Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

välja riigituludesse tasumisele kuulunud

Riigilõiv 275 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447, Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300, unikaalse viitenumbriga 99919700027980. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-12-14810. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kostja krediidilimiidist kasutusele 1499 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja 1499 eurot krediidiandjale tagastama kümne kuu jooksul võrdsetes osades. Kostja 1499 eurot hagejale ei tagastanud. Lepingu järgi ei olnud lubatud kokku lepitud krediidilimiiti ületada. Lepingu p 3 neljanda lause kohaselt tuleb kaardivaldajal kokkulepitud krediidilimiidi ületamise korral krediidilimiiti ületav summa tasuda. Ajavahemikus 01.08.2009-07.09.2009 on kostja ületanud krediidilimiiti summas 3805,55 eurot, millest 3330,40 eurot kohustus kostja tasuma 20.09.2009 ning 475,15 eurot 20.10.2009. Kostja on jätnud maksekohustused täitmata. Soome lepingute seaduse (soome k. laki varallisuusoikeudellisista oikeustoimista) § 1 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik. Soome intressiseaduse (soome k. korkolaki) § 4 lg 2 kohaselt juhul, kui intressiseaduse § 4 lg-s 1 sätestatud viivisemäär on väiksem, kui intressimäär, mida võlgnik kohustus tasuma enne tasumise tähtaega, tuleb tal tasuda viivist samas määras, kui enne tasumise tähtaega. Lepingu punkt 11 järgi on hagejal õigus nõuda kostajalt seaduses sätestatud määras viivist, kuid mitte vähem, kui on lepingus kokku lepitud intressi määr. Viimane lepingu järgne intressimäär on 12,722 % aastas ning sellises ulatuses nõuab hageja kostjalt viivist. Kostja ei ole teavitanud hagejat kaardi valduse kaotamisest. Hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Soome aegumise seaduse (soome k. laki velan vanhentumisesta) § 4 kohaselt on üldine aegumistähtaeg 3 aastat ja see katkeb § 10 järgi mh juhul, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult võla tasumist või muul viisil meenutab võlgnevust. Sama seaduse § 11 kohaselt katkeb aegumine kui võlausaldaja esitab hagi kohtusse. Nõuded on muutunud sissenõutavaks 22.09.2009, 21.10.2009 ja 21.11.2009. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.04.2012. Kostja krediitkaart edastati posti teel lihtkirjaga postiaadressile, mille kostja oli märkinud. Krediitkaardil oli ka PIN-kood, mis saadeti kostjale krediitkaardist eraldi erineval ajal. Krediidilimiiti on ületatud 3805,55 euro ulatuses. Krediidilimiidi ületamise võimalus on lepingu punktist 3 ette nähtud. Kaarti kasutati kahel korral, s.o 475,15 eurot ja teine kord 3330,40 eurot, septembris ja oktoobris 2009.

