lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11210/31

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-11210/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1250
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Flinty OÜ11202155(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11210

Kohtuasi

Flinty OÜ avaldus väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Flinty OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Flinty OÜ (registrikood 11202155), seaduslik esindaja UU, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

CC

pankroti

Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Flinty OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 25.07.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja CC (puudutatud isik, võlgnik) pankrot. Avalduse kohaselt oli avaldaja nõue puudutatud isiku vastu koos viivisega 425 000 eurot. 04.10.2018 vähendas avaldaja viivisenõuet põhivõla suuruseni (100 000 eurot).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 11.10.2018 teatas puudutatud isik kohtule, et ta tasus menetluse lõpetamise eesmärgil avaldaja nõude rahuldamiseks 200 000 eurot, mistõttu ei olnud alust nimetada puudutatud isikule ajutist haldurit. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest kulud tekkisid seetõttu, et puudutatud isik ei tunnistanud avaldaja nõuet ning puudutatud isik tasus menetluse ajal võla. Seega oli avaldajal nõue võlgniku vastu ning pankrotiavalduse esitamine oli põhjendatud.
4.Maakohus jättis 23.11.2018 puudutatud isikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik vaidlustas menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude jaotust

puudutavas osas ja tegi uue lahendi, millega jättis menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu lahend jõustus 29.08.2019. Maakohtu määrus

5.Maakohus määras 03.10.2019 kindlaks avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitatavad menetluskulud. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2 389,5 eurot. Väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt tuli tasuda ka viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuselt. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kandis võlgnik menetluskulusid 2 931,59 eurot. Ta menetluskulud koosnesid riigilõivust 50 eurot, registripäringute kuludest 7 eurot ja õigusabikuludest 2 874,59 eurot (käibemaksuga). Riigilõivu 50 euro tasumine oli tõendatud ja põhjendatud kulu. Tõendatud ja põhjendatud oli ka registripäringute tegemise kulu 7 eurot. Need tuli vastaspoolelt välja mõista. Lepinguline esindaja osutas puudutatud isikule käesoleva tsiviilasja raames õigusabi kokku 19,22 tundi, mis oli põhjendatud osaliselt: 1) esindaja ajakulu 18.09.2019, 19.09.2018, 23.09.2018, 24.09.2018 pankrotiavaldusele vastuse koostamiseks oli põhjendatud osaliselt. Põhjendatud vastuse esitamisele kulunud aeg oli 8 tundi, arvestades, et vastuse kirjalikule formuleerimisele kulus 5,5 tundi ning materjalide läbitöötamisele 2,5 tundi. 25.09.2018 istungi kestvust arvestades oli lepingulise esindaja põhjendatud istungil osalemise ajakulu 56 minutit. Põhjendamatu oli 25.09.2018 ajakulu 15 minutit kliendiga suhtlemiseks. 07.10.2018 ja 09.10.2018 esindaja ajakulu kokku 4 tundi 7 minutit 04.10.2018 vastuse koostamiseks oli põhjendatud. 11.10.2018 ja 12.10.2018 esindaja ajakulu oli osaliselt põhjendatud. Maksekorralduse esitamisele ja vastaspoole seisukohaga tutvumisele kulunud põhjendatud aeg oli 0,5 tundi. Põhjendamatu oli aeg suhtluseks kliendi ja kohtuga 49 minutit. Seega osutas puudutatud isiku esindaja maakohtus põhjendatult kliendile õigusabi 13 tunni 33 minutit ulatuses; 2) esindaja 03.12.2018, 06.12.2018 ja 07.12.2018 ajakulu määruskaebuse koostamiseks ja edastamiseks kokku 3 tundi 17 minutit oli põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse määruskaebuse sisu ja asjaolu, et määruskaebus oli sisuliselt kolm lehekülge pikk (sisuline osa), oli eespool loetletud kuupäevadel toimingute tegemise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kokku oli ringkonnakohtu menetluses põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi. Esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuga oli vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas. Kokku oli põhjendatud puudutatud isiku menetluskulu 2 389,5 eurot (2 332,5+50+7). Määruskaebus
6.Avaldaja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 300 eurot või vähendada menetluskulude rahalist suurust vastavalt kohtu äranägemisele. Puudutatud isiku kantud kuludest oli tegelikult vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja toiming üksnes pankrotiavaldusele vastamine. Arvestades seda, et puudutatud isik lõpuks tunnistas võlga ning tasus selle avaldajale ära, puudus igasugune vajadus puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas loetletud kulutuste kandmiseks. Puudutatud isik venitas oma

tegevusega põhjendamatult menetlust ning võlgnevuse tasus ta üksnes ohu tõtu, et tehakse pankrotiavaldust rahuldav määrus. Antud juhul piisanuks, kui puudutatud isik oleks peale materjalidega tutvumist esitanud kohustusliku vastuse pankrotiavaldusele, milles oleks koheselt ka võlgnevust tunnistanud ja kogu vaidlus oleks sellega piirdunud. Ülejäänud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud tekkisid puudutatud isiku enda käitumise tõttu, mille hüvitamist ei saanud nõuda avaldajalt. Pankrotiavaldusele vastuse koostamisele koos materjalidega tutvumisega ei kuluks ajaliselt rohkem kui kaks tundi, mis arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (koos käibemaksuga) oli kokku 300 eurot. Edasine menetluse käik

7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
8.Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ületanud puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire. Kõik kulud olid põhjendatud arvestades vaidlust avaldaja nõude suuruse üle. Avaldaja oli nii 05.07.2018 pankrotihoiatuses kui 25.07.2018 pankrotiavalduses seisukohal, et tema nõue puudutatud isiku vastu oli kokku 452 000 eurot. Alles 04.10.2018 menetlusdokumendis, s.o pärast puudutatud isiku poolt vastuväidete esitamist pankrotiavaldusele, nõustus avaldaja vähendama oma nõuet 200 000 euroni. Sellele vaatamata ei esitanud ta maakohtule avaldust puudutatud isiku vastu esitatud pankrotiavaldusest loobumiseks või selle tagasivõtmiseks. Pooltel oli jätkuvalt vaidlus, kas avaldajal oli 200 000 euro suurune nõue. Menetluskulude nimekiri ei olnud fabritseeritud. Määruskaebusmenetlus oli vajalik.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 300 eurot ja jättis välja mõistmata menetluskulude hüvitise 542,09 euro ulatuses. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Vaidlustatud osas on maakohtu määrus korrektne ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem/vähem aega või oli kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu mõnevõrra väiksem, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suuruseks 2 389,5 eurot. Seejuures arvestas kohus õigesti tasutud riigilõivu, tõendite kogumiseks tehtud maksete ning lepingulise esindaja põhjendatud kuludega nii maakohtus kui ringkonnakohtus. Siinkohal on oluline, et avaldaja avalduses esitatud esialgne nõue puudutatud isiku vastu oli 425 000 eurot, mida ta vähendas 200 000 euroni pärast puudutatud isiku kohtule esitatud seisukohta, milles puudutatud isik esitas vastuväited avaldaja nõudele ja selle suurusele. Samuti pidas kohus õigesti silmas asjaolu, et asjas korraldati üks istung, millel puudutatud isiku esindaja osales ja puudutatud isik esitas esindaja vahendusel maakohtu määrusele eduka määruskaebuse. Ebaõiglane oleks lugeda menetlusosalise kulud põhjendatuks vaid siis, kui ta nõustub vastaspoole hagi või avaldusega ja ulatuses, mis on vajalik nõustuva kirjatöö koostamiseks. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja