektiga vastavusse viia.
13.Kuna poolte vahel tekkis vaidlus paigaldatud süsteemi vastavuses projektdokumentatsioonile, siis lahkarvamuse lahendamiseks pöördus kostja omanikujärelevalve ja projekteerija poole. Pärast omanikujärelevalve ja projekteerija seisukohtade kättesaamist saatis kostja 24.04.2015.a. hagejale teate, millele lisas eespool viidatud isikute seisukohad. Hageja kategooriliselt keeldus ja väljendas mittenõustumist nii kostja kui ka omanikujärelelvalve ja projekteerija arvamuse ning järeldustega. Kostja leiab, et selline hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Hageja jäi oma arvamuse juurde ning keeldus mittevastavusi kõrvaldamast.
14.Kostja on seisukohal, et hageja käitub lepingu täitmisel pahatahtlikult eesmärgiga venitada alusetult ja oluliselt hankelepinguga ettenähtud tööde täitmist. Hageja väidab, et 14.04.2015.a. projekteerija kooskõlastas hageja teostatud tööd ja kinnitas oma allkirjaga, et paigaldatud valgustussüsteem vastab projektile. Kostja on seisukohal, et hageja eelviidatud väide ei vasta tõele ning lisab projekteerija 17.03.2015.a vastuse kostja päringule, milles projekteerija teatab otsesõnu, et paigaldatud süsteem ei vasta projektiga ettenähtud süsteemile.
15.Kostja on seisukohal, et kuna tööd projektile ega poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimustele ei vasta, on tegemist hagejapoolse olulise lepingu rikkumisega VÕS § 641 l 2 p 1 ja VÕS § 647 lg 1 mõttes, mille eest vastutab VÕS § 642 lg 1 kohaselt hageja. 05.05.2015.a kirjaga nõudis kostja hagejalt teostatud ja projektile ning lepingule mittevastavate tööde Narva Õpilaskodu objektil ümbertegemist ja projektiga kooskõlla viimist ning palus teatada tähtaeg, mille jooksul hageja on võimeline tööd projektiga kooskõlla viima. Hageja ignoreeris kostja nõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - 12.09.2014.a sõlmisid Narva Linnavalitsuse xxx ja Sepmar OÜ (töövõtjana) ehitustööde töövõtulepingu nr 88 (I kd tl 26-30, hankedokumendid tl 31-46). Töövõtulepingu p 2.1 järgi oli lepingu esemeks Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamine vastavalt tellija juhistele ja lepingu dokumentidele. Lepingu alusel teostatavad tööd pidid olema teostatud vastavalt UÜ Hoffnung projektidele - Narva Paju kool –evakuatsiooni- ja avarii valgustuse korrigeerimise projekt (nr EL01/05.2014); - Narva Õpilaskodu- evakuatsiooni- ja avarii valgustuse korrigeerimise projekt (EL02%05.2014) (I kd tl 8-11)
- 30.03.2015.a esitas hageja tellijale teostatud tööde akti nr 1 ja arve nr 397 Õpilaskodu objektil teostatud tööde eest summas 19 452 (I kd tl 6, 17-18, 19). Arve on tasumata.
Narva
- OÜ Sepmar loovutas 06.06.2017.a. nõude loovutamise lepinguga 30.03.2015.a. teostatud tööde akti põhjal väljastatud arvest nr 397 tuleneva nõude summas 19 452 eurot Narva Linna xxx vastu Zepparth OÜ-le (I kd tl 199).
18.Poolte vahel on vaidlus selles, kas töövõtja teostatud tööd vastasid OÜ Hoffnung projektile ja töövõetulepingu tingimustele, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kas tellija keeldumine vastuvõtmisest ja tööde eest tasumisest oli põhjendatud . Hageja on seisukohal, et töövõtulepingu nr 88 täitmisena Narva Õpilaskodusse ESC-200 paigaldatud süsteem ja valgustid on nõuetekohased ning samaväärsed projektis tooduga. Hageja on seisukohal, et õpilaskodus teostatud tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks, kuna hageja on lõplikult tööd teostanud, paigaldatud süsteemid ja valgustid vastavad nõuetele, ning kostja keeldub põhjendamatult tööd vastu võtmast, rikkudes sellega tasu maksmise kohustust. Kostja on seisukohal, et teostatud tööd projektile ega poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimustele ei vasta, mistõttu on tegemist hagejapoolse olulise lepingu rikkumisega VÕS § 641 lg 2 p 1 ja VÕS § 647 lg 1 mõttes, mille eest vastutab VÕS § 642 lg 1 kohaselt hageja.