MAAKOHTU LAHEND

lahendamisel kohaldada Soome õigust. Vaidlust ei saa olla selle üle, et tegemist on tarbijalepinguga Soome tarbijakaitseseaduse (soome k kuluttajansuojalaki) §-de 3-5 mõistes. Hageja on professionaalne krediidiandja ja kostja füüsiline isik, kes kasutas krediiti isiklikuks otstarbeks. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Kohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et ta ei ole krediitkaarti kätte saanud ega seda kasutanud. Kostja selgitas istungil, et oli teadlik sellest, et talle krediitkaart väljastatakse. Samuti oli kostjal lepingust tulenev kohustus teavitada krediidiandjat muudatustest oma kontaktandmetes. Kaardi kasutamine on tõendatud, millest järeldub, et hageja on kaardi ja kaardi PIN-koodi kostjale saatnud ja kaart on kätte saadud. Usutav ei ole ka kostja väide, et ta ei teadnud krediidilimiidi ületamise võimalusest, kuna lepingu p-s 3 on selgitatud, et krediidilimiiti on keelatud ületada ja kui seda ületatakse, kuulub ületatud summa tasumisele koos järgneva kuumaksega. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja krediidilimiiti ületav võlgnevus on kokku 3805,55 eurot ning kostjale on esitatud kolm arvet, s.o 03.09.2009 (I kd, tl 58), 03.10.2009 (I kd, tl 64) ja 03.11.2009 (I kd, tl 68). Iga järgnev arve sisaldab eelmise perioodi võlgnevust (eelmise arve lõppsaldo). Septembri arvel on märgitud krediidilimiiti ületavaks osaks 3334 eurot ja oktoobri arvel 475,15 eurot, so. kokku 3809,15, mitte nagu hagis märgitud 3805,55 eurot. Viimases, novembri arves, on aga eelmise arve lõppsaldoks märgitud 4105,35 eurot, millele lisandub limiidi osamakse 149,90 eurot, mis teeb kokku 4255,25 eurot, kuid arve lõppsaldoks on 4367,50 eurot (sh intressid, hooldustasu ja käsitlustasu) ja on välja toodud, et tasumisele kuulub omakorda 4745,85 eurot. Hagis nõutakse põhivõlgnevuse tasumist summas 5304,55 eurot, mis hageja väitel koosneb ainult kasutatud krediidilimiidist 1499 eurot ja seda ületavast osast 3805,55 eurot. Samuti ei kattu hagis märgitud põhinõue (5304,55 eurot) viimases arves nõutud summaga (4367,50 eurot). Eeltoodust tulenevalt on lisandunud igale arvele summa, mille sisu ei ole arusaadav ja kujunemine jälgitav. Viimases arves on selliseks summaks 937,05 eurot. Kuna kostjal oli kohustus tasuda 4367,50 eurot ja kostja seda tasunud ei ole, siis on kostja rikkunud oma lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust ning hagejal on õigus nõuda võlgnevuse tasumist. Seega tuleb kostjalt välja mõista 4367,50 eurot. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja peab Soome intressiseaduse (soome k korkolaki) § 4 lg 2 ja lepingu punkt 11 alusel maksma viivist lepingujärgses määras (12,722 % aastas). Soome intressiseadus § 2 lg 2 viitega §-le 4 sätestab, et viiviskokkulepe on tühine, kui see näeb tarbijakrediidilepingus ette kohustuse tasuda viivist rohkem kui §-s 12 sätestatud, s.o Euroopa Keskpanga viimase refinantseerimisoperatsiooni intressimäär (mis ümardatakse ülespoole lähima järgmise poole protsendipunktini), millele lisandub 7 %. Kuna lepingujärgne viivisemäär (12,722 % aastas) ületab seadusejärgset viivisemäära (7 - 8,25 % aastas), on lepingu p 11 tühine Soome intressiseaduse § 2 lg 2 alusel ja kostjalt tuleb välja mõista viivis seadusjärgses määras. Rahuldades hagi osaliselt summas 4367,50 eurot, arvestas kohus ümber sissenõutavaks muutunud viivise alates 21.11.2009 kuni otsuse tegemiseni 29.11.2018. Alates nõude (4367,50 eurot) tekkimisest (21.11.2009) kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 2933,17 eurot. Kuna hageja on oma viivisenõuet piiranud põhivõlgnevuseni, tuleb kostjalt edaspidi kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis välja mõista Soome intressiseaduse § 4 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 4367, 50 eurot. Menetluskuludest jättis maakohus 94,53% kostja ja 5,47% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1514,89 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Asjaolu, et lepinguga olid pooled kokku leppinud krediidilimiidis 1500 eurot, ei välista, et krediitkaardi olemusest tulenevalt ei olnud kaardi kasutajal võimalik krediidilimiiti ületada. Maakohus on õigesti viidanud, et krediidilepingu üldtingimuste punktis 3 on selgitatud krediidilimiidi ületamise korral tekkivaid kohustusi. Seega oli lepingu järgi kostjal (krediidisaajal) küll kohustus hoiduda kasutamast krediiti kokkulepitud limiiti ületavas ulatuses, kuid see ei tähenda, et niisugune võimalus oleks kostjal faktiliselt puudunud. Lepingus nähti sõnaselgelt ette, et kui krediidilimiiti ületatakse, siis kuulub ka kokkulepitud limiiti ületav rahasumma lepingu alusel tasumisele. Krediidilimiidi ületamisel ei ole tegemist krediidilimiidi muutmisega lepingu punkti 2 tähenduses, seega ei ole asjakohased apellandi väited lepingu punktide 2 ja 3 vahelisest vastuolust.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud ringkonnakohtus menetluskulusid summas 200 eurot. Menetluskulu seisneb õigusabikulus. Vastustaja esindajal kulus toiminguteks apellatsiooniastmes 2 töötundi, sh 30 minutit apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja 1,5 tundi sellele vastuse koostamiseks. Ühe töötunni maksumus on 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mistõttu tuleb apellandilt välja mõista 200 eurot vastustaja kasuks ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.