Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Flinty OÜ esitas 25.07.2018 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 01.10.2013 laenulepingu, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu 100 000 eurot ja võlgnik kohustus laenusumma koos intressidega (12% aastas) tagastama hiljemalt 31.10.2013. Pooled on sõlminud korduvaid kokkuleppeid laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks 30./31.10.2013. a, 21/22.11.2013, 28.01.2014, 28.02.2014, 30.04/07.05.2014, 27.06.2014, 10.09.2014, 01.12.2014, 05.03.2015 ja 31.12.2015. Intresse on võlgnik tasunud kuni 01.07.2016 ja lisaks veel ühe kuu eest, st 01.08.2016. Viimase 31.12.2015 sõlmitud laenulepingu muutmise kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 01.07.2016. Võlgnik ei ole laenusummat märgitud tähtajaks tagastanud. Flinty OÜ esitas 05.07.2018 pankrotihoiatuse. Laenulepingu viivis (0,5% päevas) moodustas laenu põhisummast 100 000 eurot perioodil 01.08.2016 - 05.07.2018 (704 viivitatud päeva) 352 000 eurot ning XXX võlgnevus koos viivistega kokku 452 000 eurot. Võlgnik pidi pankrotihoiatuse kätte saama 05.07.2018, kuid ei ole käesoleva ajani asunud võlgnevust tasuma ega teinud ettepanekuid võlgnevuse vähendamise osas. Seetõttu on võlausaldajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgnik on püsivalt maksevõimetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnik esitas 24.09.2018 pankrotiavaldusele vastuväite. Võlgnik leiab, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata. Võlausaldaja nõue on suuremas osas alusetu, kuna poolte vahel 01.10.2013 sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, mille alusel saab võlausaldaja nõuda võlgnikult intressi ja viivist üksnes seadusjärgses määras. Võlausaldaja nõue ei ole suurem kui 79 241.39 eurot. Osas, milles võlausaldaja nõuet saab lugeda põhjendatuks, on kolmas isik andnud piisava tagatise võlgniku kohustuste täitmiseks, Kentex Finance Eesti OÜ on 24.09.2018 hoiustanud 79 241.39 eurot võlgniku kohustuste täitmiseks Tallinna notar Tea Türnpuu notarikontol tingimusega, et nimetatud summa makstakse võlausaldajale välja VÕS § 95 sätestatud täitmise kviitungi esitamisel, millega võlausaldaja kinnitab, et 01.10.2013 laenulepingutest tulenevad võlgniku kohustused on võlausaldaja ees nii põhinõude kui kõrvalnõuete osas täidetud. See välistab ajutise halduri nimetamise PanrkS § 15 lg 3 p 6 alusel. Võlausaldaja nõuet ei saa lugeda selgeks ka juhul, kui 01.10.2013 laenuleping ei ole tarbijakrediidileping, kuna sellisel juhul on laenulepingu punktis 3.1 sätestatud viivisekokkulepe tühine tüüptingimusena või alternatiivselt on võlgnikul õigus nõuda viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Lisaks ei ole võlausaldaja pankrotiavaldust, eelkõige võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud, kuna ei ole tõendatud võlgnikule pankrotihoiatuse kätte toimetamist. Seega tuleb ajutine haldur nimetamata jätta ka PankrS § 15 lg 3 p 4 järgi. 04.10.2018 esitas võlausaldaja vastuse võlgniku 24.09.2018 vastuväitele. Nimetatud vastuses märkis võlausaldaja, et on nõus vähendama viivisenõuet, mis on pankrotiavaldusse märgitud 352 000 eurot võrdseks põhinõudega, s.o 100 000 eurot. See tähendab, et võlgnik, kes on oma vastuväidetes tunnistanud võla olemasolu, võlgneb võlausaldajale põhivõlana 100 000 eurot ja viivisenõudena samuti 100 000 eurot. Eelnevast tulenevalt ei ole piisavaks tagatiseks kolmanda isiku poolt Tallinna notar Tea Türnpuu notarikontol hoiustatud 79 241.39 eurot, mistõttu on ajutise halduri nimetamine jätkuvalt asjakohane. Seetõttu jääb võlausaldaja oma