19.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus kokkulepitud tulemuse saavutamiseks (töö tegemiseks), mis tähendab, et töövõtja vastutab tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest. Tellija töövõtukohustusest tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Riigikohus on märkinud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu 03.06.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16) VÕS § 168 sätestab tellija kohustuse töö vastu võtta. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Kui tellija keeldub õigustamatult töö vastuvõtmisest, saab töövõtja anda tellijale selleks täiendava tähtaja, mille möödumise korral loetakse VÕS § 638 2. lause kohaselt töö
vastuvõetuks, millel on juriidiliselt sama tähendus ja tagajärjed mis töö tegelikul vastuvõtmisel tellija poolt. Nii töö kui selle juurde kuuluvad dokumendid peavad vastama lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1). Töö ei vasta lepingutingimustele muuhulgas kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (§ 641 lg 2 p 1 ja 2). Töö lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab töövõtja (VÕS § 642 g 1).
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ehk tulemus saavutatud ning tellija on põhjendamatult töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav tähtaeg ning see on tulemusteta möödunud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt Riigikohtu 14.10.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15). Hageja on seisukohal, et Narva Õpilaskodus paigaldatud valgustussüsteem ja valgustid (töö) vastas projektile ning tõendab oma väiteid alljärgnevaga: - projekteerija 14.04.2015.a. antud kooskõlastusega (I kd, tl 6, 24); - VL Tehnoekspert OÜ elektripaigalduse kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli 30.03.32015 aruandega nr VL-15-00090 (I kd, tl 22); - elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistusega VL-15-00090-2 (tl 23); - Tark Laeng OÜ asjatundja arvamusega UÜ Hoffnung projektile EL-01/05.2014 ja EL02/05.2014 (I kd tl 87-90, tõlge lk 108-110). Viidatud tõendi jätab kohus tähelepanuta, kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole UÜ Hoffnung projekti vastavuse tuvastamine standarditele, vaid töövõtja teostatud tööde vastavus projektile . Hageja viitab ka riigihankemenetluse käigus riigihangete registri kaudu poolte esindajate küsimustele / vastustele 08.08.2014.a, milles Sepmar OÜ esindaja kinnitas evakuatsiooni- ja avariivalgustussüsteemi vastavust UÜ Hoffnung projektile. Eeltoodust tulenevalt olid kostjal teada nii paigaldatavad seadmed kui süsteemid enne töövõtulepingu sõlmimist(ning hilisem tuginemine nende mittevastavusele pahatahtlik (I kd, tl 86) Kostja seevastu leiab, et töövõtja paigaldatud viisil ei vasta paigaldatud süsteem projektdokumentatsioonile, mistõttu teostatud tööd ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele ning tööde vastuvõtmine teostatud viisil ei ole lubatud ja tõendab oma seisukohta järgnevaga:
12.03.2015.a ehituskoosoleku protokolliga (I kd, tl 64-65), kus viidatakse nii omanikujärelevalve kui projekteerija selgitustele et hageja paigaldatud süsteem ja valgustid ei vasta töövõtulepingule ja riigihankedokumentide osaks olevale projektile;
Omanikujärelevalve kirjaliku seisukohaga (tl 71); Projekteerija kirjaliku seisukohaga (tl 72-73 (kohus osundab, et dokumendil puudub L. Varkki allkiri)
21.Arvestades poolte seisukohtade põhimõttelisi vastuolusid hageja paigaldatud valgustussüsteemi projektile vastavuse osas, määras kohus ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperdi M. L. (tl 148-149). Pooltel eksperdi isiku suhtes vastuväiteid ei olnud ning pooled said esitada eksperdile oma küsimused. Kohus esitas eksperdile alljärgnevad küsimused (I kd tl 148-149): Kas OÜ Sepmar teostatud tööd (paigaldatud valgustussüsteem ja valgustid) vastavad UÜ Hoffnung projektile? Kas OÜ Sepmar paigaldatud ESC200 valgustussüsteem ja valgustid on samaväärsed ja/või paremad võrreldes UÜ Hoffnung koostatud projektiga (so evakuatsiooni- ja avariivalgustuse korrigeerimise projekt) hankes nõutust? Kas evakuatsiooni- ja avariivalgustuse süsteemid peavad üldjuhul vastama standardile EVS-HD 60364-5-56 2010? Kas OÜ Sepmar paigaldatud süsteem ESC200 vastab nimetatud standardile? Kas UÜ Hoffnung koostatud projektis oli sellele standardile vastavust nõutud?
