RooSe & Son OÜ hagi TP Kinnisvarahooldus OÜ vastu võlgnevuse 4225,97 euro ja viivise 82,74 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
4308,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RooSe & Son OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige T P Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja TP Kinnisvarahooldus OÜ (endine ärinimi osaühing Tondi Puhastustööd, registrikood xxx, asukoht Lastekodu 25, 10113 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Margus Rebane (OÜ Vulpinus Õigusbüroo, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
31. oktoober 2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TP Kinnisvarahooldus OÜ-lt RooSe & Son OÜ kasuks võlgnevus 4225,97 eurot ja viivis 82,74 eurot. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud TP Kinnisvarahooldus OÜ kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
2-16-5492 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.RooSe & Son OÜ (hageja) esitas 07.04.2016 Harju Maakohtule hagi osaühingu Tondi Puhastustööd (uus ärinimi TP Kinnisvarahooldus OÜ, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4225,97 euro ja viivise 82,74 euro. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis 10.12.2015 kostja 18 m3 konteineri koos lehtede utiliseerimisega aadressile xxx. Tellitud teenus on nõuetekohaselt teostatud. Osutatud teenuste kohta esitas hageja 22.12.2015 kostjale arve nr 2015921 summas 4225,97 eurot. 10.03.2016 esitas kostja arusaamatutel põhjustel ettepaneku arve vähendamiseks 881,64 euro (käibemaksuta) võrra, millega hageja ei nõustunud. Kostja jättis arve tasumata. Hageja pöördus xxx poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes esitas kostjale nõudekirja, paludes võla kustutada. Ka pärast nõudekirja esitamist jättis kostja oma kohustused täitmata.
3.Kostja helistas 10.12.2015 hagejale. Telefoni teel sõlmiti leping xxx ja xxx objektidele konteineri tellimiseks ja lehtede utiliseerimiseks. Pooled leppisid kokku, et utiliseerimine toimub ühe konteineri abil vastavalt vajadustele, sest lehtede kogust kostja täpselt ei teadnud. Kuna 10.12.2015 tellimuse puhul ei ole tegemist esimese poolte vahelise koostööga, siis otsustati, et tasumine toimub vana hinna järgi ehk ühe transporditeenuse (konteineri rent ja tühjendamine) eest tuleb maksta 110 eurot käibemaksuta ja utiliseerimise eest vastavalt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-i hinnakirjale. Seega hind 110 eurot (käibemaksuta) tuleneb ka väljakujunenud praktikast. Pärast suhtlemist telefoni kaudu, hageja palvel saatis kostja 10.12.2015 kirja hagejalt 18 m3 konteineri rentimiseks koos lehtede utiliseerimisega aadressile xxx, Tallinn. Aadress xxx on koht, kus tuli alustada utiliseerimist. 16.12.2015 hageja tuligi koos ühe konteineriga xxx tänavale, kus sai alguse lehtede, pinnase ja puidu utiliseerimine. Edasi, vastavalt poolte kokkuleppele, ja J S korraldusel, toimus utiliseerimine xxx objektil, sest xxx ja xxx mnt objektid asusid kõrvuti. Xxx objektil teostati 2 utiliseerimist ja Xxx mnt objektil 6 utiliseerimist. Tööd on teostatud kostja korraldusel ja juhtimisel ning kostja kasuks. Tellija/kostja esindaja volitatud esindaja, välitööde projektijuht, J S tellis kõik konteinerite tühjendused ja utiliseerimise täpselt nii nagu arvel nr 2015921 on näidatud. Kõik on korrektselt utiliseeritud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-i poolt ja kostjaga kooskõlastatud. Kaalumiste väljavõte on saadetud koos arvega kostja esindaja J S meilile. Lehtede utiliseerimisega tegeles hageja autojuht V K, kes oli töö teostaja ja tema suhtles tellija esindaja J Sga. Juhul, kui töö tellijaks (isegi, kui töö oli kooskõlastamata ülemusega või kostja eitab lepingu sõlmimist juhatuse liikme poolt või väidab J Sl volituse puudumisest) oli kostja töötaja/esindaja, peab kostja tasuma tellitud ja saadud teenuste eest.
