2.Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 5291,32 (viis tuhat kakssada üheksakümmend üks) eurot 32 senti P.X ja AS LHV Finance vahel 09.09.2015 sõlmitud väikelaenulepingust nr 691011 tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 3543,49 eurot, intress 111,07 eurot, lepingu haldustasu 42,54 eurot ja käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1594,22 eurot.
3.Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates 23.11.2018 kuni põhinõude 3543,49 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.
4.Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 625,00 eurot.
5.Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kogusummas 700 (seitsesada) eurot, sealhulgas riigilõiv 425 eurot ja hageja õigusabikulud 275 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata P.X taotlus hagejalt nõude loovutamise lepingu välja nõudmiseks.
8.Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4468,82 euro saamiseks. Kohus tegi 19.02.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik P.X esitas 26.02.2018 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 22.03.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.04.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse AS LHV Finance väikelaenulepingust nr 691011 tulenevast põhivõlgnevuse 3543,49 euro, intressi 111,07 eurot, lepingu haldustasu 42,54 euro ja viivise 1111,60 euro nõudes. Lisaks taotleb hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude 3543,49 täitmiseni lugedes viivise määraks 0,06% päevas ning menetluskulude s.h riigilõivu 425 euro ja õigusabikulu 250 euro väljamõistmist ja menetluskuludelt lisanduva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja P.X 09.09.2015 väikelaenulepingu nr 691011, mille kohaselt kostjale võimaldati laenusumma
euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingus lepiti kokku intressimäär 21,90% aastas s.o 0,06% päevas ja viivisemääraks lepingujärgse intressi määr. Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku kohaselt alates 15.10.2015. Igakuised maksed sisaldasid laenu põhisummat, intressi- ja kuutasu (lepingu haldustasu). Kostja asus laenu kasutama, kuid alates 15.07.2016 ei tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid. Kuna võlgnik oli osamaksete tasumisega viivituses, saadeti võlgnikule 19.10.2016 teade lepingu ülesütlemisest ning vastavalt lepingutingimustele oli leping 02.11.2016 üles öeldud. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja osaliselt tagastanud laenu koos kõrvalnõuetega. Kokku tagastas kostja laenu põhiosa summas 956,51 eurot. 24.04.2017 loovutas AS LHV Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le.
2.Kostja mõõnab vastuse hagiavaldusele, et puudub vaidlus laenu eseme suhtes, küll aga ei nõustu kostja hageja arvestusega võlgnetava summa osas. Kostja on teinud ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga, kuid ei nõustunud hageja kompromissettepanekuga kokku 5321,20 euro maksmiseks. Kostja oli nõus tasuma võla katteks 1064,20 eurot, arvestades et ta on töövõimetu ja tal puuduvad sissetulekud. Lisaks taotleb kostja kohtult hageja ja nõude algse
omaniku vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu väljanõudmist, millelt nähtuks missuguse väärtusega tegelikult nõue loovutati.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
4.Kostja on sõlminud lepingu tarbijana ja AS LHV Finance enda majandus- ja kutsetegevuses, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse 4500,00 eurot, millelt kohustus tasuma intressi 21,90% aastas s.o 0,06% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel (tl 22 pöördel), alates 15.10.2015 ja viimase tagasimakse tähtpäev on 15.09.2020. Kostja on maksegraafiku kohaseid makseid tasunud, kuid alates 15.07.2016 tasumisele kuuluvast osamaksest kostja makseid ei tasunud. Kostja ei ole sellele hagiavalduses esitatud väitele vastu vaielnud. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja pärast lepingu ülesütlemist täiendavalt tagastanud laenu koos kõrvalnõuetega ning kokku on kostja tagastanud laenu põhiosa summas 956,51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevuse 3543,49 eurot, intressi 111,07 eurot ja lepingu haldustasu 42,54 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna poolte vahel 09.09.2015 sõlmitud väikelaenuleping on kehtivalt üles öeldud ning laenu tagastamise tähtpäev on möödunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 401 lg 3 ja § 396 lg 1 alusel laenu tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud kohaldatavas intressimääras 21,90% aastas s.o 0,06% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 3543,49 eurot, intress 111,07 eurot ja lepingus kokkulepitud kuutasu (lepingu haldustasu) 42,54 eurot.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt 3543,49 eurolt viivise lepingujärgses määras 21,90% aastas s.o 0,06% tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 03.11.2016 kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud kuupäevani 09.04.2018 kogusummas 1111,60 eurot.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus on arvestanud alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja hageja poolt taotletud määras, s.o 0,06% päevas, millest tulenevalt on viivis perioodi 10.04.2018 (k.a) kuni 22.11.2018 (k.a) eest 482,62 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhisummalt kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kogusummas 1594,22 eurot (1111,60 + 482,62).
6.Seonduvalt kostja taotlusega välja nõuda AS LHV Finance ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping märgib kohus järgmist. VÕS § 170 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Käesolevalt on nõude loovutamisest võlgnikule seaduse kohaselt teatatud (tl 27). Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n.ö. identiteeti, s.t nõue läheb üle sellises seisundis nagu see on (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid 3-2-1-153-10 p. 11; 3-2-1-146-13 p. 20 jt). Seega ei oma kostja laenulepingust tulenevate kohustuste hindamisel tähtsust see, missuguse hinnaga nõue loovutati. Nõude loovutamise teatise saatmise eesmärk on võlgniku teavitamine uuest võlausaldajast ja seadus ei nõua võlanõude loovutuslepingu sisu avaldamist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja nõude loovutuslepingu väljanõudmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu 425 euro ja esindustasude 400 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
05.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja sptetsifikatsioonist ja PlusPlus Legal OÜ poolt Plus Plus Capital AS-le esitatud arvetest nähtuvalt sisaldab esindustasu dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kostja seisukohtadele vastamist tunnihinnaga 100 eurot, kokku 400 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 275 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 700 eurot (425+275). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.