2-18-11210 pankrotiavalduse juurde ja palub nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 11.10.2018 on võlgnik kohtule teatanud, et on käesoleva menetluse lõpetamise eesmärgil tasunud võlausaldajale 01.10.2013 laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise katteks 200 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik seisukohal, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata, kuna võlgnik on täitnud enne ajutise halduri nimetamist kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 6 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. PankrS § 15 lg 7 kohaselt kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Flinty OÜ esitas 25.07.2018 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 01.10.2013 laenulepingu, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu 100 000 eurot ja võlgnik kohustus laenusumma koos intressidega (12% aastas) tagastama hiljemalt 31.10.2013. Pooled on sõlminud korduvaid kokkuleppeid laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks 30./31.10.2013, 21/22.11.2013, 28.01.2014, 28.02.2014, 30.04/07.05.2014, 27.06.2014, 10.09.2014, 01.12.2014, 05.03.2015 ja 31.12.2015. Intresse on võlgnik tasunud kuni 01.07.2016 ja lisaks veel ühe kuu eest, st 01.08.2016. Viimase 31.12.2015 sõlmitud laenulepingu muutmise kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 01.07.2016. Võlgnik ei ole laenusummat märgitud tähtajaks tagastanud. Flinty OÜ esitas 05.07.2018 pankrotihoiatuse. Laenulepingu viivis (0,5% päevas) moodustas laenu põhisummast 100 000 eurot perioodil 01.08.2016 - 05.07.2018 (704 viivitatud päeva) 352 000 eurot ning XXX võlgnevus koos viivistega kokku 452 000 eurot. 24.08.2018 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud. 13.09.2018 määrusega kohustas kohus võlgnikku esitama kirjaliku vastuse pankrotiavaldusele. Võlgnik esitas 24.09.2018 pankrotiavaldusele vastuväite. Võlgnik leiab, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta nimetamata. Võlausaldaja nõue on suuremas osas alusetu, kuna poolte vahel 01.10.2013 sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, mille alusel saab võlausaldaja nõuda võlgnikult intressi ja viivist üksnes seadusjärgses määras. Võlausaldaja nõue ei ole suurem kui 79 241.39 eurot. Osas, milles võlausaldaja nõuet saab lugeda põhjendatuks, on kolmas isik andnud piisava tagatise võlgniku kohustuste täitmiseks, Kentex Finance Eesti OÜ on 24.09.2018 hoiustanud 79 241.39 eurot võlgniku kohustuste täitmiseks Tallinna notar Tea Türnpuu notarikontol. Võlausaldaja nõuet ei saa lugeda selgeks ka juhul, kui 01.10.2013 laenuleping ei ole tarbijakrediidileping, kuna sellisel juhul on laenulepingu punktis 3.1 sätestatud viivisekokkulepe tühine tüüptingimusena või alternatiivselt on võlgnikul õigus nõuda viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Lisaks ei ole võlausaldaja pankrotiavaldust, eelkõige võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud, kuna ei ole tõendatud võlgnikule pankrotihoiatuse kätte toimetamist.

2-18-11210 04.10.2018 esitas võlausaldaja vastuse võlgniku 24.09.2018 vastuväitele. Nimetatud vastuses märkis võlausaldaja, et on nõus vähendama viivisenõuet, mis on pankrotiavaldusse märgitud 352 000 eurot võrdseks põhinõudega, s.o 100 000 eurot. See tähendab, et võlgnik, kes on oma vastuväidetes tunnistanud võla olemasolu, võlgneb võlausaldajale põhivõlana 100 000 eurot ja viivisenõudena samuti 100 000 eurot. Eelnevast tulenevalt ei ole piisavaks tagatiseks kolmanda isiku poolt Tallinna notar Tea Türnpuu notarikontol hoiustatud 79 241.39 eurot, mistõttu on ajutise halduri nimetamine jätkuvalt asjakohane. Seetõttu jääb võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde. 11.10.2018 on võlgnik kohtule teatanud, et on käesoleva menetluse lõpetamise eesmärgil tasunud võlausaldajale 01.10.2013 laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise katteks 200 000 eurot. Võlgnik on kohtule esitanud ka 11.10.2018 maksekorralduse, millest nähtuvalt on XXX tasunud Flinty OÜ-le 200 000 eurot selgitusega „01.10.2013 laenulepingu põhisumma ja viiviste katteks“. Kuivõrd võlausaldaja on 04.10.2018 vastuses võlgniku 24.09.2018 vastuväitele teatanud, et vähendab viivisenõuet, mistõttu võlgneb võlgnik talle põhivõla ja viivistena kokku 200 000 eurot ja võlgnik on 11.10.2018 nimetatud summa võlausaldajale tasunud, siis on võlgnik täitnud kohustuse, millel Flinty OÜ pankrotiavaldus põhineb. Seega on täidetud PankrS § 15 lg 3 p 6 sätestatud eeldused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb ajutine haldur jätta nimetamata. Kuna kohus ajutist pankrotihaldurit ei nimeta ja tulenevalt PanrkS § 15 lg 7 sellisel juhul pankrotiavalduse edasist menetlust ei toimu, siis lõpetab kohus käesoleva pankrotiavalduse menetluse.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas, siis kui menetlusosaline esitas põhjendamatu väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude täitnud pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist, peab kohus käesoleval juhul kohaldada analoogiat TsMS § 168 lg 4 sätestatud regulatsiooniga ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.

2-18-11210 TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Tühistatud menetluskulude kohtulahendiga.

jaotuse

osas

Tallinna

Ringkonnakohtu

29.08.2019

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.