2-16-5492 Selleks, et töötaja tehtud tehingust tekiksid õigused ja kohustused esindataval, on vajalik kahe eelduse olemasolu: tegutsemine teise isiku nimel ja esindusõigus. Kuna kostja töötaja J S tegutses teise isiku nimel, siis oli hagejal täielik alus eeldada, et tal on selleks ka esindusõigus. Järelikult mõlemad eelpool nimetatud eeldused on hagejal olemas ja seega vaidlust kui sellist ei saa olla selle üle, kas töö tellijal oli või ei olnud esindusõigust. Hageja väidab, et esindusõigus oli töö tellijal kui kostja esindajal olemas. Tellitud teenus on nõuetekohaselt teostatud. Hageja tasus Xxx ja Xxx mnt objektidelt korjatud jäätmete utiliseerimise eest ise vastavalt temale esitatud arvele. Kui võrrelda arvet nr 2015921 arvega nr 151935, siis võrdlusest tuleneb, et hageja nõuab transportteenuse (konteineri rent ja tühjendamine) eest ainult 880 eurot (käibemaksuta) ning kostja jäätmete utiliseerimise eest 2641,61 eurot (käibemaksuta).
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja on tellinud hagejalt teenuse (ühe 18 m3 suuruse konteineri rent ja utiliseerimine) aadressile Xxx 4, Tallinn. Hageja on nimetatud teenuse osutanud ja esitanud selle eest kostjale 22.12.2015 arve. Arvega nõuab hageja kostjalt lisaks ka tasumist tööde eest, mida kostja hagejalt tellinud ei ole. Nimelt moodustab suurem osa arvest väidetav teenus, mis osutati aadressile Xxx mnt 91, Tallinn, mitte tellitud objektile Xxx 4, Tallinn. Kostja ei ole tellinud hagejalt teenust Xxx mnt 91, Tallinn asuvale objektile, mistõttu ei ole kostja nõustunud ka arvet tasuma. Xxx mnt 91, Tallinn objekti osas puudub igasugune tellimus, hinnapakkumine, tööde teostamise selgitus ja tõendid vastava töö teostamise kohta jms. Poolte vahel on olnud suhtlus esitatud arve ja väidetavalt osutatud teenuste osas. Kostja arvates on hageja lisaks sellele, et ta nõuab tasumist tööde eest, mida pole tellitud, ka osutatud teenuse osas üle paisutanud osutatud teenuse mahu. Xxx 4, Tallinn asuvale objektile telliti hagejalt üks konteiner lehtede laadimiseks ja utiliseerimiseks. Hageja nõuab samas ka Xxx objektil tasumist kahe konteineri eest ja ka konteinerite kaalu maht on üle paisutatud. Hageja on keeldunud arvete ja väidetavalt osutatud teenuste osas selgituste andmisest ning asunud üksnes esitatud arve tasumist nõudma. Samuti ei ole hageja soostunud selgitama Xxx mnt 91, Tallinn asuvale objektile väidetavalt osutatud teenuse asjaolusid. Kostja nõustub sellega, et hageja poolt osutati teenust Xxx 4, Tallinn asuvale objektile ning kostja on olnud valmis ka selle eest tasuma, kui hageja esitaks korrektse arve üksnes tellitud ja tegelikkuses osutatud teenuste eest. Ülalviidatud põhjustel ei ole ka kostja saanud tasuda tegelikkuses osutatud teenuste eest. Kostja on valmis tasuma Xxx tn 4, Tallinn asuvale objektile tellitud (ühe konteineri rent ja utiliseerimine) tööde eest.
