Pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tasub võlgnevuse (mis koosneb laenulepingu nr 595575 järgsetest kohustustest ning osaliselt hageja poolt tasutud riigilõivust) summas 4100 eurot (edaspidi võlg) maksegraafikuga.
2.2.Kostja kohustub tasuma võla osamaksetena hageja arveldusarvele vastavalt alljärgnevale maksegraafikule:
2.3.Võlatunnistuse kohaselt loetakse ühe osamakse tasumisega viivitamisel kõigi osamaksete tasumise tähtpäev saabunuks.
2.4.Rekvisiidid tasumiseks: Saaja: Bondora Servicer OÜ Konto: EE061010220250793225 Pank: SEB Pank Viitenumber: 2745525 Makse selgitus: K R 2-18-109177
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-18-109177 menetlus.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora Servicer OÜ (hageja) esitas 03.05.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K R (kostja) vastu 4072,63 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 16.07.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohus jätkas 07.08.2018 määrusega hageja nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Samas määruses juhtis kohus hageja tähelepanu
2-18-109177 TsMS § 487 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kui hageja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Hagejale toimetati määrus kätte 14.08.2018.
3.Kuivõrd hageja tähtaegselt nõuetele vastavat hagiavaldust ei esitanud, siis keeldus kohus 30.08.2018 määrusega hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 3729,80 euro, intressi 296,43 euro ja hooldustasu 46,40 euro saamiseks menetlusse võtmisest.
4.19.09.2018 menetlusdokumendis andis hageja teada, et pooled on jõudnud kokkuleppele, et kostja tasub olemasoleva võlgnevuse graafiku alusel ning seoses sellega palus hageja lõpetada menetluse poolte kompromissi kinnitamisega TsMS § 430 lg 1 alusel. Lisaks esitas hageja kohtule poolte vahel sõlmitud maksegraafiku.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus on 30.08.2018 määrusega keeldunud hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 3729,80 euro, intressi 296,43 euro ja hooldustasu 46,40 euro saamiseks menetlusse võtmisest. Eeltoodud määruse edasikaebamise tähtaja jooksul on hageja kohut teavitanud, et pooled on jõudnud kokkuleppele ning palunud lõpetada menetluse poolte kompromissi kinnitamisega. Juhindudes TsMS § 431 lg-st 2 tühistab kohus nimetatud määruse.
6.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
9.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
10.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi
2-18-109177 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
11.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissist nähtub, et pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale osaliselt ka viimase poolt tasutud riigilõivu.