2-18-6886
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2018, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-6886
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu hagi Invetero OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
27 456,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (Lõkke 4, Tallinn, 19081 Harju maakond); Lepinguline esindaja: Triin Tammkõrv ([email protected]); Kostja: Invetero OÜ (registrikood: 14000630; asukoht: Tähe 116, Tartu linn, 51013 Tartu maakond; e-post: [email protected]); Esindaja: Exxxxxx Jxxxxx Axxxxxxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpost: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei vastanud hagile
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte avalikult 18.10.2018. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.06.2017. a päringusüsteemide kasutamise lepingu nr 3/130-17, mille alusel andis hageja kostjale õiguse kasutada äriregistri ja kinnistusraamatu (andmekogud) päringusüsteeme ning kostja kohustus tasuma igakuiselt kokkulepitud tasu hageja poolt esitatud arve alusel. Kostja on jätnud täitmata lepingujärgsed kohustused - kostja jättis talle perioodil 13.06-22.09.2017. a väljastatud neli arvet (s.o 20069753, 20071275, 20072769, 20074962) tasumata. Arvetest nähtuvalt teostas kostja nimetatud perioodil kinnistusraamatust kokku 13 690 tasulist päringut kogusummas 13 690 eurot. Hageja väljastas ajavahemikul 02.08-16.10.207. a kostjale e-posti vahendusel korduvalt tasumata arvete osas meeldetuletuskirjasid, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, mistõttu luges hageja alates 22.09.2017. a lepingu lõpetatuks. Hageja taotleb kohtult hagi rahuldada ning mõista Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) välja Invetero OÜ-lt võlg kogusummas 27456,68 eurot, millest põhinõude moodustab 13 728,34 eurot ja viivis summas 13 728,34 eurot). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on poolte vahel sidevahendi abil sõlmitud müügileping VÕS § 52 ja § 208 lg 3 mõistes, mille kohaselt hageja on kohustatud võimaldama kostjale ligipääsu registritesse ning andma päringute teel vastavaid andmeid ning kostja oli kohustatud osutatud teenuse eest hagejale tasuma. Käesolevas asjas on hageja võimaldanud kinnistusraamatust nö tellimuse tegemist ning kostja on teinud 13 690 üksikpäringut. Seega hageja täitis temapoolse lepingust tuleneva kohustuse ning võimaldas kostjal kasutada päringusüsteeme. Registrite ja infosüsteemide keskuse päringusüsteemide kasutamise üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt on päringusüsteemide kasutamine tasuline. Teenustasud kehtestatakse justiitsministri määrustega või RIK-i direktori käskkirjaga. Teenustasud on hinnakirjana avaldatud ka RIK-i veebilehel www-rik.ee. Üldtingimuste punkti 5.2 kohaselt kohustub klient tasuma päringusüsteemide kasutamisega seotud teenustasud 1 kord kuus RIK-i poolt esitatud arve alusel vastavalt kehtivatele teenustasu määradele ja kooskõlas üldtingimustes sätestatuga. Punkt 5.5 sätestab, et kliendil tuleb teenustasud, mida arvestatakse kalendrikuu põhjal 2 (3)
(kuutasu), sealhulgas abonenditasu ja kuutasu XML-teenuste eest, tasuda täies ulatuses ka aja eest, mil kliendi juurdepääs päringusüsteemile on piiratud vastavalt üldtingimustes toodule. Kuutasu arvestatakse vaatamata sellele, kas klient kasutab päringusüsteeme või mitte. Hageja väljastas kostjale päringusüsteemide kasutamise eest arved nr 20069753, 20071275, 20072769, 20074962 kogusummas 13690 eurot, mille maksetähtajad olid vastavalt 14.07, 14.08, 14.09 ja 14.10.2017. a. Kostja esitatud arveid ei tasunud, seega jättis täitmata oma lepingujärgse kohustuse. Tulenevalt päringusüsteemide kasutamise üldtingimuste punktist 5.7 on hagejal tasu maksmisega viivitamisel õigus nõuda kliendilt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni, s.o 13 728,34 euroni. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 27 456,68 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja oli hagiavalduse esitamisel tasutavast riigilõivust TsMS § 145 alusel vabastatud ning hageja esindajaks oli Registrite ja Infosüsteemide Keskuse jurist, seega Justiitsministeeriumi haldusala töötaja. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud menetluskulusid riigilõivu või õigusabikulude näol. Kohus eeltoodud menetluskulusid kostjalt välja ei mõista ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Kostja enda kulud jäävad tema kanda. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.