lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-100411/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-100411/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1572
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Harju Maakohus kohtunik Kohtukoosseis Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-100411

Tsiviilasi

A K hagi K K vastu viivise nõudes

Tsiviilasja hind

8.64 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja A K (registrikood XXX, elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja advokaat Ilja Sipari (e-post: [email protected]); kostja K K (isikukood XXX, elukoht XXX). kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

Mõista K K alt välja A K kasuks viivis 8.64 eurot (kaheksa eurot ja 64 senti).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt K K hageja A K kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (251 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva

2-18-100411 lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.A K esitas 08.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 207.06 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.02.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik K K esitas 13.02.2018 nõudele vastuväite, mille kohaselt on nõue osaliselt tasutud. Hageja esindaja teatas 13.03.2018 kohtule, et võlgnik on tasunud nõuet osaliselt summas 200 eurot. Pärnu Maakohtu 16.03.2018 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.03.2018 määrusega jättis kohus A K hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetele vastav hagiavaldus. 02.04.2018 esitas hageja oma nõude kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2017. a juulis suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale sularahas laenu 200 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.07.2017. Intressi maksmises pooled kokku ei leppinud. Kostja sai laenusumma 200 eurot oma käsutusse laenulepingu sõlmimise päeval. Kokkulepitud tähtajaks, s.o 31.07.2017 kostja laenu ei tagastanud, vaid saatis hagejale 17.08.2017 e-kirja, milles tunnistas võla olemasolu ja palus täiendavat laenu. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja laenu ei tagastanud. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Pärast kohtusse pöördumist tagastas kostja 13.02.2018 laenusumma täies ulatuses hageja arvelduskontole, märkides maksekorralduse selgitusse „laenu tagastus“. Menetluskulud ja viivise jättis kostja täies ulatuses tasumata. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib hageja nõuda kostjalt viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest (s.o 01.08.2017) kuni kohase täitmiseni (s.o 13.02.2018). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 8.64 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 251 eurot.

II Kostja vastuväited

2.Kostja tunnistab, et võttis hagejalt juulis 2017 laenu 200 eurot ja lubas selle tagastada. Kostja väidete kohaselt pooled laenu tagastamise tähtajas kokku ei leppinud. 2017. a sügisel selgitas kostja hagejale, et seoses töökoha vahetusega augustis 2017 on tal majanduslikult raske olukord ja lubas võla tasuda järgmise aasta alguses. 2018. a alguses pöördus hageja seoses võlgnevusega Pärnu Maakohtusse ja väitis, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Kostja tagastas laenu 13.02.2018. Pooled ei ole suuliselt ega kirjalikult laenu tagastamise kuupäeva osas kokkulepet sõlminud. Seega pole hagejal viiviste ja menetluskulude väljamõistmiseks alust.

2-18-100411

III Kohtu põhjendused

3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ning tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise laenusumma (200 eurot) tähtaegselt tasumata jätmisest summas 8.64 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel kokkulepet laenu tagastamise tähtaja osas. Kostja lubas hagejale laenu tagastada 2018. a alguses.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja laenas kostjale 2017. a juulis 200 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja tagastas hagejale laenusumma pärast seda, kui hageja oli esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt laenusumma (200 eurot) ja viivise väljamõistmiseks. Kostja on hagejale pärast makseettepaneku saamist tasunud 13.02.2018 põhivõla 200 eurot, kuid on jätnud tasumata viivise ja hüvitamata hageja menetluskulud.
7.Kohtu hinnangul ei ole usutavad kostja väited, et poolte vahel puudus kokkulepe laenusumma (200 eurot) tagastamise kuupäeva osas. Hageja on kohtule esitanud kostja 17.08.2017 e-kirja (tl 34), millest nähtuvalt on kostja tunnistanud võlgnevuse olemasolu summas 200 eurot, kuid palunud hagejalt veel laenu 300 euro ulatuses, lubades võla tagastada peale Horvaatiast naasmist. Seega on kostja juba 2017. a augustis lubanud võla tagastada. Kostja on oma 16.05.2018 vastuses (tl 44) märkinud, et ta sai hagejaga 2017. a sügisel kokku ja selgitas, et seoses töökoha vahetusega augustis 2017 on tal raske majanduslik olukord ja ta lubas võla tasuda järgmise aasta alguses. Juhul, kui poolte vahel puudus igasugune kokkulepe laenu tagastamise tähtaja osas, poleks kostjal 2017. a sügisel olnud vajadust hagejale oma raske majandusliku olukorraga seotud asjaolusid selgitada ega anda lubadust laen 2018. a alguses tagastada.

2-18-100411 Samuti oli kostja teadlik, et hageja ei nõustunud laenu tagastamisega 2018. a alguseni ootama. Hageja on kohtule esitanud 07.12.2017 e-kirja (tl 52), millest nähtuvalt on hageja palunud kostjal laen tagastada enne aasta lõppu. Kostja on oma 23.05.2018 vastuses (tl 58) kinnitanud, et sai hageja eespool nimetatud e-kirja kätte. Sellest hoolimata ei tagastanud kostja hagejale laenusummat. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest ja kostja vastuväidetes esitatud selgitustest, et kostja on alates 2017. a augustist andnud hagejale korduvalt lubadusi võlg tagastada. Sellest hoolimata ei tagastanud kostja hagejale laenu enne, kui hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtu poole.

8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Seega on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 8.64 eurot põhjendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

2-18-100411 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt riigilõivu summas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulude summas 156 eurot väljamõistmist. Hageja palub tulenevalt TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 1,08 tunni ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 251 eurot ja menetluskuludelt (251 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja