Otsuse avalikult teatavaks 29. november 2018, kell 14.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Nordea Rahoitus Suomi OY hagi P T vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
9240, 05 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Nordea Rahoitus Suomi OY (RK xxx, Satamaradankatu 5, 00500 Helsinki, Soome Vabariik) Hageja lepinguline esindaja: Gregori Palm (e-post [email protected]) Kostja: P T (IK xxx, elukoht: xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Rahoitus Suomi OY hagi osaliselt.
2.Välja mõista P T`lt Nordea Rahoitus Suomi OY kasuks 4367, 50 eurot.
3.Välja mõista P T`lt Nordea Rahoitus Suomi OY kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 2933, 17 eurot perioodi 21.11.2009-29.11.2018 eest ja edaspidi põhinõudelt (4367, 50 eurot) Soome intressiseaduse (Korkolaki) §-s 4 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4367, 50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskuludest 94, 53 % kostja ja 5, 47 % hageja kanda.
5.Välja mõista P T`lt Nordea Rahoitus Suomi OY kasuks menetluskulud 1514, 89 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-12-14810 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 31.07.2009 MasterCard laenu- ja kaardileping, millega hageja võimaldas kostjale krediiti summas kuni 1500 eurot. Lepingu punkt 3 järgi on kaardivaldajal õigus krediiti kasutada krediidilimiidi piires. Maksepäevaks on iga kuu 20. kuupäev. 31.07.2009 võttis kostja krediidilimiidist kasutusele 1499 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja 1499 eurot krediidiandjale tagastama kümne kuu jooksul võrdsetes osades. Kostja 1499 eurot hagejale ei tagastanud. Lepingu järgi ei olnud lubatud kokku lepitud krediidilimiiti ületada. Lepingu punkt 3 neljanda lause kohaselt juhul, kui kokku lepitud krediidilimiiti siiski ületatakse, tuleb kaardivaldajal krediidilimiiti ületav summa tasuda. Ajavahemikus 01.08.2009-07.09.2009 on kostja ületanud krediidilimiiti summas 3805,55 eurot, millest 3330,40 eurot kohustus kostja tasuma 20.09.2009 ning 475, 15 eurot 20.10.2009. Kostja on jätnud maksekohustused täitmata.
2.Soome Lepingute seaduse (Laki varallisuusoikeudellisista oikeustoimista) § 1 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. Soome intressiseaduse (Korkolaki ) § 4 lg 2 kohaselt juhul, kui intressiseaduse § 4 lg-s 1 sätestatud viivisemäär on väiksem, kui intressimäär, mida võlgnik kohustus tasuma enne tasumise tähtaega, kohustub ta tasuma viivist samas määras, kui enne tasumise tähtaega. Lepingu punkt 11 järgi on hagejal õigus nõuda kostajalt seaduses sätestatud määras viivist, kuid mitte vähem, kui on lepingus kokku lepitud intressi määr. Viimane lepingu järgne intressimäär on 12,722% aastas ning sellises ulatuses nõuab hageja kostjalt viivist. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 5304, 55 eurot ja viivis 5304, 55 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda
3.Kostja ei ole teavitanud hagejat kaardi valduse kaotamisest. Hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Soome aegumise seaduse (Laki velan vanhentumisesta) § 4 kohaselt on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja see katkeb aegumine seaduse § 10 kohaselt mh juhul, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult võla tasumist või muul viisil meenutab võlgnevust. Sama seaduse paragrahv 11 kohaselt katkeb aegumine kui võlausaldaja esitab hagi kohtusse. Nõuded on muutunud sisse nõutavaks 22.09.2009, 21.10.2009 ja 21.11.2009. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.04.2012. Kostja krediitkaart edastati posti teel lihtkirjaga postiaadressile, mille kostja oli märkinud. Krediitkaardil oli ka PIN-kood, mis saadeti kostjale krediitkaardist eraldi erineval ajal.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja ei tunnista kogu nõuet. Kostjale teadaolevalt oli krediidilimiit maksimaalselt 1500 eurot ning seda ei olnud võimalik ületada. Kostja pöördus tagasi Eestisse ja krediitkaart ja muud dokumendid jäid Soome tööandja korterisse. Nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
