Kostja: X OÜ (registrikood: xxxxxxxx; asukoht xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx-xxxxxxxx xx xxxx, xxxxx; e-post: xxx) seaduslik esindaja X X
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel 23.11.2018 allkirjastatud ja kohtule edastatud kompromiss:
Pooled lõpetavad Pärnu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-18-3627 esemeks oleva vaidluse kompromissiga. Kompromiss on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused): 1.1
Kostja tagastab hagejale käesoleva kompromissi alusel tsiviilasja nr 2-18-3627 esemeks olevatest sihtotstarbelisest toetustest (kokku summas 19 975 eurot) toetused summas 17 726 eurot ja pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 450 eurot, kokku 18 176 eurot (edaspidi Kompromissisumma) kompromissis sätestatud tingimustel, kandes nimetatud summa üle hageja arveldusarvele nr EE932200221001191768 (Swedbank) selgitusega „Kompromissi alusel tasumine tsiviilasjas nr 2-18-3627“.
1.2
Kostja tasub Kompromissisumma kaheteistkümnes osas igakuiste maksetena (iga kuu 5. kuupäevaks) järgmistes summades: 1.2.1
Kostja tasub Kompromissi punktis 1.2 toodud maksed lähtudes arvestusest, et 1. makse tuleb tasuda käesolevat kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisele järgneval kuul (näiteks: kui kohtumäärus jõustub 30.11.2018, siis tuleb 1. makse tasuda 05.12.2018. a) ning edasised maksed tuleb tasuda vastavast kuust alates igakuiselt kuu 5. kuupäevaks.
1.4
Hageja ja kostja on kokku leppinud, et Kompromissi punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud kokkulepped Kompromissisumma tasumise ajatamise kohta kaotavad automaatselt kehtivuse ning kostja kohustub tagastama Kompromissisumma tagastamata osa hagejale koheselt täies ulatuses (so Kompromissisumma muutub tagastamata osas koheselt sissenõutavaks ja sundtäidetavaks), kui: 1.4.1
kostja on punktis 1.2 toodud kahe makse (või nende osade) tasumisega viivituses vähemalt 10 päeva või
1.4.2
Tartu Maakohtu poolt kostjale xx xx xxxx. a hoiatusmäärusega nr Ä xxxxxxxx / M2 tehtud kustutamishoiatust (registrist kustutamise hoiatust) ei ole hiljemalt 31.01.2019. a registrist (www.rik.ee) kustutatud.
1.5
Kompromissisumma tasumisega viivitamisel kohustub Kostja tasuma Hagejale tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.6
Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda (välja arvatud hageja tasutud riigilõiv, millest poole tasub Kostja Kompromissisumma osana ning pool tagastatakse kompromissi sõlmimisel) ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
1.7
Kostja kinnitab, et käsitleb Kompromissi konfidentsiaalsena ning ei avalda Kompromissi sisu ega selle sõlmimisega seotud asjaolusid avalikkusele, sh mistahes meediakanalites.
1.8
Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel TsMS § 661 lõikes 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega käesolevat kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-18-3627 menetlust lõpetava kohtumääruse peale kahe (2) tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
1.9
Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-3627.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, va kompromissilepingus kokkulepitud hageja poolt tasutud riigilõiv, millest poole tasub kostja hagejale. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-3627
4.Määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 450 eurot, mis kanda Eesti Kultuurkapitali arveldusarvele nr EE932200221001191768 Swedbank AS-is.
5.Rahuldada osaliselt taotlus mitte avaldada kohtumääruses poolte identifitseerimist võimaldavaid andmeid ning asendada kogu määruse ulatuses kostja nimi tähemärgiga X ning jätta kostja registrikood ja asukoha aadress arvutivõrgus avalikustamata.
6.Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kompromissi alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 tööpäeva määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Kultuurkapitali hagi X OÜ vastu võla ja viiviste nõudes. 23.11.2018 esitas hageja kohtule samal kuupäeval hageja lepingulise esindaja ja kostja seaudsliku esindaja poolt allkirjastatud kompromisslepingu.
2.Kompromissi kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et kostja tagastab hagejale toetused kokku summas 17 726 eurot ja pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 450 eurot, kokku 18 176 eurot (kompromissisumma), kandes selle summa üle hageja arveldusarvele selgitusega „Kompromissi alusel tasumine tsiviilasjas nr 2-18-3627“. Kostja tasub kompromissisumma 12 osas iga kuu viiendaks kuupäevaks selliselt, et esimese makse summa on 1522 eurot ja järgneva 11 makse summaks on 1514 eurot. Kostja tasub esimese makse kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisele järgneval kuul ning edasised maksed tuleb tasuda vastavast kuust alates igakuiselt kuu 5. kuupäevaks. Kompromissisumma muutub tagastamata osas koheselt sissenõutavaks ja sundtäidetavaks, kui: kostja on kahe makse (või nende osade) tasumisega viivituses vähemalt 10 päeva või Tartu Maakohtu poolt kostjale xx xx xxxx hoiatusmäärusega nr Ä xxxxxxxx / M2 tehtud kustutamishoiatust (registrist kustutamise hoiatust) ei ole hiljemalt 31.01.2019. a registrist (www.rik.ee) kustutatud. Kompromissisumma tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda (välja arvatud hageja tasutud riigilõiv, millest poole tasub kostja kompromissisumma osana ning pool tagastatakse kompromissi sõlmimisel) ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid. Kostja kinnitab, et käsitleb kompromissi konfidentsiaalsena ning ei avalda kompromissi sisu ega selle sõlmimisega seotud asjaolusid avalikkusele, sh mistahes meediakanalites. Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-18-3627 menetlust lõpetava kohtumääruse peale kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
3.Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 tööpäevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustunud kohtulahendite andmebaasis avaldamisel mitte avaldada kohtumääruses poolte identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-18-3627 poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ning ülejäänud kulude poolte endi kanda jäämise. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.
7.Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 900 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 450 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud Eesti Kultuurkapitali arveldusarvele.
8.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada kahe tööpäeva jooksul.
9.TsMS § 462 lg 2 alusel saab kohus asendada andmesubjekti taotlusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse eelnevat ka määrusele. Pooled on palunud kohtulahendite andmebaasis avaldamisel mitte avaldada kohtumääruses poolte identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Kohus leiab, et poolte taotlus on sisuliselt põhjendatud, kuid TsMS § 462 lg 2 teise lause tõttu ei ole võimalik hageja andmeid varjata, kuivõrd hagejaks on Eesti Kultuurkapitali seaduse § 1 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik. Kuna pooled on avaldanud, et soovivad kompromisslepingu ja selle sõlmimise fakti konfidentsiaalsust ning mitteavaldamist kolmandatele isikutele, tuleb taotlus ülejäänud osas rahuldada ja määruse avalikustamisel arvutivõrgus kostja nimi asendada tähemärgiga X ning ei avalikustata kostja registrikoodi ega aadressi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.