lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16920/28

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16920/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1536
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16920

Tsiviilasi

Kalmer Markovi hagi Juri Nesterenko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

25 564,66 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. juuli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Nesterenko apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Juri Nesterenko (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Kalmer Markov (ik: XXX), esindaja advokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Juri Nesterenko kanda.
3.Välja mõista Juri Nesterenkolt Kalmer Markovi kasuks menetluskulude katteks 240 eurot ja riigituludesse tasumata riigilõivu katteks 1000 eurot.

Juri Nesterenko peab tasuma 1000 eurot 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-s; nr EE522200221013264447 Swedbank AS-s; nr EE401700017002872300 Nordea Pank AB Eesti filiaalis unikaalse viitenumbriga 99918700060427. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-16920. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb Juri Nesterenkol tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kalmer Markov (hageja) esitas 13.11.2017 maakohtule Juri Nesterenko (kostja) vastu hagi kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 25 564,66 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 18.12.2014 kinnituskirja, millega tunnistas võlgnevust hageja ees summas 25 564,66 eurot. Hageja andis kostjale laenu 400 000 krooni perioodiks juuni 2005 kuni detsember 2008. Detsembris 2008 kostja laenu ei tagastanud ning andis jaanuaris 2009 hagejale võlatunnistuse, millega tunnistas laenu võtmist ja laenuperioodi. Detsembris 2011 andis kostja uue võlatunnistuse, millega tunnistas võlgnevust.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et kostjal ei ole võlgnevust hageja ees. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostjale oli raha üle antud ja et kohustuse täitmiseks oli kokku lepitud tähtaeg. Seega hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kohtuistungil selgitas kostja, et tegelikult oli raha hageja poolt antud kolmandale isikule, võlatunnistused olid eestikeelsed ja nende sisust ta aru ei saanud, kuna ei valda eesti keelt. 12.06.2018 esitas kostja taotluse kuulata üle pooled vande all ja tunnistaja Olga Nesterenko. Taotletud tõenditega soovis kostja tõendada, et andis võlatunnistusele allkirja raskes olukorras ja hageja ähvarduste mõju all ning et ta on andnud hagejale üle raha võlalepingutega seotud kohustuste täitmiseks. Maakohus jättis kostja taotlused 22.06.2018 määrusega rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 6. juuli 2018 otsusega hagi ja mõistis J. Nesterenkolt K. Markovi kasuks välja 18. detsembri 2014 võlakirjast tuleneva põhivõlgnevuse 25 564,66 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1840 eurot (sh riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulu 840 eurot).