Hageja jäi oma seisukohtade ja nõude juurde. Kostja põhivõlgnevus on kokku 5304, 55 eurot, millele lisandub viivis 12,72 % aastas. See on lepingujärgne intress. Krediidilimiiti on ületatud 3805,55 euro ulatuses. Selline võimalus on lepingu punktist 3 ette nähtud, et
2-12-14810 seda on võimalik ületada ja kostja peab selle tasuma. Kaarti kasutati kahel korral, so. 475,15 eurot ja teine korda oli 3330,40 eurot, septembris ja oktoobris 2009. Kostja väitel pole ta kaarti saanud ega kunagi kasutanud. Kostja ei saa aru kuidas on võimalik seda kasutada nii suures osas. Lepingu sõlmimisel müüja rääkis, et selle lepinguga kaasneb krediitkaart piiratud limiidiga ja see tuleb elukoha aadressile. Tellis kaardi lepingu sõlmimisel ühiselamu aadressile, aga viibis hostelis, mis asus teisel aadressil. Teadis et kaardil on krediidilimiit peal. Kui oleks teadnud, et seda saab kasutada, siis oleks kaardi ära võtnud.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 31.07.2009 MasterCard kaardi- ja krediidileping, millega hageja võimaldas kostjale krediiti 1500 eurot. Tulenevalt hageja viimasest seisukohast ja kohtuistungil öeldust, nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 5304, 55 eurot (krediidilimiit 1499 eurot ja limiiti ületav võlgnevus 3805, 55 eurot) ning sisse nõutavaks muutunud viivist 5304, 55 eurot. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2016 otsuse p-st 8 on pooled krediidilepingus (tingimuste p 21) kokku leppinud Soome õiguse kohaldamises ning seetõttu tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada Soome õigust. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tegemist on tarbijalepinguga Soome tarbijakaitseseaduse (Kuluttajansuojalaki) §-de 3-5 mõistes. Hageja on professionaalne krediidiandja ja kostja füüsiline isik, kes kasutas krediiti isiklikuks otstarbeks.
6.Kostja on esitanud aegumise vastuväite, leides, et nõue aegub kolme aasta jooksul ja tuleb hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu. Hageja on viidanud Soome aegumise seaduse (Laki velan vanhentumisesta) §-le 4, 10 ja 11 ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Soome aegumise seaduse § 18 kohaselt võtab kohus, või mõni teine riigiasutus aegumist arvesse ainult poole nõudel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Soome aegumise seaduse § 14 kohaselt lõpeb võlgniku kohustus tasuda võlg, kui võlg on aegunud. Sama seaduse § 4 kohaselt on üldine aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema alates §-s 5-7 nimetatud kuupäevast. Sama seaduse § 5 kohaselt algab aegumistähtaeg võlgnikule õiguslikult siduval määratud ajal.
7.Maksetähtpäevad on märgitud kostjale 03.09.2009 (I kd, tl. 58), 03.10.2009 (I kd, tl. 64) ja 03.11.2009 (I kd, tl. 68) esitatud arvetel. Kostjal oli kohustus arved tasuda vastavalt 21.09.2009, 20.10.2009 ja 20.11.2009. Sama seaduse § 10 p 3 kohaselt katkeb aegumine juhul, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult võla tasumist või muul viisil meenutab võlgnevust. Paragrahv 11 kohaselt katkeb aegumine kui võlausaldaja esitab hagi kohtusse või algatab menetluse võlgniku vastu seaduses sätestatud teistes institutsioonides. Kuna hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 13.04.2012, siis ei ole §-s 4 sätestatud 3 aastane aegumistähtaeg möödunud, st. hageja nõue ei ole aegunud.