22.Eksperdi järelduse kohaselt: OÜ Sepmar teostatud tööd (paigaldatud valgustussüsteem ja valgustid) täidavad UÜ Hoffnung projektiga EL-02/05.2014 määratud eesmärgi, kuid teostuses on mõningaid väheolulisi erinevusi projektiga kirjeldatud lahendusest. Põhilises osas vastavad teostatud tööd projektile. Ekspert lisab omapoolsed täpsed selgitused sarnasustele /erinevustele ja erinevustele (tl 177179) OÜ Sepmar paigaldatud ESC200 valgustussüsteem ja valgustid on üldjoontes samaväärsed UÜ Hoffnung koostatud projektiga nr EL-02/05.2014 (so evakuatsiooni- ja avariivalgustuse korrigeerimise projekt) hankes nõutuga. Mõnes osas on süsteem parem kui projektis ettenähtud: Paigaldartud Exilight LED-2T/C tagab vajaliku tulemuse väiksema võimsusega (2W, projektis ettenähtud valgusti 3W asemel), seetõttu pidevalt põlevana püsirežiimis töö olukorras oleks energiatarve väiksem; Paigaldatud valgustussüsteemi valgustite tööpinge on selline, mida loetakse ohutuks väikepingeks (65 Vdc; projektiga ette nähtud 230 Vac asemel), seetõttu süsteem ohutum; Paigaldatud valgustussüsteemil on keskuse toite ahelasse paigaldatud faasikontrolli relee, mida projektis ei olnud nõutud. See erinevus suurendab hädavalgustussüsteemi rakenduskindlust toitesüsteemi häirete korral. Nimelt rakendub faasikontrollirelee tõttu ooterežiimis hädavalgustus ka üksikute faaside ära kadumisel. Seetõttu on teostatud lahendus projekti lahendusest parem. Ekspert annab omapoolse arvamuse / hinnangu kas evakuatsiooni- ja avariivalgustuse süsteemide peavad vastama standardile EVS-HD 60364-5-56 2010 ja kas OÜ Sepmar paigaldatud süsteem ESC200 vastab nimetatud standardile.
Ekspert märgib, et tootja on väljastanud kinnituskirja, et komponendid töötavad vastavuses standardiga EN (IEC) 60364-5-56. Standard IEC 60364-5-56 on EVS-HD 60364-5-56-2010
üheks alusdokumnediks. Seega võib järeldada, et süsteemi komponendid vastavad üldjoontes standardile EVS-HD 60364-5-56. Ekspert nendib, et paigaldatud süsteem ei vasta täielikult standardi EVS-HD 60364-5-56:2010 punktile 560.9.5, milles toodu tähendab, et igasse normaalvalgustuse toitegruppi peale toiteahela kaitseseadet tuleb paigaldada seireseade, mis tagab antud grupist toidet saava normaalvalgustuse alal ooterežiimis hädavalgustuse automaatse põlema hakkamise normaalvalgustuse toite kadumisel. Toite kadumise võib põhjustada näiteks lühis mõnes normaalvalgustuse ahela osas (valgustis, lülitis vms) ja sellele järgnev kaitseseadme rakendumine. Seireseadmeid normaalvalgustuse toite lõppahelasse ei ole paigaldatud, kuid evakuatsiooniteede valgustid on valdavas enamuses ooterežiimis (v.a märkvalgustid ja valgustid trepikojas ruum 68). On küll kasutatud meedet pääsuteede valgustuse säilitamiseks kogu hoone üldelektrivarustuse täielikul või osalisel väljalangemisel. Paigaldatud on faasikontrolllirelee, mis paneb ooterežiimis hädavalgustuse rakenduma ka iga üksiku toitefaasi väljalangemisel. Samuti annavad püsirežiimis pidevalt põlevad märkvalgustid mingisuguse osa valgust, nii et väljapääsutee ei jää täielikku pimedusse. Küsimusele, kas UÜ Hoffnung koostatud projektis oli sellele standardile vastavust nõutud, annab ekspert vastuse, et UÜ koostatud projektis ei ole sellele standardile vastavust nõutud ja projekti lahendus ei vasta sellele standardile normaalvalgustuse toite lõppahelate seireseadmete puudumise tõttu. (tl 180).
