Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30. novembril 2018.a, Tallinnas koht 2-18-2166 Tsiviilasja number Meeskond Security OÜ hagi Tallinn Contsert Club OÜ vastu Tsiviilasi põhivõlgnevuse 7 034 euro, viivise 5 144,28 euro ja täiendava viivise nõudes Hagihind 14 068 eurot nende Hageja: Meeskond Security OÜ (registrikood xxx, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Tallinn Contsert Club OÜ (registrikood xxx, asukoht Narva mnt 7a, 15172 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Advokaadibüroo Ratnikov & Partners, J.Köleri 8, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2018.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Kerli Kase Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn Contsert Club OÜ-lt Meeskond Security OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 7 034 eurot ja viivis summas 1 314,72 eurot.
3.Välja mõista Tallinn Contsert Club OÜ-lt Meeskond Security OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt summas 7 034 eurot alates 10.02.2018.a kuni põhivõlgnevuse summa tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 7 034 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja Tallinn Contsert Club OÜ kanda.
Välja mõista Tallinn Contsert Club OÜ-lt menetluskulu kogusummas 2 730 eurot Meeskond Security OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Meeskond Security OÜ esitas 09.02.2018.a Harju Maakohtule hagi Tallinn Contsert Club OÜ vastu põhivõlgnevuse 7 034 euro, viivise 5 144,28 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.11.2017.a turvateenuste osutamise lepingud nr. TU-805 ning TI-806. Samuti on pikaajalise koostöö tulemusena sõlmitud hageja ja kostja vahel suulisi lepinguid ja kokkuleppeid. Nimetatud turvateenuste osutamise lepingute ja kokkulepete alusel tellis kostja hagejalt valve- ja turvateenuse osutamist erinevatel üritustel. Teostatud valveteenuste osutamise eest on tänaseks päevaks tasumata põhivõlgnevus kokku summas 7 034 eurot. Võlgnevus tuleneb arvetest nr. 4166, 4266, 4696, 4705 ning 4764. Kostja edastatud arvete osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja seaduslik esindaja on kõikide arvete aluseks olevaid võlgnevusi kinnitanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4.4. kohaselt on poolte vahel kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kogusummas 5 144,28 eurot. Hageja taotleb kohtult lisaks TsMS § 367 alusel viivisenõude arvestamist põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni 0,5 % põhivõlgnevuselt 7 034 eurolt, mis teeb viivisenõudeks 35,17 eurot päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus ehk 7 034 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu kogusummas 750 eurot ja õigusabikulu summas 1 980 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja ei ole kunagi keeldunud arvetest nr. 4166, 4266, 4696, 4705 ja 4764 tuleneva kohustuse summas 7 034 eurot täitmisest. Kostja pakkus välja, et tasub võlgnevuse neljas osas enne igat kontserti ja uue kontserdi arve, kuid sellest ettepanekust hageja keeldus ning kostja oli sunnitud pöörduma kontserdi läbiviimiseks teise turvaettevõtte poole. Kostja ei nõustu viivise arvestusega, sest kostja oli koguaeg nõus tasuma, kuid osadena, mistõttu ei ole viivis põhjendatud. Lisaks on kostja arvates viivise nõue ebamõistlikult suur. Viivis päevamääraga 0,5 % teeb 182,5 % aastas. Kostja arvates oleks õiglane, kui kohus vähendab viivisemäära seadusjärgse viivisemäärani vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja õigusabikulu summas 2 952 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus
otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.05.2018.a kohtumääruses (t/l 87).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
7.Hageja poolt kohtule esitatust nähtub, et 02.11.2017.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud turvateenuse osutamise leping nr. TU-805, millise kohaselt osutab hageja läbipääsurežiimi tagamise- ja turvateenuseid Apocalyptica kontserdil Tondiraba Jäähallis Tallinnas (t/l 5). Nimetatud lepingu Lisa nr. 1 Lepingutasu punkti 2 kohaselt osutatakse teenuseid kokku summas 1 398 eurot ja punkti 4 kohaselt toimub tasumine vastavalt täitja poolt esitatud arvetele (t/l 6).