8.Kostja on väitnud, et ta ei ole krediitkaarti kätte saanud ja seda kasutanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja selline väide usutav. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ta oli teadlik sellest, et talle väljastatakse krediitkaart ja see saadetakse aadressile, mille ta lepingus märkis. Eeltoodu ühtib hageja selgitusega, et krediitkaart ja kaardi PIN kood saadeti kostjale posti teel erinevatel aegadel ja aadressile, mille kostja lepingus märkis. Olukord ei muuda kostja oletus, et kaarti kasutas keegi teine ja väide, et faktiliselt elas ta
2-12-14810 teisel aadressil. Lepingu p 16 kohaselt oli kostjal kohustus koheselt teavitada krediidiandjat muudatustest oma kontaktandmetes (nt. nimi, aadress, tel. number), mida kostja aga ei teinud. Kaardi kasutamine on tõendatud, millest järeldub, et hageja on kaardi ja kaardi PIN koodi kostjale saatnud ja kaar on kätte saadud. Usutav ei ole ka kostja väide, et ta ei teadnud krediidilimiidi ületamise võimalusest, kuna lepingu p -3 on selgitatud, et krediidilimiiti on keelatud ületada ja kui seda ületatakse, kuulub ületatud summa tasumisele koos järgneva kuumaksega. Toimiku materjalides olevast krediitkaardi tehingute väljavõtetest (I kd, tl. 59, 60, 62, 63, 71, 72, 74, 75, ) nähtub, et krediitkaarti on kasutatud perioodil 17.08.2009-07.09.2009, laevadel ja vaheldumisi Soomes, kui ka Eestis. Esimene tehing peale televiisori ostu 31.07.2009 Soomes on tehtud kaardiga 17.08.2009 Eestis, mis ühtib kostja väitega, et peale ostu naasis ta Eestisse.
9.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja krediidilimiiti ületav võlgnevus on kokku 3805, 55 eurot ning kostjale on esitatud kolm arvest, so. 03.09.2009 (I kd, tl. 58), 03.10.2009 (I kd, tl. 64) ja 03.11.2009 (I kd, tl. 68). Iga järgnev arve sisaldab eelmise perioodi võlgnevust (eelmise arve lõppsaldo). Septembri arvel on märgitud krediidilimiiti ületavaks osaks 3334 eurot ja oktoobri arvel 475, 15 eurot, so. kokku 3809,15, mitte nagu hagis märgitud 3805, 55 eurot. Viimases, novembri arves on aga eelmise arve lõppsaldoks märgitud 4105, 35 eurot, millele lisandub limiidi osamakse 149, 90 eurot, mis teeb kokku 4255, 25 eurot, kuid arve lõppsaldoks on 4367, 50 eurot (sh. intressid, hooldustasu ja käsitlustasu) ja on välja toodud, et tasumisele kuulub omakorda 4745, 85 eurot. Hagis nõutakse jällegi põhivõlgnevuse tasumist summas 5304 55 eurot, mis hageja väitel koosneb ainult kasutatud krediidilimiidist 1499 eurot ja seda ületavast osast 3805, 55 eurot. Samuti ei kattu hagis nõutud põhinõue (5304,55 eurot), viimases arves nõutud summaga (4367, 50 eurot). Eeltoodust tulenevalt on lisandunud igale arvele summa, mille sisu ei ole arusaadav ja kujunemine jälgitav. Viimases arves on selliseks summaks 937,05 eurot. Kuna kostjal oli kohustus tasuda 4367, 50 eurot ja kostja seda tasunud ei ole, siis on kostja rikkunud oma lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust ning hagejal on õigus nõuda võlgnevuse tasumist. Soome Lepingute seaduse (Laki varallisuusoikeudellisista oikeustoimista) § 1 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega tuleb kostjalt välja mõista 4367, 50 eurot.