23.Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti keeldumine teostatud tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest, samuti ööde peatamine tuginedes tööde mittevastavusele UÜ Hoffnung projektile (ja lepingutingimustele) oli alusetu ja põhjendamatu. Riiklikult tunnustatud eksperdi M. L. järelduste kohaselt teostatud tööd (paigaldatud valgustussüsteem ja valgustid ) täidavad UÜ Hoffnung projektiga EL-02/05.2014 määratud eesmärgi. Vastupidist kostja tõendanud ning ekspertarvamuses esitatut ümber lükanud ei ole. Kuna teostatud tööd täidavad projektiga määratud eesmärgi, järeldub eeltoodust, et töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus on töövõtja poolt saavutatud. 12.03.2015.a. toimuniund tellija, projekteerija UÜ Hoffnung, töövõtja Sepmar OÜ ja omanikujärelevalve esindajate ehituskoosolekul otsustas tellija tööd peatada põhjendusel, et tuleb saata kiri Rahandusministeeriumile täpsustamaks tekkinud olukorras võimalust vahetada projektiga ettenähtud evakuatsiooni- ja avarii valgustuse süsteemi hanke raames. Tööd peatati kuni rahandusministeeriumist vastuse saamiseni. Tegelikkuses tellija Rahandusministeeriumi poole ei pöördunud (I kd, tl 107 pöördel). Riigihankemenetluse käigus riigihangete registri kaudu poolte esindajate 08.08.2014 küsimustest /vastustest tulenevalt olid kostjal teada nii paigaldatavad seadmed kui süsteemid enne töövõtulepingu sõlmimist, seega sõlmisid pooled töövõtulepingu (sh kostja) teadmises, millised seadmed paigaldatakse (I kd tl 86).
Kohus osundab ka sellele, et UÜ Hoffnung projekti seletuskirja p 1.1 järgi võib projekti spetsifikatsioonis toodud süsteemi ja selle komponente asendada tehniliselt samaväärsete või paremate vastu (I kd, tl 9)
M. L. esitatud eksperthinnanguga on tõendatud, et OÜ Sepmar paigaldatud ESC200 valgustussüsteem ja valgustid on üldjoontes samaväärsed UÜ Hoffnung koostatud projektiga hankes nõutuga ning mõnes osas on paigaldatud süsteem parem kui projektis ettenähtud ( I kd tl 179). Isegi kui leida, et esinesid ebaolulised puudused, on Riigikohus leidnud, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Hea usu põhimõttega vastuolus võib olla ka töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. (vt Riigikohtu 27.11.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13 p 13)
24.Eeltoodust tulenevalt on töövõtja objektil tööd teostanud, tellija on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest, teostatud tööd saab lugeda vastuvõetuks ning kostjal (tellijal) lasub kohustus teostatud tööde eest tasuda. OÜ Sepmar on esitanud tellijale tasumiseks arve nr 397 30.03.2015.a. töövõetulepinguga nr 88 teostatud tööde eest 19 452 euro (sh käibemaks) tasumiseks. Kostja tööde maksumust vaidlustanud ei ole. OÜ Sepmar loovutas 06.06.2017.a. nõude loovutamise lepinguga 30.03.2015.a. teostatud tööde akti põhjal väljastatud arvest nr 397 tuleneva nõude 19 452 eurot Narva Linna xxx vastu Zepparth OÜ-le (I kd tl 199) Kohus mõistab kostjalt 19 452 eurot välja nõude omandaja Zepparth OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud kannab kostja Narva linn xxx) TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
26.Hageja esindaja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses menetluskulu: - hageja lepingulise esindaja tasu kokku 1 575 eurot (millele lisandub käibemaks) , arvestades tööajakulu 15, 5 tundi tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks); - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot; - ekspertiisitasu 1 989 eurot (I kd tl 136, 138-141, 146). kokku 4 314 eurot
Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (lg 2).
Eksperditasu on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p 1 mõttes. Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; eeltoodud 3-2-1-11514) Esindaja on arvestanud tasu lähtudes tunnihinnast 100 eurot, mis kohtupraktikat arvestades on mõistlik. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude taotlus (arvestades toimingutele eeldatavat vajalikku ajakulu ja esindaja tunnihinda) on põhjendatud Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 4 314 eurot
27.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.