8.Lisaks eelnevale on pooled sõlminud 02.11.2017.a turvateenuse osutamise lepingu nr. TU806, millise kohaselt osutab hageja läbipääsurežiimi tagamise- ja turvateenuseid etendusel Lord of the Dance Tondiraba Jäähallis Tallinnas (t/l 7). Nimetatud lepingu Lisa nr. 1 Lepingutasu punkti 2 kohaselt osutatakse teenuseid kokku summas 1 398 eurot ja punkti 4 kohaselt toimub tasumine vastavalt täitja poolt esitatud arvetele (t/l 7 pöördel).
9.Hageja on kostjale esitanud 13.03.2017.a arve nr. 04166 summas 1 845,60 eurot maksetähtajaga 18.03.2017.a (t/l 8), 10.05.2017.a arve nr. 04266 summas 1 674,60 eurot maksetähtajaga 17.05.2017.a (t/l 9), 06.11.2017.a arve nr. 04696 summas 1 658,40 eurot maksetähtajaga 08.11.2017.a (t/l 10), 10.11.2017.a arve nr. 04705 summas 1 658,40 eurot maksetähtajaga 17.11.2017.a (t/l 11) ning 04.12.2017.a arve nr. 04764 summas 2 868 eurot maksetähtajaga 11.12.2017.a (t/l 12).
10.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja palub arve nr. 4166 alusel kostjalt välja mõista 0,60 eurot, arve nr. 4266 alusel 1 674,60 eurot, arve nr. 4696 alusel 832,40 eurot, arve nr. 4705 alusel 1 658,40 eurot ja arve nr. 4764 alusel 2 868 eurot (t/l 2).
11.Hageja edastas kostjale 05.02.2018.a kell 3:23 e- kirjaga ettepaneku tasuda võlgnevus osade kaupa, kuid kostja on hagejale 05.02.2018.a kell 16:23 vastanud, et viimasel ei ole nii palju raha (t/l 13 pöördel). Pooled kohtuvälist kompromissi võlgnevuse tasumise osas saavutanud ei ole.
12.11.10.2018.a toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et hageja poolt esitatud arved on esitatud õigete ürituste eest, aga pooltel olid teised kokkulepped, mida nad on sõlminud mitte aga nende tingimuste alusel mis on sätestatud turvateenuste osutamise lepingutes (t/l
106 pöördel). Kohus leiab, et kostja seisukoht lepingute sõlmimises teistel tingimustel kui kohtule esitatud dokumentidest nähtub, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks leppinud kokku teistsugustes lepingutingimustes, kui hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub.
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu summas 7 034 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja sisulisi vastuväiteid nimetatud summa osas kohtule esitanud ei ole ning on sisuliselt võtnud hageja poolt esitatud põhinõude õigeks (TsMS § 440).
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 5 144,28 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,5 % päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus (t/l 40).
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingutes on lepitud kokku, et maksete tasumisega viivitamisel maksab tellija täitjale viivist 0,5 % maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Täitja alustab viivise arvutamist alates viiendast pangapäevast peale maksete tasumise tähtaega (t/l 5, 7).
17.Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning palub seda vähendada. Kostja on koguaeg olnud nõus tasuma võlgnevuse osade kaupa, mistõttu ei ole viivisenõue põhjendatud. Samuti leiab kostja, et hageja ei võinud arvestada lepingulist viivist arvete alusel, milliste kohta polnud poolte vahel sõlmitud lepinguid (t/l 34 pöördel, 94 pöördel).
18.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
19.Riigikohus on 30.04.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-43-13 punktis 15 leidnud, et erandlikuks asjaoluks ei saa pidada üksnes seda, et kostjale esitatud arvetel ei olnud hageja märkinud kostja viivisevõla suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua. Viivisenõuet ei muuda tervikuna hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et arvetel oli esitatud lepingus märgitust erinev viivisemäär.
20.Hageja on arvestanud viivist arve nr. 4166 alusel summas 861,33 eurot, arve nr. 4266 alusel summas 2 243,96 eurot, arve nr. 4696 alusel summas 482,06 eurot, arve nr. 4705 alusel summas 696,53 eurot ja arve nr. 4764 alusel summas 860,40 eurot (t/l 2).
21.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja viivisenõude vähendamisele on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue arve nr. 04696 alusel summas 482,06 eurot ja arve nr. 04705 alusel summas 696,53 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd nimetatud arved on esitatud poolte vahel sõlmitud kirjalike lepingute alusel. Kohus
leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid viivisenõude vähendamise eelpool nimetatud summade osas. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu hageja ees, kuid vaatamata sellele ei ole asunud kohustust isegi osaliselt täitma.
