Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
28. november 2018, Rapla
Tsiviilasja number
2-18-115037
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi Kristjan Vitsbergi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
946,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (rg-kood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Piret Kangur (AS SEB Pank, asukoht, Ülikooli 2, Tartu, 50099 Tartu linn, Tartu maakond, e-post [email protected]). Kostja Kristjan Vitsberg (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Välja mõista Kristjan Vitsbergilt võlgnevus kokku 831.48 eurot, mis koosneb põhiosa summast 760.77 eurot, intressi summast 44.92 eurot ja viivistest kuni 24.049.2018.a. (k.a) summas 25.79 eurot ning lepingujärgne viivis 15% aastas põhinõudelt 760,77 eurot alates 25.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulud jätta Kristjan Vitsbergi kanda. Välja mõista Kristjan Vitsbergilt riigilõiv 175 eurot AS-i SEB Pank kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku 831.48 eurot, mis koosneb põhiosa summast 760.77 eurot, intressi summast 44.92 eurot ja viivistest kuni 24.049.2018.a. (k.a) summas 25.79 eurot ning lepingust tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 25.09.2018.a. 15% aastas kuni põhinõude 760.77 eurot rahuldamiseni. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude peale. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub kostjalt väljamõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.