10.Hageja viivisenõue. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja peab Soome intressiseaduse (Korkolaki) § 4 lg 2 ja Lepingu punkt 11 alusel maksma viivist lepingujärgses määras, so. 12, 722% aastas ehk 0, 034%. päevas. Soome intressiseadus § 2 lg 2 viitega §-le 4 sätestab, et viiviskokkulepe on tühine, kui see näeb ette tarbijakrediidi lepingus või lepingus, mille alusel tarbija ostis või rentis eluaseme, kohustuse tasuda viivist rohkem kui §-s 12 sätestatud, so. Euroopa Keskpanga viimase refinantseerimisoperatsiooni intressimäär (mis ümardatakse ülespoole lähima järgmise poole protsendipunktini), millele lisandub 7%. Kuna lepingujärgne viivisemäär (12, 722 % aastas) ületab seadusejärgset viivisemäära (7 - 8,25 % aastas), on lepingu p 11 tühine Soome intressiseaduse § 2 lg 2 alusel ja kostjalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras.
11.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt summas 4367, 50 eurot, arvestab kohus ümber sissenõutavaks muutunud viivise alates 21.11.2009 kuni otsuse tegemiseni s.o. 29.11.2018 alljärgnevalt: - referentsintressimäär 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2011 oli 1% (aastas) st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 1 + 7 = 8% aastas. Seega perioodil 21.11.200930.06.2011 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 561, 91 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär 1. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 oli 1, 25% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär oli 1,25 + 7 = 8, 25% aastas. Seega perioodil
2-12-14810 01.07.2011-31.12.2011 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 181, 64 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 oli 1,00% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär 1 + 7 = 8% aastas. Seega perioodil 01.01.2012-31.12.2012 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 349, 40 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 oli 0,75% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 7 = 7,75% aastas. Seega perioodil 01.07.2013-30.06.2013 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 167, 85 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013 oli 0,50% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,5 + 7 = 7,50% aastas. Seega perioodil 01.07.2013-31.12.2013 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 165, 13 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 oli 0,25% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär 7,25% aastas. Seega perioodil 01.01.201430.06.2014 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 157, 02 eurot (vt viiviseraport). - referentsintressimäär alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani on 0% (aastas), st sel perioodil kehtiv seadusjärgne viivisemäär 7 % aastas. Seega perioodil 01.07.201429.12.2018 on 4367, 50 eurolt arvestatud viivisesummaks 1350, 22 eurot (vt viiviseraport). Tulenevalt eeltoodust on alates nõude (4367, 50 eurot) tekkimisest (21.11.2009) kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis kokku 2933,17 eurot (561,91+181,64+349,40+167,85+165,13+157,02+1350,22), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna hageja on oma viivisenõuet piiranud põhivõlgnevuseni, tuleb kostjalt edaspidi kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis välja mõista Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras, kui mitte rohkem kui 4367, 50 eurot. Hagi hind TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista välja kostjalt põhiosa 5304, 55 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sisse nõutavaks muutnud viivise 3823, 25 eurot. Seega on hagi hinnaks 9240, 05 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 94, 53 % (8735/9240, 50), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 94, 53 % kostja kanda ja 5, 47 % hageja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud kokku 1922, 55 eurot s.h. tasutud riigilõiv hagi esitamisel 550 eurot ja määruskaebuse esitamisel 50 eurot, õigusabikulud 880 eurot (tunnitasu 80 eurot) ja tõlkekulud 442, 55 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 150 eurot käibemaksuta (RKTKo 2-16-8344 p
2-12-14810 15). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 80 eurot on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud õigusabi osutamisele kokku 11 tundi sh. maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 1 h (80 eurot), hagiavalduse koostamine 2 h (160 eurot) , vastus apellatsioonkaebusel 3 h (240 eurot) kohtuistungil osalemine 1, 5 h (120 eurot) ja sõidule kulunud aeg 3, 5 h (280 eurot). Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Kohus loeb põhjendatud ajaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks 0,5 h 1 tunni asemel. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kuna hageja esindaja kohtuistungile ja sealt tagasisõitmisele kulunud ajakulu 3 h 30 min hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt, siis jääb taotlus selles osas s.o. 280 euro ulatuses rahuldamata. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud 1602, 55 eurot, sh tõlkekulud 442, 55 eurot, esindaja õigusabikulud 560 eurot (40+160+240+120) ja tasutud riigilõiv kokku 600 eurot (550+50). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 94, 53 % ulatuses so summas 1514, 89 eurot (1602, 55*94, 53%).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.