6.Kostjale jääb jätkuvalt arusaamatuks kus, millal ja millistel tingimustel leping sõlmiti. Hageja jutt on vastuoluline ning hageja on korduvalt muutnud oma seisukohti. Poolte juhatuse liikmed ei ole kohtunud ega telefonis lepingu tingimusi kokku leppinud. Hageja väited on valed ja tõendamata. Hageja poolt korduvalt oma väidete muutmine vastavalt olukorrale, muudab kõik hageja väited ebausaldusväärseteks. Hageja väidab muu hulgas, et poolte juhatuse liikmed leppisid telefonis kokku, et tasumine toimub „vana hinna“ järgi. Kostja selliste ebaõigete ja tõendamata väidetega ei nõustu. Pooled ei ole sellistes tingimustes kokku leppinud, rääkimata telefoni teel lepingu sõlmimisest. Kostja on saatnud hagejale üksnes ühe e-kirja, millega on soovinud kindlale aadressile kindlat teenust. Kõik muu hageja jutt on väljamõeldis. Kostja on vaidlustanud ka hageja poolt esitatud tõendid teenuse väidetava mahu kohta. Hageja ei ole selles osas täiendavaid tõendeid esitanud. Seega on jätkuvalt tõendamata väidetud puulehtede ja/või pinnase kogus. Kuidas saab kostja kindel olla, et hageja ei ole oma muudelt objektidelt sellist suurt mahtu utiliseerimisse viinud ning nüüd väidab, et see on kõik kostja kulu. Kostja objektil ei saanudki olla niivõrd suurt kogust puulehti. Keset linna, suure
2-16-5492 peatänava ääres asuval objektil, oleks pidanud olema elumaja kõrgune lehehunnik. Selline väide ei ole usutav, rääkimata sellest, et see on tõendamata. Hageja on esitanud ühe varasema asjasse puutumatu arve, mille hageja on kostjale esitanud ning mille kostja on tasunud. Pooltel ei ole pikaajalist koostööd olnud ega ka mingisugust varasemat praktikat. Vastupidiselt näitab esitatud arve, et kui kostja on tellimuse teinud ühe konteineri peale, siis ka selliselt on teenus osutatud, arve esitatud ning ka tasutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud kostja vastu nõude teenuste osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja kohustuseks oli väidetavalt kostjale transporditeenuse (konteineri rent ja tühjendamine) osutamine ning lehtede, pinnase ja puidu utiliseerimise korraldamine. Poolte vahel sõlmitud leping on kohtu ette toodud asjaolude põhjal käsitletav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses.
9.Hageja põhinõue (4225,97 euro väljamõistmiseks) võiks ülalmärgitut arvestades kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Samuti nõuab hageja viivise väljamõistmist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel.
10.Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 muutub hageja tasunõue sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks.
11.Hageja väidete kohaselt sõlmiti poolte vahel leping Xxx ja Xxx mnt objektidele teenuste osutamiseks. Kostja on nõustund sellega, et ta tellis hagejalt teenust (ühe konteineri rent ja utiliseerimine) aadressile Xxx 4, Tallinn, hageja osutas nimetatud objektil teenust ning kostja on valmis ka tellitud tööde eest tasuma kui hageja esitaks korrektse arve üksnes tellitud ja tegelikkuses osutatud teenuste eest. Kostja vaidleb vastu Xxx mnt 91, Tallinn objektile teenuste tellimisele (st kehtiva õigussuhte tekkimisele). Kostja arvates ei ole selleks poolte vahel lepingut sõlmitud. Samuti on kostja vaidlustanud nimetatud objekti mahud. Töövõtuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui
2-16-5492 seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe
