Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-14810
Tsiviilasi
Nordea Rahoitus Suomi OY hagi Priit Tähe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 09. veebruari 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Rahoitus Suomi OY määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Nordea Rahoitus Suomi OY (registrikood: FI1123053) esindaja Marjana Hiie; Vastustaja: Priit Tähe (isikukood: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Rahoitus Suomi OY määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 09. veebruari 2017 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Nordea Rahoitus Suomi OY (hageja) esitas 13.04.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus koostas 22.05.2012 maksekäsu. Pärnu Maakohtu 21.05.2015 määrusega rahuldati Priit Tähe (kostja) määruskaebus, tühistati 22.05.2012 tehtud maksekäsk ja anti asi üle Viru Maakohtule hagimenetluse alustamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.07.2009 Mastercard laenu- ja kaardilepingu, millega hageja võimaldas kostjale krediiti summas kuni 1500 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja 1499 eurot krediidiandjale tagastama kümne kuu jooksul võrdsetes osades. Kostja on jätnud kõik lepinguga võetud maksekohustused tasumata. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja Eestis registreeritud aadressile ei tulnud ühtegi teadet ega nõuet. Kostja sai võlanõudest teada 13.04.2015. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist aegumise tõttu.
2.Viru Maakohus rahuldas 24.11.2015 otsusega hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9240,05 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1158,79 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 24.11.2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.11.2016 otsusega kostja apellatsioonkaebuse ning tühistas Viru Maakohtu 24.11.2015 otsuse ning saatis Nordea Rahoitus Suomi OY hagi Priit Tähe vastu võlgnevuse väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et Eesti kohus ei olnud pädev asja lahendama ning seetõttu on ta kaotanud õiguse tugineda apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule. Ringkonnakohus märkis, et kuna maakohus on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamisel kohaldamisele kuuluva välisriigi õiguse, siis on tegemist sellise menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohtu 09.02.2017 määrusega jäeti Nordea Rahoitus Suomi OY hagi Priit Tähe vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti Nordea Rahoitus Suomi OY kanda. Maakohus leidis, et pooltevahelisest laenu- ja krediitkaardilepingust tuleneb, et tegemist on hageja poolt oma majandustegevuses füüsilisele isikule väljastatud krediidiga, st tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 21 järgi: „Kui erimeelsus saadetakse lahendamiseks kohtule, võidakse hagi esitada krediidisaaja elukohajärgses ringkonnakohtus, kui krediidisaaja ei soovi esitada hagi krediidiandja asukohajärgses ringkonnakohtus. Kui krediidisaajal ei ole elukohta Soomes, lahendatakse erimeelsused Helsingi Ringkonnakohtus.“ Seega on pooled lepingus kokku leppinud kohtualluvuses, mis näeb ette, et juhul kui kostja (krediidisaaja) elukoht ei ole Soome Vabariigis, on vaidluse lahendamine Helsingi Ringkonnakohtu pädevuses. Maakohus märkis, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 25 annab pooltele võimaluse sõlmida
kohtualluvuse kokkulepe. Kuna pooled on kohtualluvuse osas kokku leppinud, ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama, asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 13).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja Nordea Rahoitus Suomi OY (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta 09.07.2015 esitatud hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Ringkonnakohus 14.11.2016 otsuses asunud seisukohale, et käesoleva vaidluse esemesse ei puutu kohtualluvuse vaidlus, üksnes vaidlus kohalduva õiguse üle. Juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Kuna TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud, on Viru Maakohtu 09.02.2017 määrus sisuliselt vale ning vastuolus ringkonnakohtu seisukohtadega. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine põhineda kohtualluvusel. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2016 otsuse kohaselt oleks maakohus pidanud asja läbivaatamisel tegema kindlaks asjassepuutuva Soome õiguse sisu. Hageja märkis, et pooltel on ka kohtumenetluse vältel võimalik kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes. Arvestades, et avaldaja on esitanud nõude lähtudes Eesti õigusest ning asjaolu, et vastustaja on ka enda 23.09.2015 vastuses hagiavalduses viidanud just Eesti õigusele, kuulub käesoleva asja lahendamisel kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kostja Priit Tähe (vastustaja) esitas 20.03.2017 seisukoha määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastustaja seisukoha kohaselt oleks asja pidanud lahendama Soomes nii nagu lepingus kokku lepitud. Vastustaja ei nõustu, et kohtule vastamist saab lugeda nõusolekuks lahendada asi Eesti kohtus. Õige on vaielda asja üle selle õiguse alusel, mille alusel see on tekkinud ja mis lepingus kokku lepiti ehk siis on käesoleva vaidluse lahendamine Helsingi Ringkonnakohtu pädevuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 09. veebruari 2017. a määruse ja saadab tsiviilasja samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt 09.07.2015. a esitatud hagiavaldus on Viru Maakohtu
01.septembri 2015. a määrusega juba võetud kohtu menetlusse. Seega puudub vajadus otsustada uuesti hagi menetlusse võtmist. Kui hagi on juba võetud kohtu menetlusse, on kohtul võimalik jätta sellekohaste eelduste esinemise korral hagi läbi vaatamata (TsMS § 423). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus ennatlikult jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, s.o põhjendusel, et kohus ei ole pädev läbi vaatamata.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole enam võimalik tugineda ebaõigele kohtualluvusele. Maakohus leidis, et kohtualluvuselt saab asja lahendamise pädevus kuuluda Soome Vabariigi Helsinki ringkonnakohtule (seejuures on kohtule esitatud tõlge ebatäpne: soomekeelse lepinguteksti järgi I kd tl 18 pöördel on pädevaks kohtuks Helsinkin käräjäoikeus, s.o Helsinki maakohus). Kohus viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (edaspidi: Brüssel I bis määrus) artiklile 25, mille lõike 1 kohaselt võivad poole kokku leppida kohtualluvuses. Pooltevahelise kokkuleppe p 21 on käsitatav kohtualluvuse kokkuleppena. Ringkonnakohus märgib, et kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel oleks tulnud arvestada ka Brüssel I bis määruse artiklites 17 – 19 sätestatut, mille kohaselt on kehtestatud piirangud kohtualluvuse kokkulepete sõlmimisele teatud liiki tarbijalepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks.