22.Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-25-16 väljatoodud seisukohad antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd kostja pole hagejaga lepingulistes suhtes olnuna tegutsenud tarbijana.
23.Arvete nr. 04166, 04266 ja 04764 alusel esitatud viivisenõue kuulub vähendamisele, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud lepingu(te) alusel on hagejal kostja vastu viivisenõue määras 0,5 % päevas. Seega tuleb nimetatud arvete alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras.
24.Riigikohus on 17.12.2009.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-144-09 punktis 11 möönnud, et majanduskäibes võib praeguses asjas esitatud arvele sarnaste arvete esitamine olla tavapärane käitumine ka neil juhtudel, mil lepingus ei ole viivises kokku lepitud. Siiski ei tähenda sellise arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks.
25.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis arve nr. 04166 alusel perioodi 19.03.2017.a kuni 09.02.2018.a eest summas 0,04 eurot, arve nr. 04266 alusel perioodi 18.05.2017.a kuni 09.02.2018.a eest summas 98,37 eurot ja arve nr. 04764 alusel perioodi 12.12.2017.a kuni 09.02.2018.a eest summas 37,72 eurot.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
27.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,5 % päevas põhinõudelt s.o 7 034 eurolt, kuid mitte suuremas summas kui 7 034 eurot.
28.Hageja poolt taotletud määras täiendava viivise väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuivõrd kohtule on esitatud kaks poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut, millisest nähtub viivisemäär 0,5 % päevas, kuid tõendeid selle kohta, et pooled on leppinud kokku ka ülejäänud arvete maksmata jätmisel viivisemääras 0,5 % päevas kohtule esitatud ei ole.
29.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja vastav taotlus kuulub rahuldamisele selliselt, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.02.2018.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 7 034 eurot ja viivise summas 1 314,72 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 7 034 eurolt alates 10.02.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 7 034 euro. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
31.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12 742 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Antud juhul on kostja tunnistanud põhivõlgnevust hageja ees ja sellest tulenevalt on kohus teinud pooltele kompromissettepaneku põhivõlgnevuse ja viivise tasumiseks osade kaupa (t/l 105). Hageja on kohtu ettepanekuga täielikult nõustunud (t/l 108), samas kui kostja on esitanud lisatingimusi (t/l 112).
34.Kohus on menetlusosalistele selgitanud, et võib arvestada poolte kompromissi valmidust hilisemalt menetluskulude kindlaksmääramisel (t/l 105, 107). Arvestades kohtu diskretsiooniõigusega, asjaoluga, et pooled kompromissi saavutanud ei ole ning kohus rahuldab nõude suuremas osas, kui kohtu poolt tehtud ettepanekus, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot ja õigusabikulu summas 1 980 eurot (t/l 110). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
36.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
37.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 09.02.2018.a koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule 4 tundi ja 30 minutit, 13.03.2018.a tutvunud kostja vastusega ja koostanud seisukoha 1 tund ja 50 minutit, 23.03.2018.a koostanud täiendava hagi tagamise taotluse 2 tundi ja 10 minutit, 27.04.2018.a koostanud täiendava hagi tagamise taotluse 1 tundi ja 40 minutit, 03.05.2018.a tutvunud määruskaebusega, koostanud seisukoha 1 tund ja 15 minutit, 29.05.2018.a tutvunud kostja vastusega ja koostanud seisukoha 1 tund ja 10 minutit, 10.10.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, osalenud 11.10.2018.a kohtuistungil 1 tund ja 45 minutit, 22.10.2018.a koostanud hageja lõplikud seisukohad 1 tund ja 10 minutit. Kokku on esindaja ajakulu 16 tundi ja 30 minutit ehk 1 980 eurot (16 tundi 30 minutit x 120).
38.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele, mistõttu kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 980 eurot.
39.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 650 eurot ja hagi tagamise avaldustelt kokku 100 eurot (t/l 17, 126). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 750 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud
kulutusega ja kostjal tuleb hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 riigilõiv summas 750 eurot.
40.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 730 eurot, millest riigilõiv summas 750 eurot ja õigusabikulu summas 1 980 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.