12.Kohtu hinnangul on tunnistajate J S ja V K ütlustega tõendatud, et kostja tellis hagejalt Tallinnas aadressidele Xxx 4 ja Xxx mnt 91 transporditeenuse koos konteineri ja tühjendamisega ning lehtede, pinnase ja puidu utiliseerimise. Tunnistaja J S oli vaidlusalusel ajal kostja töötaja (välikoristuse projektijuht). J S ütluste kohaselt kogus kostja nendele aadressidele oma klientide lehti ning kostja tellis hageja käest konteinerid ja äraveo ning utiliseerimise. Kostja seadusliku esindaja K K käest sai tunnistaja hageja (seadusliku esindaja) kontaktnumbri ning tema soovitusel tellis ta just hagejalt (koostööpartnerilt) äraveo konteineri. Hageja tegi ka hinnapakkumise palju maksab konteiner ning pooled leppisid kokku äraveo ja konteineri rendihinna, prügilal oli konkreetne hind ning selle saab hiljem teada, see sõltub kogusest. Tunnistaja kinnitusel tellis ta hagejalt teenuse kahelt objektilt, mis oli nagu üks tellimus, kuna kostja viis oma lepingupartnerite objektidelt kokku korjatud prahi (lehed jms) Xxx mnt ja Xxx objektidele, kuhu võis need ajutiselt ladustada. Tunnistaja mäletas, et tema korraldusel võis olla utiliseeritud umbes 8 konteinerit, vedu toimus terve tööpäeva. Veel kinnitas tunnistaja J S, et ta ise viibis Xxx mnt objektil ning kontrollis mitu konteinerit läks ja pani kirja, veendus äraveetud koguses. Xxxs viibis kostja töödejuhataja. Ka tunnistaja V K, kes oli vaidlusalusel ajal hageja autojuht, ütluste kohaselt saatis hageja teda Xxx mnt ja Xxx objektidele tööle, mõlemas käis lehe ja prahi vedu, tellija oli sama. Peale korjati peamiselt lehti, võis olla ka oksi ja muud prahti, tunnistaja ülesanne oli konteineri vedu ja utiliseerimine. Tunnistaja vedas prügi kahe konteineriga (vahetades tühja konteineri täis konteineri vastu) Xxx prügilasse, kus toimus kaalumine ja väljastati kviitung. Tunnistajate ütlusi ning poolte vahelise lepingulise suhte olemasolu kinnitavad ka asjas esitatud kirjalikud tõendid. 10.12.2015 on kostja (esindaja J S) saatnud hagejale e-kirja sooviga tellida viimaselt 18 m3 konteiner 14. detsembri õhtuks aadressile Xxx 4, Tallinn ning utiliseerimise (vt tl 10), millele hageja on kirjalikult vastanud 14.12.2015 (vt tl 9). 28.12.2015 saatis hageja kostjale kaalumiste väljavõtte ja tellitud teenuste eest arve (vt tl 8-9, 11-12, 80), millised on kooskõlas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i poolt hagejale 31.12.2015 väljastatud arvega jäätmete utiliseerimise eest, mis on hageja poolt tasutud (vt tl 81-82). Poolte vahel eelnevat koostööd ja teenuste tellimist (sh hinda) tõendab kaudselt ka hageja poolt kostjale 17.04.2015 esitatud arve, mis on kostja poolt tasutud ning mille üle vaidlus puudub (vt tl 83-84). Eeltoodu põhjal on tuvastatud pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimine ka Xxx mnt 91 objektile, samuti maht. Täiendavalt märgib kohus, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2).
13.VÕS § 76 lg-tele 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on vaidlusalused tööd teostanud ning esitanud kostjale 22.12.2015 arve nr 2015921 summas 4225,97 eurot, mis tuli kostjal tasuda hiljemalt 05.01.2016 (vt tl 8, 11). Seega muutus tasunõue tööde eest VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks 06.01.2016.
14.Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud tasunõue summas 4225,97 eurot (koos käibemaksuga) rahuldada.
2-16-5492
15.Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ka hageja poolt esitatud viivisenõue 82,74 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist ajavahemiku 06.01.2016-04.04.2016 eest. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär perioodil 06.01.2016-04.04.2016 aastas 0,05%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 8,05% (0,05 + 8). Võttes aluseks, et 2016. a on 366 päeva ning lähtudes 4225,97 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 06.01.2016-04.04.2016 (s.o 90 päeva) eest 83,65 eurot (4225,97 x 0,0805 / 366 x 90). Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 82,74 eurot kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 1.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 4225,97 eurot ja viivise 82,74 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
18.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
19.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.