9.Samas on maakohus jätnud tähelepanuta Brüssel I bis artikli 26 lõike 1, mis sätestab, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale kohtualluvusele on kohtualluvus ka selle liikmesriigi kohtul, kuhu kostja ilmub. Kohtusse ilmumise all nimetatud artikli tähenduses tuleb mõista kohtumenetluses osalemist. Art 26 lõikest 1 tuleneb, et kuigi Eesti kohus ei oleks olnud Brüssel I bis määruse muude sätete alusel kohtualluvuselt pädev asja lahendama, muutus Eesti kohus pädevaks seoses sellega, et kostja osales kohtu menetluses, vastates kohtule oma lepingulise esindaja vahendusel. Muuhulgas on kostja oma lepingu esindaja kaudu 23.09.2015. a hagile esitatud vastuses sõnaselgelt märkinud, et tal ei ole vastuväiteid selle kohta, et Viru Maakohus asja menetlusse võttis. Kuna vastustaja (kostja) ei tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et Eesti kohtul puudub kohtualluvus, oli ta kaotanud õiguse tugineda apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule (TsMS § 631 lg 3 teine lause). Brüssel I bis artikli 26 lõikest 1 tulenevalt on kohtualluvus ka Eesti kohtul, kuna vastustaja (kostja) seda õigeaegselt ei vaidlustanud Maakohtu määruses viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole asjakohased. Need puudutavad kohtualluvuse kindlaksmääramist, jättes tähelepanuta ringkonnakohtu 14.11.2016 otsuse, mille kohaselt ei ole käesolevas asjas enam võimalik kohtualluvust vaidlustada. Samuti ei ole asjakohane Euroopa Kohtu lahend C-1/13 (p-d 34-35), kuna puudutab lis pendens-i olukorda, kus hagi oli esitatud kahe liikmesriigi kohtusse korraga. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune lahend kinnitab pigem seisukohta, et tsiviilasi kuulub lahendamisele selle liikmesriigi kohtus, kuhu hagiga esimesena pöörduti, kui ükski kohtuvaidluse pool ei ole kohtualluvust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p-le 13 tuginedes kohtualluvuse puudumisele läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
10.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses tuginenud asjaolule, et pooled on muutnud kohalduva õiguse kokkulepet ning seetõttu tuleks vaidlusele kohaldada Eesti õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 2 lg 1 kohaselt, kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. See tähendab, et Eesti kohtul on kohustus kohaldada välisriigi õigust sõltumata sellest, kas pooled on kohtult välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud (M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. Juridica V/2014, lk 406). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008 määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi Rooma I määrus) artikli 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse lepingu suhtes lepingupoolte valitud õigust.
Sama artikli lõike 2 kohaselt võivad pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete alusel. Rooma I määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt määratakse poolte nõusoleku olemasolu ja kehtivus kohaldatava õiguse valiku suhtes kindlaks artiklite 10, 11 ja 13 kohaselt. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kohalduva õiguse kokkuleppe, millest tulenevalt kohaldatakse poolte krediidisuhtele Soome Vabariigi seaduseid. Ringkonnakohus märgib, et õigussuhetes, mille puhul on pooltele jäetud õigus kohalduvas õiguses kokku leppida, võivad pooled ka vaikimisi välisriigi õiguse kohaldamisest Eesti õiguse kasuks loobuda (M. Torga, lk 407). Sama kinnitab Riigikohtu 05.10.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10 p 20. Maakohus on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamisel kohaldamisele kuuluva välisriigi õiguse. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Maakohtul tuleb asja edasisel menetlemisel lahendada küsimus kohalduvast õigusest. Lähtudes sellest, kas vaidlus tuleb lahendada Soome või Eesti õiguse järgi, tuleb maakohtul järgnevalt hinnata ka hageja nõude aegumise küsimust. Eraldi tuleb seisukoht võtta küsimuses, kas hageja nõude aegumise sai lugeda peatunuks kogu selle aja vältel, mil asjas menetlust ei toimunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 13.04.2012.a ning maksekäsk koostati asjas 22.05.2012. a, see toimetati kostjale kätte avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega ei osalenud võlgnik (kostja) tegelikult menetluses ega olnud ka esindatud. Kostja esitas 22.04.2015. a kohtule määruskaebuse, mille tulemusena võttis kohus hagi menetlusse.
11.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 09.02.2017 määruse, millega jäeti määruskaebuse esitaja (hageja) hagi läbi vaatamata. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
12.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks vastavalt asja lõpptulemusele (TsMS § 162 jj).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.