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud kostja 18.12.2014 antud võlatunnistus, milles kostja kinnitab hagejalt laenu 25 564,66 eurot saamist intressiga 4% kuus. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu tõendamiskoormusele nii 17.04.2018 kohtunõudes kui ka kohtuistungil. Kostja on esitanud erinevaid ja vastuolulisi vastuväiteid, kuid ei ole ühtegi neist tõendanud. Kostja väide, et ta ei saanud 18.12.2014 võlatunnistuse sisust aru ja kirjutas sellele alla ähvarduste mõju alla, ei ole eluliselt usutav. Hageja selgitas, et laen oli kostjale antud juba 2005. aastal ning detsembris 2008 pidi laen olema tagastatud. Kuivõrd kostja laenu tähtaegselt ei tagastanud, kirjutas kostja võlakirju, tunnistades võlgnevuse olemasolu. Kuna üks võlakirjadest on vene keeles, oli kostja teadlik, millise dokumendiga on tegemist. Kostja puhul on tegemist inimesega, kellel on juriidiline haridus ja kes ilmselt ei allkirjasta dokumente, mille sisust ta teadlik ei ole või aru ei saa. Kostja pidi aru saama vähemalt võlakirjas toodud numbritest ning teadvustama, et dokumendile allkirja andmisega kaasneb õiguslik tagajärg. Kuna kostja on andnud võlatunnistusi mitu korda, ei ole usutav, et need kõik on koostatud ähvarduste mõjul. Kostja väitis alguses, et pole laenu võtnud, siis aga soovis tunnistaja ütlustega tõendada raha üleandmist hagejale. Kostja selgitused on vastuolulised ja mitteusaldusväärsed. Kuna hageja on esitanud tõendina võlatunnistuse, millest nähtub, et kostja võlgneb hagejale 25 564,66 eurot, kostja ei ole aga ühtegi tõendit võla puudumise kohta esitanud, on hagi põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda võlatunnistuse ehtsuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.J. Nesterenko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. juuli 2018 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti võlaõigusseaduse (VÕS) § 30. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (3-2-1-21-06, p 15). Kohus jättis alusetult rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, võttes kostjalt võimaluse tõendeid esitada. Kostja selgitas, et andis võlatunnistusele allkirja raskes olukorras ja hageja ähvarduste mõju all. Tunnistaja O. Nesterenko võib anda ütlusi selle kohta, et raha on hagejale üle kantud. Seega soovib kostja tunnistaja ütlustega tõendada olulisi faktilisi asjaolusid, nimelt et võlgnev rahasumma on hagejale õigeaegselt tagastatud ning kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi.
5.K. Markov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta menetluskulud apellandi kanda ja määrata kindlaks vastustaja menetluskulud summas 240 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja esitanud vastuolulisi seisukohti. Kostja on tunnistanud laenu võtmist ja selle tasumata jätmist ning on samas väitnud, et laen on tasutud ning et laen oli antud üldse kolmandale isikule. Hageja jääb seisukoha juurde, et laen anti kostjale ja kostja pole laenu tagasi maksnud, kuid on tunnistanud laenukohustuse võtmist deklaratiivse võlatunnistusega; 2) jättis kohus põhjendatult tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. Kostja soovib tunnistaja ütlustega tõendada, et andis allkirja võlatunnistusele raskes olukorras ja hageja ähvarduste mõju all ning et võlgnevus on hagejale üle kantud. Samas ei ole kostja selgitanud, milline oli see raske olukord ja milles seisnes ähvardus ning millal võlgnevuse summa üle kanti ja kelle poolt. Kostja pole väitnud, et on ähvarduse mõju all ja raskes olukorras antud võlatunnistuse tühistanud. Raha ülekandmist ei saa tõendada tunnistaja ütlustega, vaid raha ülekandmist tõendava maksedokumendiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. juuli 2018 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendsutega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja nõue põhineb deklaratiivsel võlatunnistusel, mille andmise tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st hagejal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Maakohus on õigesti märkinud ka seda, et kostjal on võimalus kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud. Kuna kostja nimetatud asjaolusid ei tõendanud, puudus maakohtul alus hagi rahuldamata jätmiseks. Seega on maakohus kohaldanud õigesti VÕS §-i 30 ja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on ekslik.
7.2.Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud sellele, et ta on võlgnetava rahasumma hagejale üle kandnud ning seda oleks ta saanud maakohtus tõendada oma abikaasa O. Nesterenko ütlustega. Maakohus jättis 22.06.2018 määrusega põhjendatult kostja taotluse O. Nesterenko tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata ning tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega, mis õigustaks asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kui kostja on hagejale võlgnetava rahasumma üle kandnud, siis oleks asjakohaseks tõendiks kirjalik tõend (nt maksekorraldus), millest nähtuks millal ja millise summa on kostja hagejale üle kandnud. Sellisele tõendit ei ole kostja esitanud ega menetluse käigus ka selgitanud hagejale võlgnetava summa ülekandmise asjaolusid. Praegusel juhul oleks kostja poolt oma kohustuse täitmise tõendamine ainult abikaasa ütlustega vastuolus TsMS § 236 lg-s 3 sätestatuga. Lisaks on oluline rõhutada, et kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses taotlust kuulata O. Nesterenko tunnistajana üle ringkonnakohtu istungil.
7.3.Maakohus on hagi rahuldamisel muu hulgas õigesti arvestanud ka kostja menetluse kestel esitatud vastuoluliste vastuväidetega. Nii nähtub kostja vastusest hagile ja seletusest maakohtu istungil, et ta ei ole hagejalt raha saanud ning tõendeid vastuväite kinnitamiseks tal esitada ei ole. 12.06.2018 menetlusdokumendis on kostja kinnitanud, et võlatunnistus on antud ähvarduse mõjul ning saadud raha on ta hagejale tagastanud
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus J. Nesterenko kanda. Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2018 määrusega rahuldati J. Nesterenko menetlusabi taotlus ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 euro tasumisest. Ühtlasi selgitati J. Nesterenkole, et riigilõivu tasumisest vabastamine tagab vaid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ning et selle rahuldamata jätmisel peab ta tasuma nii riigilõivu kui vastaspoole õigusabikulud.

Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel J. Nesterenko kanda. Seetõttu tuleb J. Nesterenkolt TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista riigilõiv 1000 eurot, mille tasumisest ta Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2018 määrusega vabastati ning hageja õigusabikulud seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud ringkonnakohtus on põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni ulatuses summas 240 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja